Kohustuse rahuldamise määr %-des (kohustus e täitmise summa : kohustuse kogusumma *100) 41,95%
1977,93
47,03%
532,41
46,12%
3.600,00
1.Sxxxxx Axxx on kohustatud alustama kava täitmisega alates 15.04.2024.a. Sxxxxx Axxx on kohustatud esitama hiljemalt määruse jõustumise järgneva kuu 25. kuupäevaks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi esitada aruanne iga aasta aprilli lõpuks.
2.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Annika Rau.
3.Määrata usaldusisiku tasu suuruseks kokku koos maksudega 720 eurot.
4.Välja maksta kohtu deposiitkontolt 720 eurot Annika Rau usaldusisikutasu katteks Avitase OÜ arveldusarvele EE761010220233760220.
5.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.
6.Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Võlgnik esitas maksejõuetusavalduse 02.10.2023, mille kohaselt on avaldajal teadaolevalt kohustusi 3 võlausaldaja ees summas 8 233,91 tuhat eurot. Kohus kuulas avaldaja ära 12.10.2023. Avaldaja jäi seni esitatu juurde, selgitas lisaks, et püsiva töö hoidmine on siiani olnud raskendatud, kuna on probleeme tervisega. Avaldajal on soov oma kohustused tasuda vastavalt võimalustele ning kui tervis lubab, soovib asuda poole kohaga tööle lasteaeda abiõpetaja kohale. Avalduses on võlgnik kinnitanud, et ta soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada.
2.13.10.2023 võttis avalduse menetlusse ning määras võlgniku usaldusisikuks Annika Rau ning kohustas usaldusisikut esitama võlgniku nimel võlgniku vara- ja võlanimekiri füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 15 alusel. 20.11.2023 esitas usaldusisik nimekirja ning hinnangu võlgniku maksejõuetuse kohta. Võlgnikul Sxxxxx Axxx on kohustusi kokku summas 7 957,21 eurot, millest põhinõudeid on 6 606,45 eurot ja kõrvalnõudeid 1 350,76 eurot. xxxxxx Axxx vara hulka kuulub pangakontol olev jääk summas 113,05 eurot seisuga 16.11.2023. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime kuni juuli 2024, võlgnik hetkel ei tööta. Võlgniku sissetuleku moodustab puuduva töövõime hüvitis päevamääraga 18,60 eurot (u 558 eurot), peretoetus 240,00 eurot, lapse elatis 193,00 eurot, lapse puude toetus 161,09 eurot. Võlgnik otsib vaatamata puuduvale töövõimele aktiivselt tööd. Võlgnikuga suheldes andis võlgnik mõista, et reaalne summa, mida ta suudaks igakuiselt kohustuste katteks tasuda on maksimaalselt aga 50 eurot. Võlgniku üldine elatusmiinimum aastal 2023 on 966,67 eurot, 2024.aastal on 1 093,33 eurot. Sxxxxx Axxx on oma maksejõuetusavalduses märkinud, et sattus makseraskustesse tervise halvenemise tõttu, kuna ei suutnud tööl käia. Usaldusisik leiab, et võlgniku Sxxxxx Axxx suhtes tuleks kohtul algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, millega on võimalik aidata võlgnikul oma makseraskused ületada.
3.22.11.2023 algatas kohus määrusega võlgade ümberkujundamise menetluse, peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Ühtlasi määras kohus deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutavaks summaks 720 eurot (usaldusisiku tasu) ja tasumise osamaksetena nelja kuu jooksul.
4.Usaldusisik esitas 29.08.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 65 849,61 eurot, millest põhinõudeid on 51 880,55 eurot ja kõrvalnõudeid 13 969,06 eurot. Põhinõuete summa sisse on arvestatud kohtutäiturite tasud summas 9 970,95 eurot. Võlgniku pangakontol olev rahajääk on summas 4,40 eurot seisuga 28.08.2023. Võlgnikul ei ole kogumispensioni II sammast. Võlgnik töötab Eesti xxxxxxxxxx ülemana. Võlgniku sissetuleku moodustab töötasu u 1 396,37 eurot. Võlgnik on prognoosinud, et talle on jõukohane tasuda keskmise kuumaksega ca 500 eurot. Usaldusisiku hinnangul on Sxxxxx Axxxxmakseraskuste ületamiseks sobivaim võlgade ümberkujundamise menetlus.
5.Määrusega 31.08.2023 algatas kohus võlgade ümberkujundamise menetluse ning kohustas huvitatud isikul deposiidimaksete tasumise jätkamist vastavalt 19.07.2023 määruses nimetatud summas.
6.Usaldusisik esitas kohtule 20.02.2024 ümberkujundamiskava ning edastas kohtule võlausaldajate seisukohad koos usaldusisiku arvamusega. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Arvestades võlgniku koguvõlgnevuse suurust, sissetulekuid ning tervislikku seisundit, on ümberkujundamiskavas võlausaldajaid võrdselt koheldes vähendatud kõigi kohustuste kõrvalkulusid 100%. Kava kohaselt tuleb võlgnikul tasuda põhivõlgnevused 54,49% ulatuses. Ümberkujundamiskavas on põhivõlgnevus 6 606,45 eurot, mis moodustab 83,02% koguvõlgnevusest. Kava on koostatud 60 kuu peale, kuumakse keskmiselt 60 eurot (1.-36.makse on 50,00 eurot ja 37.-60.makse 75,00 eurot). Maksete määramisel on arvestatud võlgniku reaalse maksevõimega ning tema sissetulekute dünaamika prognoosiga. Pankrotimenetluses korral oleks võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt väiksemas määras, prognoositavalt kuni 600 eurot, seega antud juhul on võlausaldajate õigustatud huvid ja õigused võlgade ümberkujundamisel rohkem kaitstud. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele 3 600,00 eurot. Võlgade ümberkujundamisel tasudes 54,49% põhinõuetest, rahuldataks praegusest 7 957,21 eurot koguvõlgnevusest 45,24% (3 600,00 eurot). Eraisiku pankroti korral rahuldatakse praegusest koguvõlgnevusest 7 957,21 eurot u 7,54% (600,00 eurot).
7.Usaldusisik esitas kõigile ümberkujundamiskavas märgitud võlausaldajatele 26.01.2024 ümberkujundamiskava, võlgniku maksejõuetusavalduse, teatise, vara- ja võlanimekirja ning kinnituskirja. Võlausaldajatel paluti kinnitada e-kirja kättesaamist ning esitada oma avaldused või seisukohad 2 nädala jooksul alates kirja kättesaamisest, kuid mitte hiljemalt kui 15.02.2024 vastavalt FiMS § 4 lg 1 ja TsMS § 3141 lg 1. Tähtajaliselt esitasid oma seisukohad 3 võlausaldajat. OK Incure OÜ nõustus usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga, mille tähtaeg on 60 kuud. Bondora AS nõustus küll uue kava koostamisega, mille tähtaeg on 72 kuud, kuid ei nõustunud nõude vähendamisega. Bigbank AS nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega, kuid ei nõustu võlgade ümberkujundamiseks võlgniku taotletud viisil.
8.Usaldusisik esitas koos võlgade ümberkujundamise kavaga tasutaotluse, milles palub kohtul määrata ülesannete täitmise eest tasuks 720 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
9.20.02.2024 menetlusdokumendi kohaselt on usaldusisik 26.01.2024 edastanud ümberkujundamiskava kirjas nimetatud võlausaldajatele, määrates neile tähtajaks 15.02.2024 usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks. FiMS § 24 kohaselt tuleb ümberkujundamiskava koos lisadega võlausaldajatele kätte toimetada ja vähemalt kahe nädala pikkune seisukoha esitamise tähtaeg hakkab kulgema kava kättesaamisest arvates. Võlausaldaja OK Incure OÜ nõustus võlgade ümberkujundamise kavaga. Bondora AS nõustus küll kava koostamisega, kuid ei nõustunud nõude vähendamisega. Bigbank AS nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega, kuid ei nõustu võlgade ümberkujundamise võlgniku taotletud viisil. Võlausaldaja hinnangul on kinnitamine põhjendatud, kui võlgnik tasub võlausaldajatele põhinõudeid 100% ulatuses, tehes igakuiseid makseid summas 78,65 eurot seitsme aasta jooksul.
10.FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kolmest võlausaldajast nõustunud vaid üks. Vastuväite on esitanud kaks võlausaldajat. FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleva juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud vaid üks võlausaldaja, kelle nõue ei on alla poole pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest.
11.FiMS § 26 lg 3 järgi võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FiMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FiMS § 26 lg 4 näeb ette, et FiMS § 26 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. FiMS § 26 lg 5 kohaselt ei ole kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel FiMS § 26 lg-s 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust.
12.Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
13.Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 esimese lause alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade
ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks.
14.Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldajate huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist võrreldes makseraskustesse sattunud füüsilise isiku õigustega.
15.Kohtu hinnangul on kava koostamisel lähtudes võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest arvestatud võlausaldajate huve ja saada tagasi väljastatud krediidisummad võimalikult suures ulatuses. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Maksete sooritamisel tuleb arvestada võlgniku tegeliku maksevõimet, olemasoleva ja tulevikus prognoositava sissetuleku tase ei võimalda suuremaid makseid sooritada. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele laenuandjatest võlausaldajatele on teada, et tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk (nt võlgnik tagastab laenatud raha väiksemas summas), mille realiseerumisega nad peavad arvestama. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FiMS § 2 lg 3), on oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega).
16.Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenevad eeldused on täidetud. Võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve kaaludes põhjendatud ning vajalik. Kohus juba eelmenetluses tuvastas, et võlgnikul on suured raskused oma kohustuste täitmisel ja sisuliselt on ta maksejõuetu. Selleks, et tagada nõuete mõistlik haldamine, tagada nii võlgnikule kui võlausaldajatele õigusselgus, võimaldada võlgnikul täita oma kohustusi võimetekohaselt ja samas minna oma eluga edasi, tuleb läbi viia kas pankrotimenetlus, pankrotimenetlus koos sellele järgneva kohustustest vabastamise menetlusega või võlgadest vabastamise menetlus. Vaatamata realiseeritava vara puudumisele ja suhteliselt väikesele sissetulekule on võlgnik käesolevalt avaldanud soovi kasvõi osaliselt oma kohustusi täita. Seega on menetluse läbi viimine nii võlgniku kui võlausaldajate huvides. Kohus nõustub ka usaldusisikuga, et kui võlausaldajad ei nõustu nõude suuruse või muude andmetega, on võlausaldaja kohustus tuua välja asjaolud ja tõendid, miks võlausaldaja ei nõustu. Nii Bondora AS ja Bigbank AS on andnud hinnangu, kuid ei ole seda tõendanud.
17.Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Võlausaldajate vastuväidete alusel on kohus sunnitud asuma seisukohale, et pea ükski vastuväite esitanud võlausaldajast ei ole ilmselt põhjalikult tutvunud kavaga ning sisuliselt hinnanud võlgniku majanduslikku seisundit, maksevõimet ega kõigi õigustatud huve. Kohus leiab, et võlausaldajate soov saada tagasi põhivõlg suuremas ulatuses, on ebarealistlik. Võlgnikul puuduvad sellises ulatuse kohustuste täitmiseks piisavad sissetulekud ja ka vara. Võlgnikul on tuvastatud puuduv
töövõime- see tähendab, et ta saab minna tööle ja teenida lisasissetulekut vaid siis, kui ta leiab oma tervislikule seisundile sobiva töö, milline asjaolu on käeolevalt aga täiesti ennustamatu. Võlgnikul on alaealised lapsed, kellest ühele on määratud puue. Hoolimata eeltoodust on võlgnik avaldanud soovi kohustusi kasvõi osaliselt täita. Siinkohal ei saa võlausaldajad võlgniku tahet aga kurjasti ära kasutada. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks ei ole ilmtingimata kõigi võlgnevuste täitmine kogusummas, vaid võimaldada võlgnikule jõukohane kohustuste täitmise viis mõistliku aja jooksul.
18.Usaldusisik on toonud välja, et võlgade ümberkujundamisel tasudes 54,49% praegusest 7 957,21 eurosest põhivõlgnevustest, rahuldataks praegusest koguvõlgnevusest 45,24% (3 600 eurot). Eraisiku pankroti korral rahuldatakse praegusest koguvõlgnevusest 7 957,21 eurot 7,54% (600 eurot). Pankroti korral saavad võlausaldajad oma nõudeid oluliselt väiksemas mahus rahuldatud kui koostatud kava kohaselt (3 600-600=3 000), seega antud juhul on võlausaldajate õigustatud huvid ja õigused võlgade ümberkujundamisel rohkem kaitstud.
19.FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline.
20.Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja elatusmiinimumist. Hetkel kehtestatud miinimumpalga järgi on vastavalt Täitemenetluse seadustikule § 132 võlgniku elatusmiinimum 1 093,33 eurot. Praeguseid sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule keskmiselt igapäevasteks kuludeks 1 043,33 eurot (1 093,33-50=1 043,33). Arvestades praegust üleüldist majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose, võlgniku sissetulekuid, on kava koostatud 60 kuu peale. Arvestades võlgniku koguvõlgnevuse suurust, sissetulekuid ning tervislikku seisundit, on ümberkujundamiskavas võlausaldajaid võrdselt koheldes vähendatud kõigi kohustuste kõrvalkulusid 100%. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav. Kava on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava kohaselt tuleb võlgnikul kava täita järgmised 60 kuud vastavalt grupeeritud põhimõttele. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku elustandardit kahjustamata võimalik.
21.Kokkuvõtteks rahuldab kohus Sxxxxx Axxx maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 3 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel. Käesoleval juhul on mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused saadava sissetuleku arvel. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul endal on igakuised elamiskulud. Põhinõuete vähendamine ei ole ebavõrdne. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgnik on makseraskustes.
22.22.11.2023 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et FiMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FiMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira
ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
23.FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.
24.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada X lõpuks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisest järgmise kuu
25.kuupäevaks; edaspidi iga aasta möödumisel, so X jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).
25.Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
26.Usaldusisik on 20.02.2024 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 8 tunni eest 720 eurot. Tasu kanda kanda Avitase OÜ arveldusarvele EE761010220233760220.
27.Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: − kohtu poolt esitatud maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumine, 0,5h; − seadusandlusega tutvumine, 0,5h; − infopäringute koostamine ja edastamine võlgniku vara ja kohustuste kindlaks tegemiseks; võlausaldajate teavitamine maksejõuetusmenetlusest ja nõude esitamise kohustusest, 0,5h; − suhtlemine võlgnikuga: päringud tema vara ja kohustuste kohta, teabe andmine maksejõuetusmenetluse toimumise põhimõtete kohta 0,5h; − võlausaldajatelt ja võlgnikult saadud info korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine 1h; − võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine ja esitamine kohtule 1h; − erinevate ümberkujundamiskavade kaalumine, analüüs, arutelu võlgnikuga, 0,5h; − ümberkujundamiskava, põhjenduste ja selgituste koostamine, 1,5h; − võlausaldajatele teatise koostamine, kava ja dokumentide esitamine, 0,5h; − kokkuvõte võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta ja usaldusisiku arvamus ja tasu taotlus, kohtule esitamine, 1h.
28.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024 164 eurot (820 / 5).
29.Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 8 tunni eest taotletud 720 eurot (8 tundi × 90 eurot). Tasu
tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
31.FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.