Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
27.03.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-23-140971 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi E. T. vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
45 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: E. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi E. T. vastu.
2.Välja mõista E. T.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.
3.Jätta menetluskulud E. T. kanda.
4.Välja mõista E. T.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 532,50 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb E. T.l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 06.10.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. T. (kostja) vastu 45 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 16.10.2023 vastuväite. Pärnu Maakohtu 23.10.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 13.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 45 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 09.03.2021. Kostjale kuuluv sõiduk oli 09.03.2021 pargitud WTCT tasulisse väliparklasse parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale leppetrahvinõuet nr 1480903211855074 summas 30 eurot tasunud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 15 euro hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 07.12.2023 vastuse hagiavaldusele. Kostja märgib, et sisenes 09.03.2021 sõidukiga xxxx Tallinnas Ahtri tn 10 asuvale parkimisalale Ahtri tänavalt, kus sellele parkimisalale sisenedes paikneb parkimisala tähis „südalinn“. Kostja ei jätnud parkimise eest pahatahtlikult tasumata, vaid oli parkimise eest tasunud Tallinna linnale. 09.03.2021 valitsesid Tallinna kesklinna piirkonnas talviselt lumised, tuulised ja pilvised ilmastikuolud, sh tuule kiirus kuni 20m/s, mis on tuvastatav ka hageja enda poolt esitatud tõenditega. Kostja ei osanud oma sõiduki juurde naastes trahvinõuet otsida, kuna oli enda teada antud kohas parkimise eest korrektselt tasunud. Eelpool mainitud ilmastikuolude tõttu auto esiklaasile kuhjunud lume tõttu võis libedale materjalile trükitud trahvikviitung tuulega minema lennata, kui kostja sõiduki käivitas ja auto kojamehed tööle pani. See kviitung võis ka enne seda lumetormi tõttu kaduma minna. Kostja ei saanud 09.03.2021 mingit teadet talle trahvinõude esitamise kohta. Hageja saatis oma kirjad e-posti aadressile, mis oli kirjade saatmise ajal kehtetu.
4.Kostja on veendunud, et ta parkis oma sõiduki 09.03.2021 kell 18:27 munitsipaalomandis olevale territooriumile aadressil Tallinn, Ahtri tn 10, kuhu ei laiene hageja poolt opereeritav parkimisala. Kostja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud parkimistingimusi parkides oma sõiduki 09.03.2021 kell 18:27 aadressil Ahtri tn 10, Tallinn parklasse, ei ole sõlminud hagejaga mistahes kokkulepet ning hageja poolt esitatud hagi on alusetu. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
6.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 55).
6.2.WTCT tasuline väliparkla (EP62, 1113), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 47-54).
6.3.Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 09.03.2021 pargitud WTCT tasulises väliparklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 34-46).
6.4.Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga xxxx andmete teadasaamiseks (dtl 55) ja saatis kostjale kohtueelselt e-posti aadressile xxxx nõudekirjad leppetrahvi tasumiseks (dtl 56-62).
7.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
9.Hageja heidab kostjale ette parkimislepingu alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
10.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
11.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja väidab, et ta parkis Tallinna linna poolt opereeritavale parkimisalale ning tasus parkimise eest Tallinna linnale. Hageja on esitanud kohtule WTCT Tallinn parkimisala kaardi, millelt nähtub, millistel parkimiskohtadel opereerib hageja (dtl 108,
131). Kohus tuvastab kohtule esitatud fotode ja parkimisala kaardi alusel (dtl 43-45, 109, 131), et kostja sõiduk oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval pargitud parkimiskohale, mis asus Printimiskeskuse ees. Hageja on esitanud kohtule tõendid (dtl 54, 99-102), millelt nähtub, et vahetult enne ja ka pärast Printimiskeskust on paigaldatud märgid, mis teavitavad, et mh Printimiskeskuse ees oleval parkimisalal on hageja poolt opereeritavad parkimiskohad. Ka kostja poolt 07.12.2023 vastusega esitatud fotolt (dtl 80) on näha, et kohas, kus kostja sõiduk oli leppetrahvi väljastamise ajal pargitud, olid olemas märgid ja ka parkimisautomaat (dtl 131). Kuigi fotolt ei ole nähtav, mis märkidel on kirjas, leiab kohus, et hageja poolt esitatud fotodega (dtl 99-102) on tõendatud, et nimetatud märkide puhul oli tegemist märkidega, mis teavitasid, et tegemist on hageja parkimisalaga. Seega on käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendatud, et kostja parkis 09.03.2021 talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel.
12.Kohus selgitab, et Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas 2-15-3430, p 18), et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sellist fotot ei ole sageli võimalik ka teha – parkimistingimused on sissesõidul, aga samas parkla võib olla piisavalt suur, et parkimistingimusi ja konkreetset parkivat sõidukit ei saagi ühele fotole. Seega ei ole hagejal kohustus teha fotosid parkimistingimusi rikkuvast sõidukist selliselt, et auto ja leppetrahvi hoiatusmärk oleks ühel fotol. Hageja on esitanud kohtule fotod WTCT Tallinn parkimisalal asuvatest parkimistingimuste märkidest. Samuti on hageja esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud leppetrahvi väljastamise ajal WTCT Tallinn parklas parkimiskohal, millel opereerib hageja.
13.Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 09.03.2021 WTCT tasuline väliparkla, Tallinn parklas parkimisel.
14.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik.
15.WTCT tasuline väliparkla (dtl 53) parkimisala tingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kohus on tuvastanud, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki 09.03.2021 WTCT
Tallinn tasulisesse väliparklasse. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
16.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
17.Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 30 eurot. Lepingu kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud tasuma parkimise eest. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja ei ole esitanud vastuväidet asjaolule, et sõiduk pargiti hageja parkimisalale hagejale parkimistasu maksmata. Kostja väidab, et kuna ta arvas, et pargib Tallinna linna parkimisalas, tasus ta parkimise eest Tallinna linnale. Asjaolu, et parkimistasu oli tasutud Tallinna linnale, ei oma käesoleval juhul tähendust. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
18.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 216-18005, p 13 esimene lõik).
19.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
20.Kostja väidab, et leppetrahvi väljastamise päeval valitsesid Tallinna kesklinna piirkonnas talviselt lumised, tuulised ja pilvised ilmastikuolud, sh tuule kiirus kuni 20m/s. Kostja leiab, et eelpool mainitud ilmastikuolude tõttu auto esiklaasile kuhjunud lume tõttu võis libedale materjalile trükitud trahvikviitung tuulega minema lennata, kui kostja sõiduki käivitas ja auto
kojamehed tööle pani, samuti võis kviitung ka enne seda lumetormi tõttu kaduma minna. Kohus märkis ülalpool, et Riigikohus on selgitanud, et leppetrahvinõude panemine sõiduki kojamehe vahele võib osutuda ebamõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks üksnes erandlikel asjaoludel (nt orkaan, muu looduskatastroof). Kostja on esitanud kohtule tõendi (dtl 85) ilma ülevaatest 09.03.2021, mille kohaselt prognoositi 09.03.2021 tugevat tuult, õhtuks puhanguti 15 m/s, Soome lahe ääres kuni 20 m/s. Samuti on kostja esitanud kohtule tõendi Pirita keskmise ja maksimum tuule kiiruse kohta 09.03.2021 kell 19.00 (dtl 122). Nimetatud tõendist nähtub, et tunni maksimum tuule kiirus oli kell 19.00 14,1 m/s. Orkaaniks loetakse tuult, mille kiiruseks on üle 32 m/s. Orkaani või orkaani mõõtu tuult ei ole Eestis esinenud. Samuti ei ole kohtu hinnangul 20 m/s tuulekiiruse puhul tegemist nii tugeva tuulega, et selle tagajärjel võiks leppetrahvinõue kojamehe vahelt minema lennata. Lumetorm ja tugev tuul on Eestis talvisel perioodil tavapärasteks ilmastikunähtusteks, mille esinemist ei saa kohtu hinnangul pidada erandlikeks asjaoludeks. Seega kostja ei ole usutavalt põhistanud ega tõendanud, et sõiduki kojamehe vahele pandud leppetrahv võis tuulega sealt minema lennata, mis muudaks kostja poolt leppetrahvinõude edastamise viisi ebamõistlikuks. Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahviteatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahviteatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõendina lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
21.Kostja märgib, et hageja on edastanud talle leppetrahvinõuded kehtetule e-posti aadressile. Kohus selgitab, et hagejal ei ole kohustust kostjat leppetrahvist teavitada sidevahendeid kasutades lisaks, kui ta on leppetrahvist teavitanud vahetult pärast rikkumise avastamist. Seega käesoleval juhul ei oma tähendust, kas hageja edastas kostjale leppetrahvinõuded ka kehtivale e-postiaadressile või mitte.
22.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahvid 30 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suured. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 30 euro suurune leppetrahv kõnealuse parkimisala puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur.
Poolte vahel oli sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu 09.03.2021 WTCT tasuline väliparkla, Tallinn parkimisalal tekkinud leppetrahvi nõue 30 eurot.
23.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, kostja e-postiaadressile xxxx, meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 56-62).
24.Kostja vaidleb vastu sissenõudmiskulude tasumisele, kuna leiab, et hagejal oli ligipääs kostja kehtivale e-posti aadressile, xxxx oli hageja teavituste edastamise hetkel kehtiv ning kostja on teinud endast kõik oleneva, et hoida enda andmeid ajakohasena. Kostja poolt esitatud tõendite (dtl 86-87) kohaselt oli kostja e-posti aadress xxxx, millele hageja saatis meeldetuletuskirjad, kehtiv 04.01.2011-24.09.2021. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirjad 03.08.2021, 18.05.2022, 31.03.2023 ja 03.05.2023. Hageja on 04.01.2024 seisukohas märkinud, et hageja on teinud päringu Rahvastikuregistrisse 12.07.2021 Krediidiregister OÜ vahendusel ning sai vastuseks päringule, et kostja kehtiv e-posti aadress on xxxx. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte päringu vastusest (dtl 105), millest nähtub, et hagejale ei esitatud mitut e-posti aadressi. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et hageja edastas vähemalt ühe meeldetuletuskirja, s.o 03.08.2021 kirja kostja sel ajal kehtinud e-posti aadressile. Seega kostja pidi olema teadlik leppetrahvinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja on veenvalt põhistanud ja ka tõendanud, et ta saatis leppetrahvinõuded talle teadaolevale kostja e-posti aadressile. VÕS § 1132 seob sissenõudmiskulu hüvitise nõude kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega. Vaidlus puudub, et hageja on kostjale 4 meeldetuletuskirja saatnud. Samuti puudub vaidlus, et kostja on sattunud oma rahalise kohustuse täitmisega viivitusse ning hageja on kandnud kulutusi seoses päringute tegemisega andmete saamiseks ning meeldetuletuskirjade saatmisega. Seega on kohus seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
26.Hageja esitas 02.02.2024 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 8,25 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 h; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 h; kostja 07.12 kostja vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 4 h; kostja 22.01 vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 2 h) tunnihinnaga 110 eurot.
28.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tunni. Võttes arvesse kostja ja hageja 04.02.2024 seisukoha mahtu ning et see sisaldab suures osas fotosid, võis kohtu hinnangul kostja 07.12.2023 vastusega tutvumisele ja hageja 04.01.2024 seisukoha koostamisele põhjendatult kuluda 1,5 h. Hageja 02.02.2024 seisukoha koostamisele võis põhjendatult kuluda 1 h. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 3,75 tunni ulatuses (1+ 0,25 +1,5 + 1) ja põhjendatud õigusabikulu 412,50 eurot (3,75 h x 110 eur/h).
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 532,50 eurot (100 + 20 + 412,50).
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.