Võlaõigus

Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 11 715,14 eurot ulatuseni.

Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. O. vastu võla nõudes.

Hageja esitas 21.03.2024 kohtule kompromisslepingu ning pooled palusid käesoleva menetluse lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse O. tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.

Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud

kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks vastavalt poolte poolt kompromisslepingus sätestatule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 910 eurot. Hageja taotlusel kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o 455 eurot hageja arveldusarvele nr EE662200221052378572.

TsMS § 661 lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib, et pooled on loobunud kompromisslepingus edasikaebeõigusest kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse, seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.