O S hagi V S ja A S vastu pärandvara jagamise nõudes V S ja A S vastuhagi O S vastu pärandvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot ja 3500 eurot
Kohtuistungi aeg Menetlusosalised ja esindajad
5. märts 2024 Hageja: O S (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Kostja I: A S (isikukood XXX) Kostja II: V S (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja Aleksei Forstiman
RESOLUTSIOON
Rahuldada O S hagi osaliselt ning V S ja A S vastuhagi osaliselt.
2.Lõpetada O S , V S ja A S ühisomand korteriomandile XXX (registriosa nr XXX ), müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ning tulem jagada pärast müügikulude mahaarvamist selliselt, et pool jääb O S , veerand A S ja veerand V S .
3.Lõpetada O S , V S ja A S ühisomand korteriomandile XXX (registriosa nr XXX), jätta korteriomand O S ainuomandisse ning mõista O S A S kasuks välja 2875 eurot ja V S kasuks 2875 eurot.
Lõpetada O S , V S ja A S ühisomand hooneühistu Z (reg.kood XXX) liikmesusele nr XX, jätta liikmesus O S ainuomandisse ning mõista O S A S kasuks välja 1687,50 eurot ja V S kasuks 1687,50 eurot.
5.Lõpetada O S , V S ja A S ühisomand sõidukile Honda CR-V, reg märk XXX, jätta sõiduk O S ainuomandisse ning mõista O S A S kasuks välja 7625 eurot ja V S kasuks 7625 eurot.
1(9)
2-23-4465
6.Mõista O S tema pangakontol nr XXX seisuga 14. november 2022 olnud jäägi 11 673,65 euro hulka kuulunud pärandvara arvelt välja A S kasuks hüvitis 1459,20 eurot ja V S kasuks hüvitis 1459,20 eurot.
7.Lõpetada O S , V S ja A S ühisomand rahale I S pangakontol nr XXX AS T pangas, vähendada O S jäävat osa resolutsiooni p-des 3‒6 nimetatud hüvitiste võrra ja suurendada A S ja V S jäävat osa resolutsiooni p-des 3‒6 nimetatud hüvitiste võrra ning jagada kontojääk 88 429,88 eurot selliselt, et O S jääb 16 921,54 eurot, A S 35 754,17 eurot ja V S e 35 754,17 eurot.
8.Kohustada O S , A S ja V S andma nõusolek ja tahteavaldus korteriomandi XXX (registriosa nr XXX), suhtes asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega lõpetatakse ühisomand, kustutatakse kinnistusregistri teisest jaost ühisomanike kohta tehtud kanne ja kantakse O S sisse korteriomandi ainuomanikuna.
9.Jätta rahuldamata O S taotlus asendada hooneühistu liikmete nimekirja kande tegemiseks vajalikud kostjate tahteavaldused.
10.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Haginõue
1.O S (hageja) esitas hagi V S ja A S (kostjad) vastu pärandvara jagamise nõudes.
2.Hageja ja kostjad on I S pärijad, hageja 1⁄2 osas ja kostjad kumbki 1⁄4 osas. Pärandvara hulka kuulub korteriomand XXX, pool korteriomandist XXX, hooneühistu Z liikmesus nr XX ja pool sõidukist Honda CR-V, reg märk XXX. Rahu tn korteriomand ja hooneühistu liikmesus kuulusid pärandaja lahusvara hulka, XXX korteriomand ja sõiduk olid ühisvara hagejaga. XXX korteriomandi väärtuseks on 43 000 eurot ja XXX korteriomandi väärtuseks 23 000 eurot. Sõiduki väärtus on 24 400 eurot, väärtuse hulka ei saa lugeda ekspertiisis märgitud käibemaksu, sest hageja ei kavatse sõidukit müüa.
3.Kohtuväliselt pooled pärandvara jagamises kokkuleppele ei jõudnud. Hageja palub abikaasade ühisvara ja pärandvara jagada selliselt, et XXX korteriomand jääks kostjate kaasomandisse või müüdaks avalikul enampakkumisel, XXX korteriomand, hooneühistu liikmesus ning sõiduk jääks hageja ainuomandisse, mõista hagejalt kostjate kasuks välja hüvitis vastavalt vara väärtusele ja pärandiosadele ning asendada kinnistusraamatusse ja 2(9)
2-23-4465 hooneühistu liikmete nimekirja kannete tegemiseks vajalikud kostjate tahteavaldused kohtuotsusega. Kostjate vastus hagile
4.Kostjad vaidlevad hagile osaliselt vastu. Kostjad on nõus, et XXX korteriomandi väärtus on 49 000 eurot, XXX korteriomandi väärtus 23 000 eurot ja hooneühistu liikmesuse väärtus 6500‒7000 eurot, samuti et XXX korteriomand jääb hagejale.
5.Kostjad vaidlevad vastu sellele, et sõiduk oli hageja ja pärandaja ühisvara. Pärandaja omandas selle oma lahusvara hulka kuulunud hoiuse eest, mistõttu oli see pärandaja lahusvara. Kostjad ei ole nõus ka hageja öeldud väärtusega, sõiduki väärtus on suurem.
6.Hooneühistu liikmesust soovivad kostjad endale. Garaaži on ehitanud kostjate perekond, kostjad on garaažiga rohkem seotud kui hageja. Kostjatel on garaaži vaja, sest neil on igapäevases kasutuses sõiduk ja praegu kasutatav garaaž on kostjate elukohast kaugemal. Hageja garaaži ei vaja, ta ei kasuta seda sõiduki hoidmiseks. Sõiduk seisab valvega parklas hageja maja lähedal ja seda ei kasuta keegi. Vastuhagi nõue
7.Kostjad esitasid vastuhagi, milles taotlevad pärandvara jagamist selliselt, et XXX korteriomand jääks hageja ainuomandisse ja hageja hüvitab kummalegi kostjale veerandi korteriomandi väärtusest 12 250 eurot või alternatiivselt müüa korteriomand avalikul enampakkumisel, tulemist tasuda müügikulud ja ülejäänu jagada poolte vahel vastavalt pärandiosade suurusele, ning hooneühistu Z liikmesus jääks kostjate kaasomandisse võrdsetes osades ja kumbki kostja hüvitab hagejale 1687,50 eurot. Vastuhagi täienduses paluvad kostjad asendada hageja tahteavaldus kinnistusregistrisse kande tegemiseks kohtuotsusega, mõista hüvitiselt välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kattuvas osas nõuded tasaarvestada ning pärandaja T panga kontol nr XXX olev raha jagada vastavalt pärandiosade suurusele, arvestades kostjate osale juurde ja hageja osast maha hüvitise, mille hageja peab kostjatele tasuma. Veelkordses vastuhagi täienduses taotlevad kostjad hageja pangakontol nr XXX seisuga 14. november 2022 olnud rahast 11673,65 eurot poole ehk 5836,82 euro jätmist hageja ainuomandisse ning hagejalt kummagi kostja kasuks 1459,20 euro suuruse hüvitise välja mõistmist.
8.Kostjad XXX korteriomandit endale ei soovi, kuid soovivad endale hooneühistu liikmesust. Hageja hakkas garaaži kasutama alles hiljuti, kevadel ja suvel pargib ta autot tasulises parklas. Garaaž asub kostjate elukohale lähemal kui nende olemasolev garaaž. Kostjal I on liikumisraskused ja tal on garaaži rohkem vaja. Kostja I tegi koos surnud pojaga garaažis remonti.
9.Pärandaja T panga kontol nr XXX olevad vahendid olid pärandaja lahusvara, sest need tekkisid enne abiellumist avatud hoiuste arvel. Hageja pangakontol nr XXX olnud raha oli hageja ja pärandaja ühisvara, mistõttu kuulub pärandvara hulka sellest pool. Kuivõrd hageja on oma sõnul raha juba kulutanud, tuleb kostjatele hageja pangakontol olnud raha omandi kaotuse eest välja mõista hüvitis.
10.Kostjad lähtuvad sellest, et XXX korteriomandi väärtus on 49 000 eurot ja hooneühistu liikmesuse väärtus 6750 eurot (hageja esitatud hinnangu 6500‒7000 eurot keskmine). Hageja vastus vastuhagile 3(9)
2-23-4465
11.Hageja nõustus XXX korteriomand müümisega avalikul enampakkumisel ja tulemi jagamisega vastavalt pärandiosadele ning sellega, et sõiduki omandas pärandaja enne abiellumist säästetud raha eest, mistõttu oli see tema lahusvara. Hageja on nõus hüvitama kostjatele kokku poole sõiduki väärtusest. Samuti nõustus hageja, et hooneühistu liikmesuse väärtus on selle kohta koostatud hinnangu keskmine ehk 6750 eurot.
12.Hageja oli tulenevalt kostjate esitatud tõenditest nõus, et pärandaja T panga konto jääk oli pärandaja lahusvara (dtl 1123). Hageja nõustub ka sellega, et tema pangakontol nr XXX seisuga 14. november 2022 olnud raha oli tema ja pärandaja ühisvara.
13.Hageja vaidles vastu hooneühistu liikmesuse jätmisele kostjatele, sest hageja soovib liikmesust endale ning maksta kummalegi kostjale hüvitist 1687,50 eurot (või 1625 eurot). Kostjatel on teine garaažiboks, kuid hagejal ei ole. Hageja kasutab vaidlusalust garaaži talvel auto hoidmiseks. Ta on samuti teinud koos oma mehega garaažis remonti. Kostjate osalus garaaži väärtuses on väiksem kui hagejal.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb mõlemad rahuldada osaliselt.
15.Nii hageja kui ka kostjad taotlevad osaliselt pärandvara ja abikaasade ühisvara jagamist. Jagatava vara hulka kuuluvad korteriomand XXX, korteriomand XXX, hooneühistu Z liikmesus nr XX, sõiduk Honda CR-V, reg märk XXX, raha pärandaja T panga kontol nr XXX (jääk 88 429,88 eurot), ja raha hageja pangakontol nr XXX seisuga 14. november 2022 (jääk 11 673,65 eurot).
16.Hageja taotleb XX korteriomandi jätmist kostjate kaasomandisse või müümist avalikul enampakkumisel, XXX korteriomandi, hooneühistu liikmesuse ning sõiduki jätmist hageja ainuomandisse ning hagejalt kostjate kasuks hüvitise välja mõistmist vastavalt vara väärtusele ja pärandiosadele.
17.Kostjad taotlevad XXX korteriomandi jätmist hageja ainuomandisse või alternatiivselt müümist avalikul enampakkumisel, hooneühistu liikmesuse jätmist kostjate kaasomandisse võrdsetes osades, pärandaja T panga kontol nr XXX oleva raha jagamist vastavalt pärandiosade suurusele, hageja pangakontol nr XXX seisuga 14. november 2022 olnud raha omandi kaotuse eest kummalegi kostjale 1459,20 euro suuruse hüvitise välja mõistmist ning nõuete tasaarvestamist.
18.Vaidlust ei ole järgmises: • hageja ja pärandaja abiellusid 8. juulil 2015 (dtl 5) ja olid abielus kuni pärandaja surmani 14. novembril 2022 (dtl 6); • hageja ja kostjad on I S pärijad, hageja 1⁄2 osas ja kostjad kumbki 1⁄4 osas (dtl-d 12‒13); • XXX korteriomand, hooneühistu liikmesus, sõiduk ja raha pärandaja T panga kontol olid pärandaja lahusvara; • XXX korteriomand ja hageja pangakontol nr XXX seisuga 14. november 2022 olnud raha olid hageja ja pärandaja ühisvara, mistõttu kuulub pool neist hagejale ja pool pärandvara hulka; • XXX korteriomandi väärtus on 23 000 eurot; • hooneühistu liikmesuse väärtus on 6500‒7000 eurot; • XXX korteriomand tuleb müüa enampakkumisel ja raha jagada, XXX korteriomand ja sõiduk peavad jääma hagejale; 4(9)
•
2-23-4465 raha pangakontodel tuleb jagada vastavalt pärandiosadele, arvates hageja kontol olnud rahast maha hageja osa ühisvaras.
19.Sisuliselt ei jõudnud pooled menetluse käigus kokkuleppele vaid hooneühistu liikmesuse jagamise ja sõiduki väärtuse osas.
20.Pärimisseaduse (PärS) § 152 järgi võib iga kaaspärija nõuda pärandvara jagamist, jagamisele kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid ning vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Eelkõige jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1).
21.Ei hageja ega kostjad ei soovi endale XXX korteriomandit. Kostjad on alternatiivse nõudena taotlenud nimetatud korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel, tulemist müügikulude mahaarvamist ja ülejäänu jagamist selliselt, et hageja saab sellest pool ja kumbki kostja veerandi. Hageja on menetluse käigus lõpuks samuti taotlenud sedasama. Hageja alternatiivne nõue tuleb seega rahuldada ning lõpetada poolte ühisomand XXX korteriomandile müügi kaudu avalikul enampakkumisel ning tulemi jagamisena pärast müügikulude mahaarvamist vastavalt pärandiosadele.
22.Mõlemad pooled taotlevad XXX korteriomandi jätmist hageja ainuomandisse ja hagejalt kostjatele hüvitise välja mõistmist. XXX korteriomandi väärtuseks on hinnatud 23 000 eurot (dtl-d 118‒157), korteriomand oli hageja ja pärandaja ühisvara, mistõttu pärandi hulka kuulub sellest pool. Seega tuleb korteriomand jätta hageja ainuomandisse ja hagejalt korteriomandi väärtust ja pärandiosi arvestades kummagi kostja kasuks välja mõista 2875 eurot ((23 000 : 2) : 4).
23.Asjaõigusseaduse § 641 järgi on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks.
24.Nii hagis kui ka vastuhagis on taotletud teise poole kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse asendamist. Ainuomandi tekkimiseks korteriomandile on nii hagejal kui ka kostjatel kohustus anda tahteavaldused omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 alusel asendab kohtuotsus nõutavaid tahteavaldusi. Antud juhul asendab kohtuotsus hageja ja kostjate tahteavaldusi korteriomandi suhtes ühisomandi lõpetamiseks, selle jätmiseks hageja ainuomandisse ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks.
25.Hooneühistu liikmesust soovivad mõlemad pooled endale. Hageja on väitnud, et kasutab seda sõiduki hoidmiseks, kostjatel on juba teine garaažiboks, ta on teinud koos pärandajaga garaažis remonti, kostjate osalus garaaži väärtuses on väiksem kui hagejal. Kostjad on väitnud, et garaaži ehitas kostjate perekond, kostjad on garaažiga rohkem seotud, kostjatel on garaaži vaja, sest neil on igapäevases kasutuses sõiduk ja praegu kasutatav garaaž on kostjate elukohast kaugemal (dtl-d 64‒67), kostjal I on liikumisraskused, hageja garaaži ei vaja, ta ei kasuta seda sõiduki hoidmiseks, kostja I tegi koos surnud pojaga garaažis remonti (dtl-d 927‒928, tõlked dtl-d 932‒933).
26.Ei ole õige väide, et kellegi osalus garaaži väärtuses on suurem või väiksem. Pooled lähtuvalt ekslikult eeldusest, nagu oleks kõik pärandvarasse kuuluvad esemed nende kaasomandis vastavalt pärandiosadele. Pärimistunnistus näitab, kui suur osa kogu pärandist igale pärijale kuulub. See tähendab, et iga pärija peab kogu pärandi väärtusest saama nii suure osa. Pärimistunnistus ei määra pärijate osade suurust üksikutes pärandi hulka 5(9)
2-23-4465 kuuluvates esemetes. Kui pärijad on pärandi hulka kuuluvad esemed omavahel jaganud ja nende väärtuse kindlaks teinud, saab vastavalt pärandiosadele määrata kindlaks hüvitise, mida see pärija, kes sai väärtuseliselt oma osast rohkem, peab maksma sellele pärijale, kes sai vähem kui tema pärandiosa väärtus.
27.Kui garaaži saab pidada erilise mälestusväärtusega kohaks, siis pärandajaga koos veedetud hetki on seal ilmselt olnud nii hagejal kui ka kostjatel. On usutav nii see, et isa ja poeg koos garaažis toimetasid, kui ka see, et abikaasad seda koos kasutasid. Seega ei ole mälestusväärtuse põhjal alust üht poolt teisele eelistada. Rahalises mõttes ei hinda kumbki pool liikmesust väärtuslikumaks kui teine pool, kumbi pool ei soovinud panna liikmesust omavahelisele enampakkumisele.
28.Mitme aasta tagused mälestused (dtl-d 927‒928, tõlked dtl-d 932‒933) ei tõenda, et kostjate ja pärandaja ühine tegutsemine garaažis oleks kestnud kuni pärandaja surmani, kostjad on ise öelnud, et kostjal I on liikumisraskused. Garaaži uksel numbri puudumine (dtl 937) ei tähenda, et ehitusmaterjalide müüja poleks teadnud, kelle garaaži juurde ta materjali toob. Kinnitus, et hageja sõidukile oli broneeritud koht tasulises parklas mingiks ajaks (dtl-d 1203, 1208), ei välista, et sõidukit ei võidud vahepeal hoida garaažis või et garaažis ei oleks sõidukile vajalikke tarvikuid.
29.Vaidlus hooneühistu liikmesuse jagamise üle taandub seega küsimusele, kas peaks eelistama kostjate mugavust, et neil oleks teine garaaž elukohale lähemal, või hageja mugavust, et tal oleks vajadusel garaaž, kus aeg-ajalt autot hoida.
30.Garaaži olemasolu, kui see ei asu kohe inimese elukoha kõrval, ongi peamiselt mugavus aeg-ajalt sõidukit seal pikemalt hoiustada või kasutada seda panipaigana sõidukiga seotud tarvikute või muude asjade hoidmiseks. Seetõttu ei pea kohus väga kaalukaks kostjate väidet, et olemasolev garaaž on nende elukohast kaugemal, sest liikumisraskustega inimese jaoks on ka kahe kilomeetri kaugusel asuv garaaž siiski kaugel. Pigem on oluline, et kostjatel juba on selline mugavuspind. Kostjad ei ole väitnud, et neil oleks kaks autot või et hagejal oleks teine garaaž. Hageja eelduslikult kasutab garaaži praegu umbes samas mahus nagu kasutas pärandaja eluajal. Garaaži jäämine kostjatele tähendaks hagejale tõenäoliselt suuremat muutust igapäevaelus kui kostjatele. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hooneühistu liikmesus hageja ainuomandisse ja mõista temalt kostjate kasuks välja hüvitis.
31.Hooneühistu liikmesuse väärtuseks on hinnatud 6500‒7000 eurot (dtl-d 159‒165). Hageja on kasutanud väärtusena arvutustes erinevaid numbreid, nii 6500 eurot (dtl-d 1123‒1124), kui ka olnud nõus kostjate öeldud keskmisega (dtl 956), mis tuleneb hageja enda esitatud dokumendist. Kuna vahemikku ei saa kasutada hüvitise arvutamiseks, on põhjendatud võtta aluseks see, et hooneühistu liikmesuse väärtus on 6750 eurot. Hagejalt tuleb kummagi kostja kasuks seega mõista välja 1687,50 eurot (6750:4).
32.Hageja on taotlenud hooneühistu liikmete nimekirja kande tegemiseks vajalike kostjate tahteavalduste asendamist kohtuotsusega.
33.Kohus selgitab hagejale, et alates 1. septembrist 2023 peetakse hooneühistu liikmete nimekirja äriregistris ja liikmete andmed kantakse hooneühistu registrikaardile (hooneühistuseaduse § 6 lg 1). Äriregistri üldise loogika kohaselt tehakse kandeid juriidilise isiku registrikaardile juriidilise isiku seadusliku esindaja avalduse alusel. Kuivõrd registripidaja hooneühistu liikmesuse omandaja ja võõrandaja avalduse alusel registrikaardile kandeid ei tee, ei ole kohtul alust kostjate tahteavaldust liikmete nimekirja kande tegemiseks asendada, sest pole võimalik tuvastada kostjate kohustust selline 6(9)
2-23-4465 tahteavaldus anda. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja taotluse hooneühistu liikmete nimekirja kande tegemiseks vajalike kostjate tahteavalduse asendamiseks rahuldamata.
34.Mõlemad pooled on taotlenud sõiduki jätmist hageja ainuomandisse ja kostjatele hüvitise välja mõistmist. Sõiduk tuleb seega jätta hageja ainuomandisse ja kostjatele mõista välja hüvitis omandi kaotuse eest.
35.Ekspert on hinnanud sõiduki väärtuseks 30 500 eurot (dtl-d 1024‒1073, 1078‒1090). Kuivõrd on olemas eksperthinnang, jätab kohus tähelepanuta muud auto väärtuse ja seisukorra kohta esitatud tõendid (dtl-d 24, 37, 63, 68‒70, 876, 881‒905, 916‒923).
36.Pooled on eri meelt, kas eksperthinnangus nimetatud käibemaks tuleb arvestada sõiduki väärtuse hulka.
37.TsÜS § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
38.Ekspert on määranud sõiduki harilikuks väärtuseks ehk kohalikuks turuhinnaks 30 500 eurot. Turuväärtus ei sõltu sellest, kas asja omanik on käibemaksukohuslane või kas asja soovitakse müüa. Kui asi siiski müüakse, siis juhul kui müüja on käibemaksukohuslane, on müümisel käibemaks turuväärtuse sees ehk et sõidukit ei õnnestu eelduslikult müüa kallimalt. Kui müüja ei ole käibemaksukohuslane, saab ta kogu müügihinna käibemaksu deklareerimata endale, see ei tähenda, et sõiduk müüakse sel juhul turuhinnast 20% või 22% võrra odavamalt. Hageja on ka ise möönnud, et 30 500 eurot on eksperdi määratud turuhind (dtl 1123).
39.Hagejal tuleb seega hüvitada kostjatele sõiduki väärtus ehk turuhind, arvestades, et sõiduki omandi kaotamisel jäävad nad ilma veerandist 30 500 eurost, mille eest oleks eelduslikult võimalik auto müüa. Seega tuleb sõiduki omandi kaotuse eest hagejalt kummagi kostja kasuks mõista välja 7625 eurot (30 500 : 4).
40.Eksperdi selgitus käibemaksu kohta (dtl 1168) tuleb jätta tähelepanuta, sest õige on hageja viide, et TsMS § 298 lg 1 järgi esitavad menetlusosalised eksperdile küsimusi kohtu kaudu, lisaks ei ole tegemist maksunduse eksperdiga.
41.Pooled ei vaidle selle üle, et raha pärandaja T panga kontol nr XXX tuleb jagada nende vahel vastavalt pärandiosade suurustele. Kontojääk on AS T panga 2. juuni 2023 vastuse kohaselt 88 429,88 eurot (dtl-d 180‒182). Hagejal on sellest summast seega õigus 44 214,94 eurole ja kummalgi kostjal 22 107,47 eurole.
42.Pooled ei vaidle ka selle üle, et pool hageja kontojäägist pangakontol nr XXX S AS-is, mis 14. november 2022 seisuga oli 11 673,65 eurot (dtl 62) kuulub pärandvara hulka. Hageja on öelnud, et raha pole alles. Kostjatele tuleb seega kummalegi mõista raha omandi kaotuse eest välja hüvitis 1459,20 eurot ((11 673,65 : 2) : 4).
43.Muu pärandvara jagamist ei ole pooled taotlenud, isegi kui on muud vara oma seisukohtades nimetanud.
44.Kostjad on taotlenud nõuete tasaarvestamist. Kohus on hagejalt kummagi kostja kasuks välja mõistnud 2875 eurot + 1687,50 eurot + 7625 eurot + 1459,20 eurot, kokku kummalegi kostjale 13 646,70 eurot. Kostjatelt ei ole kohus hageja kasuks midagi välja 7(9)
2-23-4465 mõistnud. Pooltel ei ole seega tasaarvestatavaid nõudeid. Küll saab aga rahuldada kostjate taotluse arvestada hüvitise summat pärandaja T panga kontol oleva raha jagamisel.
45.Ilma hüvitist arvestamata on hagejal õigus T kontolt saada 44 214,94 eurot ja kummalgi kostjal 22 107,47 eurot. Hüvitist arvestades on hagejalt õigus saada 16 921,54 eurot (44 214,94 ‒ 2x 13 646,70) ning kummalgi kostjal 35 754,17 eurot (22 107,47 + 13 646,70). Pärandaja T panga konto jääk tuleb seega jaotada hüvitist arvestades vastavalt eeltoodud arvutusele.
46.Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk ja raha pärandaja T panga kontol olid pärandaja lahusvara, ei pea kohus vajalikuks analüüsida sõiduki omandamise ja T panga kontol oleva raha päritolu kohta esitatud tõendeid, märgib vaid, et esitatud kontoväljavõtetest on võimalik tuvastada, et nii auto ostuks kasutatud raha kui ka T panga kontol olev raha pärinevad hoiustest, mis pärandajal olid enne abiellumist (dtl-d 180‒182, 974‒975, 984, 1104).
47.Kohus jätab tähelepanuta pärimismenetluse alustamise avalduse (dtl-d 7‒11) ja kinnistamisavalduse (dtl 19), mis ei tõenda ühtki vaidlusalust asjaolu.
48.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja vastuhagi osaliselt. Menetluskulud
49.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
50.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
51.Kohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt. Menetluse jooksul jõudsid pooled pea kõigis küsimustes üksmeelele, välja arvatud hooneühistu liikmesuse jagamine ja sõiduki väärtus. Neist küsimustest lahendas kohus ühe hageja soovitud viisil ja teise kostjate soovitud viisil. Seetõttu on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.