lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-15644/18

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 22.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-15644/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2894
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Prolex OÜ10605678

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-23-15644

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht 22. märtsil 2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number

2-23-15644

Tsiviilasi

Mxxxx Txxxxmaksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks / pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik): Mxxxx Txxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx Pxxxxxxxxxxxx vald xxxxxxxxxxxxxx maakond; telefon xxxxxxxx, e-post: x Usaldusisik: sidevahendid: [email protected]

Kohtuistungi aeg

Sirje Tael Jaama tn 76, 50605 Tartu, telefon 7 401 551, 56 503 342, e-post:

13.03.2024. a.

RESOLUTSIOON

1.Kuulutada välja füüsilise isiku Mxxxx Txxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot
22.märtsil 2024. a kell 10.00 ja algatada Mxxxx Txxxxxkohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata Mxxxx Txxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Sirje Tael, kelle kontaktandmed on: Jaama tn 76 Tartu 50605, sidevahendid: telefon 7 401 551, 56 503 342, e-post: [email protected]
3.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 11. aprillil 2024. a algusega kell 09.30 pankrotihalduri büroos. Osalemine on võimalik virtuaalsete kanalite kaudu. Kohus osaleb virtuaalselt.
4.Kohustada võlgnikku Mxxxx Txxxx osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
5.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne

hiljemalt 20.03.2025. a.

6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
7.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Mxxxx Txxxx võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9.Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.
10.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Mxxxx Txxxx poolt kohtu deposiidikontole kantud ettemaks summas 810 eurot kanda Mxxxx Txxxx pankrotivara hulka.
12.Määrata usaldusisiku Sirje Tael tasu summas 550 eurot, lisandub käibemaks 121 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 671 eurot.
13.Usaldusisiku tasu summas 671 eurot hüvitada Sirje Taelale võlgniku pankrotivara arvelt, makstes usaldusisiku tasu 671 eurot OÜ-le Prolex (registrikood 10605678) arvelduskontole nr EE672200221013997303. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Mxxxx Txxxxesitas 05.11.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on lahutatud, tal on põhiharidus. Käesolevalt töötab xxxxx xxxxxxxxxxt OÜ-s ning igakuine netotöötasu on ligikaudu 1020 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 450-500 eurot kuus. Varana on märgitud korteriomand xxxxxxxxxx, xxxxxxxx maakonnas, mille hinnanguline väärtus on 8000 eurot ning sõiduauto Nissan Almera (2003. a) hinnangulise väärtusega 1000 eurot. Võlgniku eesmärk on vara säilitamine. Võlgnik on kohustusi võtnud vähemalt summas 29 575,83 eurot. Kohustusete jääk ei ole võlgnikule teada. Võlgnik hakkas eelmiste laenude tasumiseks võtma uusi laene ning sel moel on kohustused kasvanud üle jõu käivateks. Võlgnik on esitanud taotluse täitemenetluste peatmaiseks. Arvelduskonto on arestitud. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
2.01.12.2023. a määrusega võttis kohus Mxxxx Txxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Sirje Taela.
4.Usaldusisik esitas 04.01.2024. a kohtule usaldusisiku aruande. Esitatust nähtub, et võlgnik töötab OÜ-s Exxxx xxxxxxxxxxx, tema kuutöötasu sõltub erinevatest asjaoludest ja on 9001000 eurot. Võlgnik elab temale kuuluvas korteris xxxxxxxxxx, korteriomandile on seatud käsutamise keelumärge veebruaris 2023 AS Bondora kasuks kohtutäitur Anne Böckler poolt. Võlgnik on üks neljast ühisomanikust kinnisasjale (registriosa number 785032) asukohaga xxxxx maakond xxxxxxxxxxxxx vald xxxxxxxxxx küla xxxxxxxxx, kinnisasjal asub elamu. Kinnisasjal ei ole koormatisi ega hüpoteeke ega piiravaid õigusi. Omanikud omavahel ei suhtle ega ole peetud läbirääkimisi ühisomandi lõpetamise osas. Arvestades elamu kasutuselevõtu aega ja kinnistu asukohta, võib osutuda võimalikuks, et võlgnikule kuuluv kinnisasja osa väärtus katab enamuse võlanõuetest. Usaldusisik möönab, et ühisomandi lõpetamise nõudega võivad kaasneda menetluskulud, kuid igal juhul on võlgnikul vara, mida saab realiseerida kaasomandi lõpetamise nõude alusel. Kaasomandi lõpetamine võib kujuneda pikaajaliseks ja ei pruugi koheselt rahalist tulemust anda. Varadest kuulub võlgnikule sõiduk Nissan Almera, ehitusaasta 2003 , kehtiv tehnoülevaatus juuli 2024, hinnanguliselt 1 000 eurot. Võlgnik elab üksi ning soovib, et võlgadest vabastamise menetluses ei realiseeritakse tema kodu ning sõidukit , millega käib tööl ning ta on valmis töötasust 300 eurot igakuiselt tasuma võlausaldajatele. Pankrotimenetluses on võimalik lõpetada kinnisasja ühisomand õiglasse hüvitise eest kaasomandi lõpetamise nõude alusel, mis peaks ka tagama, et võlgnikule jääb alles tema korteriomand ja sõiduk. Mxxxx Txxxxl on rahalisi kohustusi vähemalt summas 28 000 eurot. Võlgnik avaldas, et ta on võtnud erinevaid väikelaene ja viimased laenud on läinud varasemate laenude tasumiseks. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku makseraskused on tingitud ilmselgelt tarbimislaene võimaldavate isikute vastutustundetust laenamisest, millise olukorra on ka võlgnik ära kasutanud. Võlgnikule on antud laene, ning arvestades võlgniku töötasu, on laenuandjad leidnud, et võlgnik suudab laene tasuda. Võlgnik on lahkunud teisest pensionisambast 2021 aastal.

Arvestades, et likviidne vara on võlgniku töötasust lubatav 300 eurot ja võlgnikul on vara ühisomandina, mis võiks enamus nõuded katta, kuid mille realiseerimine rahaks võtab aega, on otstarbekas ja menetluslikult võlgnikule sobivam pankrotimenetlus. Ka pankrotimenetluse raames saab välja pakkuda võlausaldajatele kompromissi või teha ettepaneku kõigi võlausaldajate nõusolekul menetluse lõpetamiseks. Juhul kui pankrotimenetluses olevate meetmetega ei õnnestu pankrotimenetlust lõpetada, jääb võlgnikule ikkagi võimalus pankroti väljakuulutamisest kolme aasta jooksul läbida võlgadest vabastamise menetlus. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on nõus jätkama pankrotihaldurina.

5.13.03.2024. a toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik soovi, et toimuks võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohus arutas koos usaldusisiku ja võlgnikuga võimalikke väljavaateid võlgade ümberkujundamise menetluses ja pankrotimenetluses. Kohus selgitas võlgnikule nende menetlusliikide erinevusi. Võlgnik soovib menetluses säilitada tema elukohaks oleva korteriomandi ja sõiduki tööl käimiseks. Võlgnik oli arvamusel, et tema ise oma ühisomandiosa realiseerimisega toime ei tule, seda peaks tegema haldur. Võlgnik ühisomandis oleval kinnistul elanud ei ole, ei kavatse sinna elama asuda ja teiste kaasomanikega suhtlust ei ole. Võlgnik on nõus pankrotimenetlusega, et pankrotihaldur saaks võlgade katteks müüa võlgniku ühisomandiosa kinnistust Läänemaal.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus leiab, et Mxxxx Txxxx võlgade ümberkujundamise menetlus ilma tema vara realiseerimata ei viiks soovitud tulemuseni- võlausaldajate nõuete rahuldamiseni. Võlgniku igakuisest sissetulekust ei ole võimalik eraldada piisavalt suur osa, et selle arvel tasuda kohustused suurusjärgus 28 000 eurot mõistliku aja jooksul. Seetõttu tuleks ka võlgade ümberkujundamise menetluses kasutada FiMS § 26 lg.5 lahendust ja mõistlikult realiseerida võlgniku vara tema kohustuste katteks. Võlgnikul on olemas mitu kinnisasja, millest korteriomandist, kus elab, ta loobuda ei soovi. Samas on võlgnikul olemas ühisomandina osa kinnisasjast asukohaga xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx vallas. Seda kinnisasja võlgnik ei vaja, ta pole seal kunagi elanud ega kavatse sinna ka elama asuda. Teiste kaasomanikega läbikäimine puudub. Seetõttu on otstarbekas ja võlgniku huvides kasutada temale kuuluv vara- osa ühisomandist- võlgniku kohustuste täitmiseks ja realiseerida.
7.FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. PankrS § 1 lg.2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus rahuldab võlgniku maksejõuetusavalduse, valides maksejõuetusmenetluse liigiks pankroti väljakuulutamise koos kohustustest vabastamise menetlusega, mis on põhjendatud, arvestades võlgniku püsivat maksejõuetuse seisundit. PankrS § 2 järgi Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Algatatav pankrotimenetlus annab võimaluse realiseerida võlgnikule ebavajalik vara tema kohustuste täitmiseks ja vajaduse korral jätkata kohustustest vabastamise menetlusega veel täitmata kohustuste täitmiseks.

11.Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnik töötab, tema sissetulek on 900-1000 eurot kuus. Võlgnikul on tasumata kohustusi vähemalt 28 000 euro ulatuses. Võlgnikul on tekkinud eluasemekulude võlgnevus korteriühistu ees. Neid kohustusi ei ole võlgnikul võimalik tasuda ühekorraga või lühikese aja jooksul, näiteks 24 kuu jooksul. Sellises olukorras suureneb eluasemekulude võlgnevus igakuiste kulude arvel jooksvalt. Kohus loeb tuvastatuks, et Mxxxx Txxxxon maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik Sirje Tael on nõus jätkama Mxxxx Txxxxx pankrotihaldurina ja usaldusisikuna ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Sirje Tael on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Mxxxi txxxxxpankroti välja 22. märtsil 2024. kell 10.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Sirje Taela ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 11.aprillil 2024. a algusega kell 9.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. Võlgnikul on võimalik osaleda Viljandi kohtumajas.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.03.2025. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

• •

• •

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja võlgnikule teadmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Mxxxx Txxxxon teinud kohtu määruse alusel ettemaksu usaldusisiku tasu katteks kohtu deposiidikontole kokku summas 810 eurot, mis tuleb pankroti väljakuulutamisel arvata pankrotivara hulka. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Sirje Tael esitas 04.01.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 5,5 tunni eest määraga 100 eurot tund, kokku 550 eurot.

Lisandub käibemaks. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Prolex (registrikood 10605678) arvelduskontole võlgniku pankrotivara arvelt. Usaldusisiku töömaht 5,5 tundi on kohane selles menetluses, samuti tunnitasu 100 eurot, mis on kooskõlas Pankrs § 23 lg.3 reegliga. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt PankrS § 23 lg 5 alusel ja nii tuleb kohtu deposiidikontole makstud ettemaks kanda pankrotivara hulka halduri poolt näidatud kontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja