Muud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 03.02.24 makseõjuetusavalduse, milles sisaldus pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldus ja andmed võlgade ja vara kohta. Kohus kuulas võlgniku ära 12.02.24. Võlgnik selgitas, et käesolevalt otsib tööd, sissetulek on ca 900 eurot kuus, eluasemele kulu ca 600 eurot. Kohustusi on ca 15 tuhande euro ulatuses, avaldajale kuulub ühisvarana korter xxxxxxxx. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist. Võlgnik avaldas valmisolekut täita seadusest tulenevaid eeldusi kohustustest vabanemiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ja määras usaldusisiku 13.02.24. Tegevuse aruanne ja andmed varaja võlgade kohta esitati kohtule 18.03.24.

KOHTU SEISUKOHT

Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 19285 eurot, sisse tulek on 873 eurot ja vara väärtus ca 17500 eurot. Ülapidamisel on kolm last. Igakuised kulud on vähemalt 1150 eurot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 eesmärgks on muuhulgas anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus menetluse tulemusena vabaneda oma kohustusest seaduses ettenähtud korras. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti FIMS § 15 lg 9 kohaset ja algatab samas kohustustest vabastamise enetluse FIMS § 45 kohaselt. Kohus leiab, et avaldus ja võlgniku seletus ärakuulamisel ning usaldusisiku aruanne tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on olemas võlgniku igakuise sissetuleku ja korteriomandi näol. Võlgade kogusumma ületab võlgniku maksevõime, seega on tegemist püsiva maksejõuetusega ning tuleb pankrot välja kuulutada. Võlgniku seletus ei anna alust eeldada võlgniku sissetulekute kiiret ja märgatavat suurenemist, millega oleks võimalik võlgnevuste tasumine väljaspool pankrotimenelust. Isik on soovinud võlgadest vabastamise menetlust. Kohus märgib, et menetluses ei ole tuvastatud, et võlgniku pankrotistumine oleks vahetult põhjustatud kuriteo tunnustega teoga või raske juhtimivea tõttu (PankrS § 28). Avaldaja pankrotistumise põhjuseks on ülemäärane laenude võtmine, kuritegude toimepanemisestulenevad kohustused ning oskamatus oma eelarvet juhtida. Võlgnik on teadlik, et puudub võimalus teatud kohustustest vabanemiseks, samuti tuleb tal eesmärgi saavutamsieks täita FiMS § 47 nõudeid, st tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega, eelkõige töötada peale vangistusest vabanemst. Kohus leiab, et vandeadvokaat Anne Tammer vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda, tuleb pankrot koheselt välja kuulutada, kuna võlgnikul vara puudumise tõttu ei ole mõsitlik teha täiendavaid kulutusi selle asjaolu kindlakstegemiseks või asjaolude selgitamiseks FIMS § 17 kohaselt, kuna võlgniku lõplik varaline seis ja kohustuste suurus selgub pankrotimenetluses. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1, 2 ja kohaselt. Kohus rahuldab usaldusisiku taotluse tasu osas summas 1171,20 eurot, mis tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast Ab Tammer ja Tammer kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.