Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586) Hageja lepinguline [email protected]
K.
K.
esindaja
vastu
Riho
võlgnevuse
Siil,
e-post:
Kostja K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht: teadmata, e-post:
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlusse võtmata OÜ GS Core hagi K. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtumäärus hagejale esindajale kätte. Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktsiaselts OÜ GS Core (hageja) esitas 24. jaanuaril 2024 Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. K. (kostja) vastu 2763 euro 56 sendi nõudes, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 23. veebruari 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning saatis avalduse Tartu Maakohtule menetluse
2-24-103397 jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis hagejale 27. veebruaril 2024 tähtaja nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.
2.13. märtsil 2024 esitas OÜ GS Core K. K. vastu Tartu Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 1952 euro 73 sendi, sissnõutavaks muutunud viivise 408 euro 58 sendi ja lisanduva viivise nõudes.
3.Kohus kohustas 27. veebruari 2024 määruses hagejat esitama kohtule kostja tegeliku elukoha ja sidevahendite andmed. Hageja oma 13. märtsil 2024 hagiavalduses andmeid kostja tegeliku elukoha ja sidevahendite kohta ei esitanud.
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10. jaanuarist 2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.
5.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb Bondora AS ja kostja vahelisest tarbijakrediidilepingust, millest tulenevad nõuded loovutas esialgne võlausaldaja hagejale.
6.Kohus leiab, et nõue kuulub määruse artikli 17 lg 1 punkti b kohaldamisalasse. Määruse artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17. novembri 2011. a otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10. jaanuarist 2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
7.Hagiavalduses on võlgniku viimaseks teadaolevaks elukohaks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxx. Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx korteriomanik, et võlgnik ei ela antud aadressil ja isikut ei tunne. Rahvastikuregistri andmetel on alates 3. jaanuarist 2024 võlgniku lisa-aadress xxxxxxxxx-xxxxxxxxx, mille omanik maksekäsu kiirmenetluses kinnitas, et võlgnik ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistri kohaselt on kostja elukohaks alates aastast 2000 xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx, Eesti. Rahvastikuregistri andmetel on kostja oma elukohta alates aastast 2000 korduvalt muutnud. Kohus kohustas hagejat 27. veebruari 2024 määrusega esitama kostja tegeliku elukoha ja sidevahendite andmed. Täiendavaid andmeid kostja tegeliku elukoha ja sidevahendite kohta hageja ei esitanud.
8.Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on Politsei- ja Piirivalveamet avaldanud 22. veebruaril 2024, et politsei andmebaasi kohaselt on K. K. elukohtadeks olnud xxxxxxxxx-xxxxxxxxx linn, xxxxxxxxxxxxxx 12. juuni 2020); xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx, 2(4)
2-24-103397 xxxxxxxxxxxxxx. oktoober 2013); xxxxxxxxxxxx (18. september 2013).
xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx-
9.Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale makseettepanekut üritatud kätte toimetada e-postile
26.jaanuaril 2024, 31. jaanuaril 2024 ja 5. veebruaril 2024, mis ei õnnestunud. Rahvastikuregistri andmetel on kostja aadressid xxxxxxxxx-xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx. Hageja selgitas hagiavalduses, et TsMS § 79 lg 1 alusel võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja samas lg 2 alusel, kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.
10.Määruse artikli 62 p 1 alusel, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriikliku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kohtualluvuse tuvastamiseks kogutud andmed näitavad, et kostja ei ole Eestis. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx esitatud hagis on võlgniku ema avaldanud, et võlgnik elab Rootsis, kuid kontakt võlgnikuga puudub. Maksu- ja Tolliameti töötamise registris andmed kostja kohta puuduvad, mis näitab, et kostjal puudub Eestis töökoht. Kostja on laenutaotluses märkinud enda tööandjaks L. S. (hagiavalduse lisa 1), mis on Stockholmis Rootsi Kuningriigis asuv puhastusteenuseid pakkuv ettevõte. Kohtu hinnangul on seega tuvastatud, et kostja elukoht ei ole Eestis.
11.Hageja on kohtualluvuse kohta märkinud, et lähtus kostja poolt nõude aluseks olevast lepingusse märgitud elukoha aadressist. Kostja konkreetne ja tegelik aadress, sh võimalik välismaa elukoha aadress puudub. Kohtu hinnangul ei saa kohtualluvust määratleda selle järgi, kas ja millised kostja elukoha aadressid on hagejale teada. Kohtul tuleb oma võimaluste piires tuvastada, kus kostja elab ning kohtualluvuse puudumisel jätta hagi menetlusse võtmata. Käesolevalt ei viita kohtu kogutud andmed, et kostja elukoht asuks Eestis.
12.Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine (vt RKTKo 21.11.2012, 32-1-123-12, p 11). Kohus on kostjale 26. jaanuaril 2024, 31. jaanuaril 2024 ja 5. veebruaril 2024 maksekäsu kiirmenetluses hageja poolt avaldatud kostja e-posti aadressile [email protected] edastanud maksekäsu ettepaneku. Kohus saatis 18. märtsil 2024 kostjale kirja, milles andis kostjale tähtaja, 25. märtsi 2024, vastamaks, kas kostja on nõus tsiviilasja menetlemisega Tartu Maakohtus. Kostja ei ole kohtu päringule vastanud. Eesti kohtutel ei ole seega käesolevas asjas kohtualluvust.
13.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust 3(4)
2-24-103397 menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus
14.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).
15.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.