Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
22. märts 2024. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-5365
Tsiviilasi
A. A.i pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost xxx) Pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn; e-post [email protected])
Resolutsioon
Vabastada Indrek Lepsoo A. A.i pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Jätta pankrotimenetluse kulud A. A.i kanda. Määrata A. A.i pankrotihalduri Indrek Lepsoo töötasuks 1 769 eurot (sh käibemaks). Määrata A. A.i pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 159,50 eurot, kokku 884,50 eurot.
sätestatud väljamaksete kohta. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Taotlus ja selle põhjendused Harju Maakohtu 06.06.2023. a määrusega kuulutati välja pankrot A. A.i pankrot, algatati tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 22.02.2024. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 järgi sätestab füüsilise isiku maksejõuetuse seadus maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise (lg 1), füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (lg 2). Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus mh pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. A. A.i pankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt ei jätku A. A.i pankrotimenetluses pankrotivarast vajalike väljamaksete tegemiseks edasiste massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. A. A.i pankrotimenetluses tunnustati 5 võlausaldaja nõuded kogusummas 12 793,64 eurot, kõik nõuded tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõuetena. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Realiseerimisele kuulunud pankrotivara puudus. Pankroti väljakuulutamise seisuga puudusid võlgniku arvelduskontol arestimisele kuuluvad rahalised vahendid. Laekumised pankrotivarasse töötasu näol puuduvad. Võlgnik töötas kuni pankroti väljakuulutamiseni xxx, XXX toitlustuses klienditeenindajana ning tema töötasu suurus jäi 629 euro juurde. Võlgnik on seejärel töötanud mõnda aega ka AS-is YYY, kuid viimastel kuudel taas XXX OÜ-s. Võlgnikule laekunud töötasust ei ole saanud pankrotimenetluse kestel kinnipidamisi teha. Võlgniku ülalpidamisel on 2 last.
Haldur ei ole pankrotimenetluses esitanud ühtegi hagi. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks olnud võimalik esitada perspektiivikaid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid tulenevalt PankrS § 110 – 114. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. A. A.i pankrotimenetluses pankrotitoimkonda moodustatud ei ole, seega kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud on pankrotihaldur kooskõlastanud vajadusel võlausaldajate üldkoosolekuga. Suuremate pankrotimenetluses tehtud toimingutena võib välja tuua halduri tegevuse seoses võlgniku varade, õiguste ja kohustuste väljaselgitamisega. Pankrotihaldur on teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest, koostanud pankrotivara nimekirja, korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise ja muude koosolekute läbiviimised, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, koostanud võlausaldajate nimekirja, PankrS § 132 kohase ettekande ja käesoleva lõpparuande. Haldur on menetluses kogunud kokku võlausaldajate nõuded, need läbi töötanud ja esitanud võimalikud vastuväited. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnikule ega tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Pandiesemete haldamise ja müügiga seotud otsesed kulud puuduvad. Kulud ja väljamaksed: Harju Maakohtu 06.06.2023.a. määrusega määrati usaldusisiku tasuks 1 200 eurot (sh käibemaks). Tasust 792 (sh käibemaks) on välja makstud riigi vahenditest ja ülejäänud tasu summas 408 eurot jäi võlgniku kanda. Võlgniku kanda jäetud usaldusisiku tasu on tasumata. Muud jooksvad kulud ja massikohustused pankrotimenetluses puuduvad. Pankrotihalduri tasu. Haldur lähtub tasu taotlemisel PankrS § 65 lg 113, mille kohaselt võib füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul teatanud, et soovib tasu taotleda toimingutasuna, st mitte rohkem kui 3 x 725 eurot. Pankrotihaldur taotleb käesolevas pankrotimenetluses toimingutasu summas 2 x 725 eurot, so 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 319 eurot. Pankrotihaldur palub tasust 725 eurot, millele lisandub käibemaks hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud osas jätta võlgniku kanda. A. A.i võlausaldajate 22.02.2024. a üldkoosolek on nõustunud halduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega kohtule toimingutasuna summas 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks summas 319 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud ja võlausaldajatel saamata raha kohta: Tunnustatud nõuetest on võlausaldajatel jäänud saamata kokku 12 793,64 eurot.
Järeldused ja taotlused kohtule Pankrotihaldur on tuvastanud, et pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vajalike väljamaksete tegemiseks edasiste võimalike massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks rahalisi vahendeid. Pankrotimenetluse kulud kokku moodustavad 2 177 eurot. Pankrotivaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude kandmiseks, seega on tekkinud pankrotimenetluse raugemise olukord ja pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 158 kohaselt. 06.06.2023. a Harju Maakohtu määrusega algatati A. A.i kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses jätkab usaldusisikuna pankrotihaldur. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Halduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, milleks on võlgniku poolne rahavoogude ebapiisav prognoosimine, sh üle oma reaalsete majanduslike võimete ja võimaluste ulatuvate kohustuste võtmine, mida võlgnik ei ole olnud suuteline oma sissetulekute arvelt täitma. Võlgnik on oma varasemaid võetud kohustusi refinantseerinud ka uute võetud laenudega, samuti on võlgnik kasutanud oma 2. pensionisambast välja võetud rahalised vahendid juba tekkinud kohustuste katmiseks. Pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal on haldur seisukohal, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2022. aasta sügiseks, kui võlausaldajad alustasid oma antud laenude sissenõudmistega. PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne PankrS § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2 17.06.2023. a. PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (PankrS § 158 lg 6). 26.02.2024. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda A. A.i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2 177 eurot, maksmise tähtajaga 11.03.2024. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult,
kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui TsMS § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 113 järgi võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur taotleb käesolevas pankrotimenetluses toimingutasu summas 2 x 725 eurot, so 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 319 eurot. A. A.i võlausaldajate 22.02.2024. a üldkoosolek on nõustunud pankrotihalduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega toimingutasuna 2 x 725 eurot, so 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 319 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu summas 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks 319 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg-le
otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik FIMS § 47 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissnõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. FIMS § 47 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 6). FIMS § 49 lg 1 järgi otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.