Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
25.03.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-23-144155 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi osaühingu TL Agency vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
90 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: osaühing TL Agency (registrikood 10842314, asukoht Põdrakanepi tee 7, 11913 Tallinn) Kostja esindaja: T. L. (e-post xxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi osaühingu TL Agency vastu.
2.Välja mõista osaühingult TL Agency Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvid 50 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.
3.Jätta menetluskulud osaühingu TL Agency kanda.
4.Välja mõista osaühingult TL Agency Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 367,50 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb osaühingul TL Agency tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 01.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu TL Agency (kostja) vastu 90 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 12.11.2023 vastuväite. Pärnu Maakohtu 20.11.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 01.12.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 90 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal. Kostjale kuuluv sõiduk oli 19.04.2022 pargitud Töökoja 1/4, Tallinn parkimisalale ja 14.07.2022 Kuuse 6/Ranna pst 4, Pärnu parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale leppetrahvinõudeid nr 1781904220934529 summas 20 eurot ja nr 1551407221827045 summas 30 eurot tasunud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 22.12.2023 vastuse hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt asus aadressil Töökoja 1/4 ametlik COVID viiruse testimispunkt. Kostja on seisukohal, et testimisele minev haige ei pea eeldama pandeemia tingimustes, kui riik on kehtestanud vastavad eriolukorrad ja testimisreeglid, et testimispunkti juures ei ole tasuta parkimist, vaid hoopis tasuline parkimine. Osaühingu EUROPARK ESTONIA poolt on väga ebaeetiline teenida raha pandeemia olukorras haigete inimeste arvelt.
4.Kuuse 6/ Ranna pst 4, Pärnu on tegemist Pärnu Rannastaadioni parklaga. 14.07.2023 toimus Pärnu Rannastaadionil UEFA Konverentsiliiga jalgpallikohtumine Paide Linnameeskonna ja Tbilisi Dinamo vahel. Paide Linnameeskond oli rentinud selleks mänguks kogu Rannastaadioni koos kõige selle juurde kuuluvaga. Kostja oli Paide Linnameeskonna korralduspartner, kes organiseeris selle mängu teleülekannet. Seega oli kostja esindaja staadionit rentiva Paide Linnameeskonna korraldustiimi liige ja omas Rannastaadioni luba aadressil Kuuse 6/ Ranna pst 4, Pärnu parkimiseks, nii nagu parkimistingimustes kirjas. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
6.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 56).
6.2.Töökoja 1/4 (EP100, 1580), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 43-50, 111-114).
6.3.Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 19.04.2022 pargitud Töökoja 1/4, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 28-34).
6.4.Kuuse 6/Ranna pst 4, Pärnu parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist alaga, kus võis parkida üksnes Rannastaadioni kirjalikul loal, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja parkimistingimuste rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 51-55).
6.5.Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 14.07.2022 pargitud Ranna 6/Ranna pst 4, Pärnu parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 35-42).
6.6.Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga xxxx andmete teadasaamiseks (dtl 56) ja saatis kostjale kohtueelselt e-postiaadressile xxxx nõudekirjad leppetrahvide tasumiseks (dtl 57-65).
7.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
9.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
10.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool
annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
11.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga (Töökoja 1/4) ja parkimisalaga, millel võis parkida üksnes Rannastaadioni kirjalikul loal (Kuuse 6/Ranna pst 4) ning viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused ja parkimistahvlid olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud leppetrahvide väljastamise ajal Töökoja 1/4, Tallinn ja Kuuse 6/Ranna pst 4, Pärnu parklas. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 19.04.2022 Töökoja 1/4, Tallinn ja 14.07.2022 Kuuse 6/Ranna pst 4, Pärnu parklas parkimisel.
12.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimiste ajal pargitud sõiduki omanik.
13.Töökoja 1/4, Tallinn (dtl 45, 48, 50, 111-114) ja Kuuse 6/Ranna pst 4 (dtl 53-54 ) parkimisala tingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei ole esile toonud, kes füüsilise isikuna kasutas kostjale kuuluvat sõidukit leppetrahvi väljastamise ajal, mistõttu vastutab parkimislepingu rikkumise eest sõiduki omanik ehk kostja. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
14.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
15.Kohus tuvastas, et Töökoja 1/4, Tallinn parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 40 eurot. Parkimistingimuste kohaselt (punkt 4) oli sõiduki kasutaja kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist
parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Hageja on esitanud kohtule tõenditena fotod (dtl 30-34), millelt nähtub, et kostjale kuuluva sõiduki esiklaasil või armatuurlaual ei olnud parkimise õigust tõendavat dokumenti. Samuti on hageja välja toonud, et parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiiltelefoniga. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta 19.04.2022 Töökoja 1/4, Tallinn parkimisalal parkis, kuid leiab, et kuna tegemist oli Covid testimispunkti juures oleva parklaga, oli tal õigus seal parkida tasuta. Kohus on tuvastanud, et Töökoja 1/4, Tallinn parkimisala puhul, kuhu kostja sõiduk oli 19.04.2022 pargitud, on tegemist tasulise parkimisalaga. Ainuüksi asjaolu, et parkla oli Covid testimispunkti juures ning testimispunkti kliendid kasutasid seda parkimiseks, ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist on tasuta parklaga. Hageja poolt esitatud fotodelt (dtl 43) on tuvastatav, et 19.04.2022 olid parkimisalal olemas märgid, mis teavitasid, et tegemist on tasulise parklaga. Seega kostjal ei saanud olla õigust eeldada, et tegemist on tasuta parklaga. Asjaolu, et kostja parkis sõiduki parklasse Covid testimispunkti minekuks, ei anna alus eeldada, et tal on seal õigus tasuta parkida. Kostjal on kohustus veenduda, et parkimisalal parkides on ta seal kehtestatud parkimistingimused täitnud, s.o käesoleval juhul parkimistasu tasunud. Seoses kostja väitega, et kui riik on kehtestanud eriolukorra, siis haige ei pea eeldama, et Covid testimispunkti juures ei ole tasuta parkimist, märgib kohus, et Eestis kehtis eriolukord kuni maini 2020. Seega leppetrahvi väljastamise ajal Eestis Covidist tulenevat eriolukorda kehtestatud ei olnud. Isegi, kui parkimise ajal kehtinuks eriolukord, ei annaks kehtestatud eriolukord kostjale õigust parkida tasuta tasulisel parkimisalal. Kuivõrd kostja sõiduk oli pargitud Töökoja 1/4, Tallinn parkimisalale parkimistasu maksmata, on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
16.Kuuse 6/Ranna pst 4, Pärnu parkimistingimuste (punkt 4) kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Kohtule esitatud fotodelt nähtuval (dtl 51-53) oli parkimisala sissepääsu juures teavitusmärk, mis teavitas, et Kuuse 6/Ranna pst 4, Pärnu parkimisalale võib parkida üksnes Rannastaadioni kirjalikul loal. Kostja on vastuses hagile märkinud, et kostja esindaja oli staadionit rentiva Paide Linnameeskonna korraldustiimi liige ja omas Rannastaadioni luba aadressil Kuuse 6/Ranna pst 4, Pärnu parkimiseks. Kostja on esitanud kohtule tõendina VIP kaardi (all access card, dtl 80). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja esindaja oli Paide Linnameeskonna korraldustiimi liige, ei anna talle automaatselt alust hageja poolt opereeritavas parklas parkimiseks. Parkimistingimustes on selgelt kirjas, et parkimisõiguse annab Rannastaadioni kirjaliku loa olemasolu. Kostja poolt kohtule esitatud tõendilt (dtl 80) ei nähtu, et kostjale või tema esindajale oleks antud parkimisluba Kuuse 6/Ranna pst 4, Pärnu parkimisalal parkimiseks. Seega kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud parkimisloa olemasolu Kuuse 6/Ranna pst 4, Pärnu parkimisalal parkimiseks. Kuivõrd kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud parkimisluba omamata ja parkimistasu maksmata, on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv 30 eurot (parkimistingimuste punkt 5), mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
17.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 216-18005, p 13 esimene lõik).
18.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
19.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatistel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõuetest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
20.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvide maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahvid vastavalt 30 ja 40 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suured. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme
pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 30 ja 40 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Poolte vahel olid sõlmitud lepingud, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu 19.04.2022 Töökoja 1/4, Tallinn parkimisalal tekkinud leppetrahvinõue 20 eurot ja 14.07.2022 Kuuse 6/Ranna pst 4, Pärnu parkimisalal tekkinud leppetrahvi nõue 30 eurot. Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 50 eurot.
21.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, kostja äriregistris märgitud e-postiaadressile, meeldetuletused, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 57-65). Samas märgib kohus, et VÕS § 1131 lg 1 ei seo sissenõudmiskulu hüvitise nõudmist kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, vaid õigusega nõuda võlgnevuselt viivist. Vaidlus puudub, et hageja ei ole kostjale leppetrahvi tasunud, mistõttu tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt ka leppetrahvi tasumisega viivitamise tõttu viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua ega ole nõudnud kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Seega on kohus seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
23.Hageja esitas 08.03.2024 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 3,25 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega Harju Maakohtule esitamine – 2 h, menetluskulude nimekirja koostamine ja Harju Maakohtule esitamine – 0,25 h, kostja 22.12.2023 vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 0,5 h, kostja 12.01.2024 esitatud vastusega tutvumine, hageja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 h) tunnihinnaga 110 eurot.
25.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses
väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tunni. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 2,25 tunni ulatuses (1+ 0,25 + 0,5 + 0,5) ja põhjendatud õigusabikulu 247,50 eurot (2,25 h x 110 eur/h).
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 367,50 eurot (100 + 20 +247,50).
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.