Muud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 07.02.24 makseõjuetusavalduse, milles sisaldus pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldus ja andmed võlgade ja vara kohta. Kohus kuulas võlgniku ära 08.03.24. Võlgnik selgitas, et käesolevalt ei tööta, kuid otsib seda, on arvel töötukassas. Telefoni teel kinnitas 26.03.34., et ei ole jätkuvalt ööle saanud. Sissetulek on ca 600 eurot kuus, eluasemele kulud katab elukaaslane ja ka vanemad aitavad rahaliselt. Kohustusi on ca 31 tuhande euro ulatuses, avaldajal vara puudub. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist. Võlgnik avaldas valmisolekut täita seadusest tulenevaid eeldusi kohustustest vabanemiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kuna võlgnik avaldas selget soovi pankrotimenetluse läbiviimiseks ning kohus kuulas võlgniku ära, puudub sisuline vajadus usaldusisiku nimetamiseks FIMS § 15 kohaselt. Kohus on seotud võlgniku tahtega FIMS § 18 lg 3 alusel, seega on pankrotimenetlus antud juhul ainuvõimalik, samuti ei anna alust kaaluda võlgade ümberkujundamist võlgniku suhteliselt madal sissetulek ja ülalpeetavate arv. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti FIMS § 15 lg 9 kohaset ja algatab samas kohustustest vabastamise enetluse FIMS § 45 kohaselt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 eesmärgks on muuhulgas anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus menetluse tulemusena vabaneda oma kohustusest seaduses ettenähtud korras. Kohus leiab, et avaldus ja võlgniku seletus ärakuulamisel tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on olemas võlgniku igakuise sissetuleku näol. Võlgade kogusumma ületab võlgniku maksevõime, seega on tegemist püsiva maksejõuetusega ning tuleb pankrot välja kuulutada. Võlgniku seletus ei anna alust eeldada võlgniku sissetulekute kiiret ja märgatavat suurenemist, millega oleks võimalik võlgnevuste tasumine väljaspool pankrotimenelust. Isik on soovinud võlgadest vabastamise menetlust. Kohus märgib, et menetluses ei ole tuvastatud, et võlgniku pankrotistumine oleks vahetult põhjustatud kuriteo tunnustega teoga või raske juhtimivea tõttu (PankrS § 28). Avaldaja pankrotistumise põhjuseks on ülemäärane laenude võtmine ning oskamatus oma eelarvet juhtida. Võlgnik on teadlik, et puudub võimalus teatud kohustustest vabanemiseks, samuti tuleb tal eesmärgi saavutamsieks täita FiMS § 47 nõudeid, st tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega. Kohus leiab, et Andrus Õnnik vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda, tuleb pankrot koheselt välja kuulutada, kuna võlgnikul vara puudumise tõttu ei ole mõsitlik teha täiendavaid kulutusi selle asjaolu kindlakstegemiseks või asjaolude selgitamiseks FIMS § 17 kohaselt, kuna võlgniku lõplik varaline seis ja kohustuste suurus selgub pankrotimenetluses. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1, 2 ja kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.