2-23-611/12 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Avaldada teade K U (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 23.02.2023 määrusega kuulutati välja K U pankrot ja algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes määrati Eve Selberg. 19.09.2023 kohtumäärusega kinnitas kohus võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekirja. Viidatud kohtumäärus jõustus 07.10.2023. 16.03.2024 esitas pankrotihaldur Eve Selberg kohtule K U (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks. Võlgniku rahalistest vahenditest on pankrotivarasse arvatud 361,43 eurot. Alates pankroti väljakuulutamisest 24.09.2022 kuni käesoleva ajani on võlgniku töötasust pankrotivarasse laekunud 9694,05 eurot. Maksu- ja Tolliametilt on laekunud 16,25 eurot tulumaksu tagastus. Vara müügist on saadud kokku 8100 eurot (sõiduauto müügist avalikul enampakkumisel 3100 eurot ja pärandvara ühisuse müügist kaaspärijale 5000 eurot). AS SEB Pangalt laekus intresside väljamakse 2,89 eurot. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole. Ajutise pankrotihalduri tasu 810 eurot on välja makstud pankrotivarast. Massikohustustena on tasutud Maksu- ja Tolliametile tulumaks pärandvara ühisuse müügilt 942,82 eurot ja pangaintressi tulumaks 0,58 eurot, s.o kokku 943,40 eurot. Pankrotimenetluse kulu on Rahandusministeeriumile tasutud riigilõiv 48 eurot sõiduki omanikukande muutmise eest. Võlausaldajatele on tehtud väljamakseid 13 638,93 euro ulatuses. Pandiese puudub. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub antud menetluses müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara. Pankrotimenetluses hagisid esitatud pole ja pankrotihalduril ei ole kavas hagisid esitada. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergekäeliselt võetud laenud, hilisemalt võetud laenudega tasuti ka varasemalt võetud laenude makseid. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

Pankrotihaldur jätkab usaldusisiku ülesannetes. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks PankrS § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldaja huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua kergekäeliselt võetud laenud. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus K U (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. K U (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Tulenevalt eeltoodust kuulub K U (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Eve Selbergi võlgniku K U (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Usaldusisik jätkab usaldusisiku ülesannete täitmist võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Usaldusisikul tuleb järgida oma ülesannete täitmisel seaduses ettenähtud korda ja nõudeid, sh

täidab usaldusisik oma ülesandeid korralikule ja ausale usaldusisikule omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve (FiMS § 53 lg 5). FiMS § 46 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FiMS § 46 lg 3 alusel esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Juhindudes FiMS § 53 lg 4 kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik: o teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses; o hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras; o esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta; o täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu üldjuhul PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud määrata võlgniku K U (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 2734,29 eurot (käibemaksuga). 04.03.2024 võlausaldajate üldkoosoleku otsusega on halduri tasu suurus ka kinnitatud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tasu suurus vastab ka seaduses sätestatud piirmääradele. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pankrotihalduri Eve Selbergi tasuks 2734,29 eurot (käibemaksuga). PankrS § 150 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse vajalikud kulutused summas 48 eurot. Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluse kuluks Rahandusministeeriumile tasutud riigilõiv pankrotivarasse kuulunud sõiduki omanikukande muutmise eest. Kohus peab tekkinud kulutust põhjendatuks ja vajalikuks ning kinnitab pankrotimenetluse kulud kogusummas 48 eurot. Võlausaldajate üldkoosolek on pankrotimenetluse kulud kinnitanud. Haldur palub kinnitada ka pankrotimenetluse massikohustused summas 943,40 eurot (PankrS § 148). Lõpparuande kohaselt on massikohustuseks Maksu- ja Tolliametile tasutud tulumaks pärandvara ühisuse müügist 942,82 eurot ja pangaintressi tulumaks 0,58 eurot. Kohus kinnitab massikohustused summas 943,40 eurot. Võlausaldajate üldkoosolek on massikohustused kinnitanud.