Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

− pankroti väljakuulutamise päeva seisuga OÜ Kollane Vara bilanss koos vara ja kohustuste nimekirjaga; kasumiaruanne; müügireskonto ja ostureskonto.

− kui raamatupidamisregistreid on peetud elektrooniliselt, anda registrid pankrotihaldurile üle elektroonilise andmebaasina.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

Harju Maakohus, läbi vaadanud võlausaldaja AS LandCredit avalduse OÜ Kollane Vara pankroti väljakuulutamiseks, võttis 07.02.2024 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas 19.02.2024 kohtumäärusega ajutiseks pankrotihalduriks Andrias Palmitsa (Palmits). Kohtutäitur Risto Sepp esitas 22.02.2024 kohtule taotluse, milles palus lubada kohtutäituril võlgnikule kuuluva vara (päikesepark) müügiga jätkata kuni võlgniku vara enampakkumisel realiseerimiseni, hoolimata võlgniku suhtes alanud pankrotimenetlusega. Kohtutäitur selgitab, et TMS § 51 lg 1 kohaselt täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. TMS § 511 lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvab kohtutäitur müügitulemist maha kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt täitemenetluse seadustikus ja kohtutäituri seaduses sätestatule. Järelejäänud summa kannab kohtutäitur pankrotivara hulka. Pankrotihaldur võib kohtutäituri otsuse peale kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta esitada kohtutäiturile kaebuse vastavalt käesolevas seadustikus sätestatud korrale. Kohtutäitur on veendunud, et kuivõrd kohtutäituri poolt on võlgniku Kollane Vara OÜ vara müük on juba täiteasja 027/2023/4363 täitemenetluse raames alanud on kohtutäituril õigus enampakkumisel võlgniku vara müügiga jätkata ka hoolimata võlgniku suhtes alanud pankrotimenetlusest. Pankrotihaldur märkis oma 01.03.2024 menetlusdokumendis, et ta palub jätta kohtutäituri taotluse rahuldamata ning Harju Maakohtu 19.02.2024 määruse muutmata. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kohtutäituri poolt müüdav kinnisasi (s.o hoonestusõigus) ning elektritootmisseade “PAKRI Päike 1” on osa võlgniku ettevõttest – seejuures on tegemist vaid ühe osaga sellest ettevõttest. Puutuvalt eeltoodud ettevõttesse on ajutine haldur seisukohal, et kõnealusel ettevõttel peaks olema ka rahavoog, st võlgnikule peaks laekuma elektrienergia müügist raha. Eelnevat arvesse võttes ei saa ettevõttel olla vaid selle koosseisus olevate esemete ja õiguste väärtus, ehk n.ö likvideerimisväärtus. Ettevõtte väärtus seisneb selles, millist rahavoogu suudab ettevõte genereerida. Juhul, kui kohtutäitur võõrandab edasises täitemenetluses võlgniku ettevõtte koosseisus oleva kinnisasja ja elektri tootmisseadme, lakkab kõnealune ettevõte ajutise halduri hinnangu olemast, kuna hoonestusõigus ja elektritootmisseade moodustavad olulise osa sellest ettevõttest. Edasine pankrotimenetlus muutuks sellisel juhul suure tõenäosusega formaalseks ja piirduks vaid nõuete tunnustamise menetlusega. Täiendavalt langeks ära ühe PankrS § 2 sätestatud võimaluse – s.o võlgniku ettevõtte tervendamise – kasutamine võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ilmselt langeks ära ka võimalus teha pankrotimenetluses kompromiss (vt PankrS § 178), mille väljatöötamise õiguse saaksid võlausaldajad haldurile anda (vt PankrS § 178 lg 2). Ajutine haldur leiab, et enne hoonestusõiguse ja elektritootmisseadme müüki tuleb esmalt välja selgitada, kuhu laekub

elektrienergia müügist saadav raha. Võlausaldaja märkis oma 01.03.2024 esitatud menetlusdokumendis, et vaidleb esitatud taotlusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Päikeseelektrijaam on rajatud hiljuti ning ei ole alust väita, et tegemist on justkui kiiresti väärtust kaotava kaubana (s.o kiiresti riknev kaup). Päikeseelektrijaamade kasulikuks elueaks hinnatakse vähemalt 25 aastat ning tootlikkuse langus ei ole sel perioodil drastiline (nö kasuliku eluea lõpus eeldatakse tootlikkust säilimist kuni 80% ulatuses) ning samuti ei ole toimunud päikesepaneelide arengus murrangulisi arenguid, mis muudaks rajatud päikeseelektrijaamad ning neis kasutatud päikesepaneelid moraalselt vananenuks. Ajutine pankrotihaldur esitas 08.03.2024 kohtule aruande, mille kohaselt võlgniku vara arvel ei ole võimalik rahuldada võlgniku kõiki kohustusi. Võlgniku arvelduskontol on 0,14 eurot ning tema omandis oleva hoonestusõiguse väärtus on alla 615 000 euro. Võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks on aga vähemalt 1 363 914,98 eurot (s.o liisinguandja ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue ning maksuvõlg). Ajutine haldur leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on tõenäoliselt tegutsenud maksejõuetuna juba alates 2021. aasta lõpust. Edasises pankrotimenetluses võivad esineda tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalused. Maksejõuetuse põhjuseks märgib ajutine pankrotihaldur käesolevas aruandes muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuid selgitab, et ajutise halduri järeldus ei ole siinkohal lõplik. Võlgniku majandusmudel on jäänud ajutisele haldurile arusaamatuks. Võlgniku omandis on elektritootmisseade “PAKRI Päike 1”, kuid võlgniku arvelduskonto väljavõttest ei nähtu, et võlgnikule oleks elektrienergia müügist raha laekunud. Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857, asukoht Veskiposti tn 2, 10138 Tallinn) on ajutisele haldurile esitanud andmed selle kohta, et kõnealuse elektritootmisseadmega elektrienergiat toodetakse, kuid elektritootmisseadme vastavuskinnitus on väljastatud võlgniku osanikule PAKRI Energia OÜle, kes tõenäoliselt omandab ka sellest saadava vilja. Võlgnik on oma kohustuste täitmiseks saanud laenu samuti PAKRI Energia OÜ-lt. Sellise majandusmudeli ülesehitamise tulemus seisneb aga selles, et võlgniku kohustused on ajas pidevalt suurenevad ning seejuures kasvab võlg seotud isiku ees. Pankrotiavaldus vaadati läbi 14.03.2024 toimunud istungil ajutise pankrotihalduri ja võlausaldaja osavõtul.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse lahendamine Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Kollane Vara (endise ärinimega OÜ Pakri Päike 1) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andrias Palmitsa (Palmits), kes on andnud selleks vastava nõusoleku. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 1 363 914,98 euro (s.o liisinguandja ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue ning maksuvõlg) ulatuses, kuid olemasolev vara (hinnanguliselt ca 615 000 eurot) võlgu ei kata. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu, sellise hinnanguga on nõustunud ka võlgnik oma 14.03.2024 seisukohas. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga, et maksejõuetuse põhjuseks on käesolevate andmete alusel muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Arvestades, et võlgniku majandusmudel on jäänud haldurile arusaamatuks, võib hinnang muutuda, kui menetluse käigus kogutakse uusi tõendeid ja selgub uusi asjaolusid. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Võlgniku juhatuse liige kohustub esitama pankrotihaldurile käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja andmed hiljemalt 01.04.2024. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 90 kohaselt kohaldatakse seda ka juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme suhtes. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalselt 08.04.2024 kell 10.00. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 3 401,76 eurot (koos käibemaksuga) kuulub väljamõistmisele PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 alusel taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg-st 11 kohaselt lisandub halduri tasule käibemaks. Võlausaldaja on 06.02.2024 määruse alusel tasunud kohtu deposiiti 1 800 eurot ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks. Kohus määrab tasu maksmise osaliselt deposiidi arvel ning ülejäänud osas, 1 601,36 eurot ( koos käibemaksuga), rahuldatakse tasu pankrotivara arvelt. Kohtutäituri taotluse lahendamine

TMS § 51 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt lõpeb täitemenetlus pankroti väljakuulutamisel. TMS § 511 lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Kohtu hinnangul on säte mõeldud eelkõige erandina juhtudeks, mil enampakkumine on enne pankroti väljakuulutamist alanud ning ei ole otstarbekas seda tühistada. Pankrotimenetluses ei ole mõttekas korrata täiendava aja- ja rahakuluga samu vara müügitoiminguid. Seda seisukohta toetab ka vastava seaduseelnõu seletuskiri. Antud juhul lõppes enampakkumine 16.02.2024 nurjumisega, kuivõrd enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. Seega nii kohtutäitur (kui ka alternatiivselt pankrotihaldur) peaks korraldama vara müügiks uue enampakkumise ning täitemenetluse jätkamine ei annaks suuri tehnilisi eeliseid. Veelgi olulisem on aga silmas pidada pankrotimenetluse eesmärke ning pankrotihalduri kohustust püüelda kõigi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise poole. PankrS § 35 lg 1 p 1 ja 2 alusel moodustub võlgniku varast pankroti väljakuulutamisega pankrotivara ning haldurile läheb üle vara valitsemise õigus kooskõlas PankrS § 36. Pankrotihalduril peab jääma võimalus võlgniku vara valitseda ja käsutada, et saavutada võlausaldajatele parim tulemus. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et võlgniku ainsa teadaoleva vara ning ettevõtte võõrandamine piiraks märkimisväärselt halduri tegevusvabadust. Kohtu ette toodud andmetel toodab päikesepark märkimisväärset rahavoogu, mis võimaldab teenida pankrotivarasse vahendeid ning välistada ei saa ka võlgniku ettevõtte tervendamise võimalust. PankrS § 133 lg 4 kohaselt kui võlgniku ettevõtte tegevust jätkatakse, ei või vara müüa, kui see takistab ettevõtte tegevuse jätkamist. Ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustavad võlausaldajad võlausaldajate esimesel üldkoosolekul (PankrS § 78 lg 2). OÜ Kollane Vara võlausaldajate üldkoosolek toimub 08.04.2024 ning käesoleval ajal ei ole selge, kas ettevõtte tegevust jätkatakse või mitte. Päikesepargi hoonestusõiguse müük täitemenetluses muudaks selle võimatuks. Edasine pankrotimenetlus muutuks sellisel juhul suure tõenäosusega formaalseks ja piirduks vaid nõuete tunnustamise menetlusega. Täiendavalt langeks ära ühe PankrS § 2 sätestatud võimaluse – s.o võlgniku ettevõtte tervendamise – kasutamine võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Enne hoonestusõiguse ja elektritootmisseadme müüki tuleb esmalt välja selgitada, kuhu laekub elektrienergia müügist saadav raha. Juhul, kui võlgnik elektrienergiat ei müü, tuleb välja selgitada, kes saab kõnealusest päikesepargist kasutuseelise ning kas selle isiku vastu on võimalik esitada nõudeid. Kohus ei pea mõistlikuks teha menetluses pöördumatuid samme enne, kui kõik asjaolud on välja selgitatud ning on võimalik hinnata kõikide osapoolte jaoks parimaid lahendusi. Kohus jätab kohtutäitur Risto Sepa 22.02.2024 taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Võlausaldaja menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda, kuna kohtule esitatud andmetel on võlgniku maksejõuetus saabunud juba 2021. aasta lõpus (2021. aastal omakapital negatiivne summas -6 411 eurot; 2022. aastal juba -135 021 eurot; 22.08.2022 tekkis maksuvõlg). Hoolimata maksejõuetusest võttis võlgnik täiendavaid kohustusi ning ei esitanud ise kohtule pankrotiavaldust. Teisisõnu, võlgniku korrektsel käitumisel oleks võlausaldaja kulud jäänud kandmata või need oleksid olnud väiksemad.

17.03.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on AS-i LandCredit menetluskulude suurus kokku 1 670 eurot (käibemaksuta), sh riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 1 180 eurot. Esindaja on teinud toiminguid 6h 10m tunnihinnaga 120 €/h (käibemaksuta), alates 01.03.2024 2h 45m tunnihinnaga 160 €/h (käibemaksuta). Kohus tegi nimekirja võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile nähtavaks 18.03.2024. Käesoleva määruse koostamise hetkeks ei ole võlgnik ja ajutine pankrotihaldur esitanud menetluskuludele vastuväiteid. Kohus rahuldab AS-i LandCredit menetluskulude kindlaksmääramise taotluse TsMS § 174 lgte 1-2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel. Tasutud riigilõiv 490 eurot tuleb tervikuna hüvitada (TsMS § 138 lg-d 1-2). Õigusabikulud mõistab kohus välja 1 180 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on esitatud toimingud ning nende maht (kokku ajakulu 8h 55m) olnud vajalik ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Tegemist on olnud tavapärasest keerukama pankrotimenetlusega, kus võlausaldaja on taotlenud pankrotiavalduse tagamist, kohtutäitur on taotlenud esmalt enampakkumise jätkamist hoolimata ajutise halduri nimetamisest ning seejärel täitemenetluse jätkamist hoolimata pankroti väljakuulutamisest. Võlausaldaja on pidanud vastavate taotluste ja seisukohtadega tutvuma ning koostama neile omapoolsed vastused. Pankrotiavaldus vaadati läbi kohtuistungil, millega kaasnes täiendav ajakulu. Võlausaldaja lepingulise esindaja tunnihind ei ole kohtu hinnangul ülemäärane ning vastab tavapäraselt sarnastes asjades kohaldatavale hinnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.