2-23-135928 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Osaühingu Filtrimeister vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
70 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Filtrimeister (registrikood 12601070, asukoht Oja tee 1, Mõisaküla, Kiili vald) Kostja esindaja: T A (e-post xxx) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Osaühingu Filtrimeister vastu.
2.Välja mõista Osaühingult Filtrimeister Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.
4.Välja mõista Osaühingult Filtrimeister Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 340 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Osaühingul Filtrimeister tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 11.09.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu Filtrimeister (kostja) vastu 70 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 27.09.2023 vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.10.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 24.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 70 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõidukite numbrimärgiga xxx ja xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal. Kostjale kuuluv sõiduk oli 25.03.2022 pargitud Lidl, Karjavälja, Tallinn parkimisalale ja 28.05.2022 Tähesaju 5, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sh ei olnud fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga ega registreeritud sõidukit parkimiskioskis tasuta parkimiseks. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale leppetrahvinõuet nr xxx summas 15 eurot ja leppetrahvinõuet nr xxx summas 15 eurot tasunud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 15.11.2023 vastuse hagiavaldusele. Kostja on märkinud, et hagis viidatud mõlemal parkimisalal on ette nähtud tasuta parkimise aeg 1,5 h. Mõlemad parklad on kaupluste ees asetsevad parklad, kuhu kaupluse kliendid pargivad eelduslikult sõidukeid lühiajaliselt kaupluste külastamiseks. Seega on leppetrahvi nõude esitamise eelduseks asjaolu, et parkimistingimusi rikkunud autojuht on sattunud rikkumisse parkimise eest mitte tasudes ja parkides sõidukit pikema aja ulatuses, kui seda on ettenähtud parkimistingimustes tasuta parkimise õigusena. Sellist kostja rikkumist ei ole hageja hagiavalduses tõendanud. Hageja on viidanud oma hagiavalduses nõude alusena parklate sissesõitude juurde paigaldatud infotahvlitele, millel on ära toodud parkimistingimused ja parkimistingimuste teave. Kostja viitab asjaolule, et hageja viidatud infotahvlitel puudub selgelt eristatav teave, kuidas toimub parklas tasuta parkimisõiguse teostamine ning millisel viisil peab tasuta parkimisõigust kasutav autojuht sellise õiguse kasutamisest teavitama parkimist korraldavat ettevõtet. Parkimist korraldava hoolsa ettevõtjana paigaldab sellist teenust osutav ettevõtja kauplustesse parkimiskioskid, kuhu on võimalik autojuhtidel tasuta parkimisõiguse teostamiseks sisestada vajalik teave, kuid antud kauplustes sellised kioskid puudusid. Kostja leiab, et riisikot, et parkimisalal avaldatud teave on üheselt arusaadav, kannab hageja. Hageja ei ole tõendanud faktilist asjaolu, et kostja parkis hageja parkimisalal sõidukeid tasuta parkimise aega ületaval ajal ning sattus sellega lepingu nõuete täitmisel rikkumisse. Kostja väidab, et viidatud juhtudel ei rikkunud kostja hageja sätestatud parkimistingimusi ning väljastatud leppetrahvinõuded ei ole õigustatud.
4.Täiendavalt osundab kostja eraõiguslikus lepingulises suhtes olevate poolte mõistliku käitumise nõudele. On mõistlik eeldata, et kui lepingu pool isegi satub lepingu täitmisel rikkumisse, annab lepingus kahjustatud pool rikkumise heastamiseks täiendava tähtaja või siis hoiatab lepingut rikkunud osapoolt eelnevalt leppetrahvi väljastamisest, kui rikkumist ei
lõpetata. Ka avalikku võimu teostavad ametnikud annavad rikkumise korral rikkunud isikule heastamise võimaluse ja ei asu koheselt kasutama karistuslike meetmeid. Millegipärast on eraõiguslikul alusel parkimise korraldamise puhul eelpool kirjeldatud põhimõtetest kaugenetud, mis ei ole kostja hinnangul seadusega kooskõlas. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
6.1.Kostja oli sõidukite registreerimisnumbriga xxx ja xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 81).
6.2.Lidl Karjavälja 12 (EP231, 1644), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 55-72).
6.3.Sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 25.03.2022 pargitud Lidl Karjavälja 12, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 35-43).
6.4.Tähesaju 5 (EP71, 1615), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 73-80).
6.5.Sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 28.05.2022 pargitud Tähesaju 5, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 44-54).
6.6.Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõidukite registreerimisnumbriga xxx ja xxx andmete teadasaamiseks (dtl 81) ja saatis kostjale kohtueelselt e-postiaadressile xxx nõudekirjad leppetrahvi tasumiseks (dtl 82-87).
7.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
9.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja
rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
10.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
11.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasuliste parkimisaladega ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxx oli 25.03.2022 pargitud Lidl Karjavälja 12, Tallinn parklas ja sõiduk registreerimismärgiga xxx 28.05.2022 Tähesaju 5, Tallinn parklas.
12.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõidukite omanik.
13.Lidl Karjavälja 12, Tallinn (dtl 62) parkimisala ja Tähesaju 5, Tallinn (dtl 129-130) tingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei ole esile toonud, kes füüsilise isikuna kasutas kostjale kuuluvat sõidukit leppetrahvide väljastamise ajal, mistõttu vastutab parkimislepingu rikkumise eest sõiduki omanik ehk kostja. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 25.03.2022 Lidl Karjavälja 12, Tallinn parklas ja 28.05.2022 Tähesaju 5, Tallinn parklas parkimisel.
14.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
15.Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (dtl 56-59, 62, 64-67, 69-72) nähtub, et Lidl Karjavälja 12 parkimisala puhul on tegemist tasulise parkimisalaga, millel tasuta parkimise õiguse (1,5 h) annab parkimisaja alguse fikseerimine parkimiskellaga. Samuti on hageja esitanud kohtule fotod (dtl 73-78, 128), millelt nähtub, et Tähesaju 5 parkimisala puhul on tegemist tasulise parkimisalaga, millel tasuta parkimise õiguse (2 h) annab parkimise algusaja fikseerimine. Kostja on seisukohal, et hageja viidatud infotahvlitel puudub selgelt eristatav teave, kuidas toimub parklas tasuta parkimisõiguse teostamine ning millisel viisil peab tasuta parkimisõigust kasutav autojuht sellise õiguse kasutamisest teavitama parkimist korraldavat ettevõtet. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus on tuvastanud hageja poolt esitatud fotodega, et mõlema parkimisala puhul olid parkimist korraldavad liiklusmärgid paigaldatud parklasse sissesõidul. Lidl Karjavälja 12 parkimisala puhul olid märgid ja infotahvlid parkimisinfoga paigaldatud ka parklas sees, sh parkimismaja postidel. Hageja on mõlema parkimisala liiklusmärkidel kasutanud liiklusseaduse alusel kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 21 p-s 18 sätestatud lisatahvleid 873c ja 873d ning lisatahvliga määratud parkimiskella tingmärke (dtl 56, 57, 59, 62, 64, 65, 66, 69, 74-78). Viidatud määruse § 21 p 18 kohaselt on tahvli 873c või 873d korral parkimiskella kasutamine kohustuslik. Mõlema parkla parkimistingimustes on selgelt ja üheselt märgitud, et tasuta parkimisõiguse annab parkimise algusaja fikseerimine parkimiskellaga.
16.Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja parkis hageja parkimisalal sõidukeid tasuta parkimise aega ületaval ajal ning sattus sellega lepingu nõuete täitmisel rikkumisse. Parkimistingimuste (punkt 3) kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkimine, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele. Kohus on tuvastanud, et mõlemas parklas olid olemas märgid, mis teavitasid, et tasuta parkimisõiguse saamiseks tuleb parkimisaja algus fikseerida parkimiskellaga. Seega tuli kostjal tasuta parkimisõiguse saamiseks fikseerida parkimisaja algus parkimiskellaga. Hageja poolt esitatud fotodega (dtl 37-40, 42-43) on tõendatud, et kostja ei olnud 25.03.2022 Lidl Karjavälja 12 parklas ja 28.05.2022 Tähesaju 5 parklas (dtl 46-51, 53-54) parkides fikseerinud parkimisaja algust parkimiskellaga ega ka muul viisil. Kuivõrd kostja sõidukid oli leppetrahvide väljastamise ajal pargitud ilma parkimisaja algust fikseerimata, on kostja rikkunud parkimislepingute tingimusi. Parkimislepingute rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahve. Kohus tuvastas, et parkimislepingute tingimustes oli märgitud, et lepingu iga rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 40 eurot.
17.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu
29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
18.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
19.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist nii 25.03.2022 kui ka 28.05.2022. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
20.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvide maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 40 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega
lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 40 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Poolte vahel olid sõlmitud lepingud, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu 25.03.2022 Lidl Karjavälja 12, Tallinn parkimisalal tekkinud leppetrahvi nõue 15 eurot ja 28.05.2022 Tähesaju 5, Tallinn parkimisalal tekkinud leppetrahvinõue 15 eurot.
21.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, kostja äriregistris märgitud e-postiaadressile, meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 82-87). Samas märgib kohus, et VÕS § 1131 lg 1 ei seo sissenõudmiskulu hüvitise nõudmist kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, vaid õigusega nõuda võlgnevuselt viivist. Vaidlus puudub, et hageja ei ole kostjale leppetrahvi tasunud, mistõttu tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt ka leppetrahvi tasumisega viivitamise tõttu viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua ega ole nõudnud kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Seega on kohus seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
23.Hageja esitas 24.11.2023 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 3 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 h, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine Harju Maakohtule – 0,25 h; kostja esitatud vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 0,75 h) tunnihinnaga 110 eurot.
25.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tunni. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud,
toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 2 tunni ulatuses (1+ 0,25 + 0,75) ja põhjendatud õigusabikulu 220 eurot (2 h x 110 eur/h).
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 340 eurot (100+20+220).
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.