lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-5140/47

Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-5140/47
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3730
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

19. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-5140

Tsiviilasi

X hagiavaldus Y vastu nõudes tuvastada, et Y ei ole W testamendijärgne pärija ning alternatiivses nõudes tuvastada testamendi tühisus

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

X (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla

Kostja

Y (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Istung 23.01.2024.a

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata X (isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus Y (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu nõudes tuvastada, et Y ei ole W (W, isikukood xxxxxxxxxxx, surmaaeg xx.xx.xxxx.a) testamendijärgne pärija.
2.Jätta rahuldamata X (isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus Y (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu alternatiivses nõudes tuvastada W (W, isikukood xxxxxxxxxxx, surmaaeg xx.xx.xxxx.a) 30.10.2021.a tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi tühisus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 26.04.2022.a kohtumäärusega rakendatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta menetluskulud X (isikukood xxxxxxxxxxx) kanda.
5.Välja mõista Xlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks lepingulise esindaja kulu 900 (üheksasada) eurot.
6.Välja mõista Xlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks viivis menetluskulude 900 (üheksasada) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise nõude täitmiseni.
7.Jätta kindlaks määramata ja Xlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja mõistmata Y lepingulise esindaja kulu 200 (kakssada) eurot. 1 (8)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.X (hageja) esitas 07.04.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes ja alternatiivses testamendi tühistamise nõudes (dtl-d 1-6). Hageja esitas koos hagiavalduse hagi tagamise avalduse. Hagiavaldus sisaldas taotlust W 30.10.2021 koduse testamendi suhtes dokumendi- ja käekirjaekspertiisi määramiseks. Kohus jättis hagi ja hagi tagamise avalduse 11.04.2022 käiguta (dtl 27). Hageja esitas 20.04.2022 hagi ja hagi tagamise avalduse puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse täienduse (dtl-d 31-36). Kohus jättis 20.04.2022 määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata (dtl 38). Kohus võttis 21.04.2022 hagi menetlusse (dtl 41). Hageja esitas 26.04.2022 kohtule hagi tagamise avalduse (dtl-d 45-49). Kohus rahuldas 26.04.2022 määrusega hagi tagamise avalduse ja kohaldas hagi tagamise abinõuna W pärimisasjas notari ametitoimingute tegemise, sealhulgas pärimistunnistuse väljastamise keelamist kuni tsiviilasjas nr 222-5140 tehtava lõpplahendi jõustumiseni (dtl-d 53-55). Kostja vastas hagile 16.05.2022 (dtl-d 6366). Kohus määras 06.02.2023 käekirja- ja dokumendiekspertiisi (dtl-d 115-119). Ekspertiisiasutus keeldus 24.04.2023 dokumendiekspertiisi teostamisest (dtl-d 152-154). Ekspertiisiasutuse eksperdid esitasid 27.06.2023 kirjaliku eksperdiarvamuse käekirjaekspertiisis (dtl-d 171-181). Hageja esitas 14.08.2023 taotluse tunnistajate A ja B ülekuulamiseks (dtl-d 189-191). Hageja esitas 18.08.2023 taotluse hageja vande all ülekuulamiseks (dtl-d 192-195). Kostja esitas 23.08.2023 taotluse tunnistaja C ülekuulamiseks (dtl-d 201-204). Kohus rahuldas 25.09.2023 hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ning jättis rahuldamata hageja taotluse hageja vande all ülekuulamiseks ja kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks (dtl-d 211-213). Kohtuistung toimus 23.01.2024 (dtl-d 232-247).
2.Hageja on esitanud kohtule nõude tuvastada, et kostja ei ole W (W, isikukood xxxxxxxxxxx, surmaaeg xx.xx.xxxx) testamendijärgne pärija. Hageja on esitanud kohtule alternatiivse nõude tuvastada pärandaja 30.10.2021 koduse testamendi tühisus. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja on xx.xx.xxxx surnud W (pärandaja) tütar. Pärandaja määras 30.10.2021 tunnistajate juuresolekul tehtud koduse testamendiga kostja oma pärijaks. Testamenti ei ole koostanud ja allkirjastanud pärandaja. Seetõttu ei ole testamenti olemas ja kostja ei ole pärandaja testamendijärgseks pärijaks. Kui testament siiski on pärandaja allkirjastatud, siis on testament vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine, sest testamendi tunnistaja B on kostja abikaasa D õde ja ei saa seetõttu tulenevalt pärimisseaduse (PärS) § 23 lg-st 2 olla tunnistajaks.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile sellega, et testament on allkirjastatud pärandaja poolt ning selle tegemisel ei ole vorminõudeid rikutud. II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

2 (8)

4.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt suri W (pärandaja, isikukood xxxxxxxxxxx) xx.xx.xxxx. Pooled ei vaidle pärandaja surma aja üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja on pärandaja tütar. Pooled ei vaidle hageja ja pärandaja sugulussuhte üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja on pärandaja alaneja sugulane (perekonnaseaduse (PKS) § 80 lg 1). PärS § 13 lg 1 järgi on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. PärS § 10 lg 1 sätestab, et päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Hageja on esitanud tuvastushagi nõudes tuvastada, et kostja ei ole pärandaja testamendijärgne pärija ning alternatiivses nõudes tuvastada, et pärandaja 30.10.2021 kodune testament on tühine. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse primaarses või alternatiivses nõudes rahuldamise korral ning eeldusel, et puudub muu testament või pärimisleping, on hageja pärandaja seadusjärgseks pärijaks. Eeltoodut arvestades on hagejal TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks.
6.Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et on olemas võltsitud või tühine pärandaja kodune testament. Kohus leiab, et testamendi olemasolu on tõendatud testamendi kirjaliku dokumendiga (koduse testamendi dokument dtl-d 10-11, tõlge dtl 50). Testamendi dokumendist nähtuvalt on dokument kirjutatud käsitsi vene keeles kahel leheküljel, sellele on märgitud W nimi, isikukood, allkiri ja kuupäev. Dokumendil on märgitud sõna „Tunnistajad“, sellele järgnevalt nimi A, isikukood, passi number, kuupäev ja allkiri ning nimi B, isikukood, kuupäev ja allkiri (dtl 11). Dokumendist nähtuvalt on nii pärandaja kui ka tunnistajate nimede juurde märgitud kuupäevaks 30.10.2021 (dtl 11).
7.PärS § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. PärS § 23 lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui testaator ei ole tunnistajate juuresolekul testamenti allkirjastanud, ei ole testaator testamendi tegemiseks tahet avaldanud. Sellisel juhul ei ole testamenti olemas (vt ka RKTKo 25.04.2018 2-14-53722, p 15). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pärandaja ei ole koostanud ja allkirjastanud 30.10.2021 tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamenti. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament puudub siis, kui testaator ei ole sellele alla kirjutanud. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi teksti ei pea koostama testaator ning testamendis tehtud korralduste teksti kirjutamine kolmanda isiku poolt ei too kaasa testamendi puudumist. Testamendi tegemise kuupäeva ja aasta märkimine on testamendi vorminõuded ning nende osas seaduses sätestatust kõrvalekaldumine ei too kaasa testamendi puudumist TsÜS § 78 lg 1 ja 23 lg 1 mõistes. Kohus kontrollib, kas hageja väide, mille kohaselt ei allkirjastanud 30.10.2021 kodust testamenti pärandaja, on tõendatud.
8.Hageja on soovinud tõendada väidet, mille kohaselt ei allkirjastanud 30.10.2021 kodust testamenti pärandaja, eksperdiarvamuse ning tunnistajate ütlustega. Kohus määras käekirjaekspertiisi eksperdiarvamuse saamiseks selle kohta, kas 30.10.2021 testamendile on allkirja ja kuupäeva kirjutanud pärandaja isiklikult (omakäeliselt). Ekspertide Eve Kristjankrooni ja Liina Eskori 27.06.2023 kirjalikust eksperdiarvamusest nähtuvalt ei ole võimalik määrata, kas testamendile on allkirja ja kuupäeva kirjutanud pärandaja isiklikult (omakäeliselt) (dtl-d 175-176). Ekspertide arvamuse skaalast nähtuvalt tähendab hinnang „0 KIRJUTAJA MÄÄRAMINE EI OLE 3 (8)

VÕIMALIK“ seda, et vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on nii kokkulangevusi kui lahkuminekuid. Käekirjatunnused ja/või materjalist tulenevad piirangud (nt lihtne allkiri või kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus vaidlustatust, omavahel võrreldavate kirjete või tähtede puudumine jne) ei võimalda määrata, kas võrdlusmaterjali kirjutaja on kirjutanud vaidlustatud käsikirjalise teksti/allkirja (dtl 181). Kohtu hinnangul on ekspertide poolt eriteadmiste kasutamise viis ja selle abil arvamuseni jõudmine kirjalikust eksperdiarvamusest selgesti jälgitav ning vastuoludeta (dtl-d 174-180). Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annavad alust kahelda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspertide eriteadmistes ja usaldusväärsuses. Kohus leiab, et ekspertide arvamus ei sisalda teavet selle kohta, et pärandaja ei ole testamendile alla kirjutanud. Seega ei tõenda ekspertide arvamus hagi aluseks olevaid asjaolusid.

9.Tunnistajad A ja B andsid 23.01.2024 kohtuistungil ütlused, millest nähtuvalt allkirjastas pärandaja ning seejärel tunnistajad 30.10.2021 testamendi dokumendi (dtl-d 237-238, 241-243). Hageja on pidanud tunnistajate ütlusi vastuolus olevates ning leidnud, et vähemalt A on andnud kohtule valeütlusi. Tunnistajate ütlused langevad kokku järgmistes põhilistes asjaoludes: testamendi koostamise aeg 30. oktoober, testamendi tegemise koht Y kodu, tunnistajate saabumise järjekord, testamendi koostamise juures viibinud inimesed (pärandaja, kostja Y ning tunnistajad A ja B), testamendi teksti kirjutamine pärandaja sõnade järgi Y poolt, testamendi allakirjutamise järjekord, tunnistajate Y kodus viibimise kestus 30-60 minutit, Y kodust lahkumise ligikaudne aeg 22:00, tunnistajate ja pärandaja ühine lahkumine Y kodust. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustes ei esine vastuolusid selles osas, kas pärandaja luges testamendi teistele ette. Tunnistaja B on andnud ütlused, mille kohaselt pärandaja luges testamenti valjusti (dtl 242). Tunnistaja A on andnud ütlused, mille kohaselt luges pärandaja testamendi läbi (dtl 237). Tunnistaja A ütlustest ei nähtu, kas pärandaja tegi seda vaikselt või valjusti. Ütlused langevad kokku asjaolus, et pärandaja testamendi läbi luges. Kuivõrd tunnistaja A ütlused ei sisalda teavet selle kohta, kas pärandaja luges testamenti vaikselt või valjusti, ei esine selle asjaolu osas tunnistajate ütluste vahel vastuolusid. Tunnistaja B andis järgmised ütlused: „Me lugesime teksti üle. W luges testamenti valju häälega ja meie vaatasime lihtsalt niisama üle“ (dtl 242). Tunnistaja A andis järgmised ütlused: „Tutvusin testamendiga, kandsin oma andmed sisse, kirjutasin alla ja andsin B kätte. [---] B luges, kandis andmed sisse ja kirjutas alla“ (dtl 237). Tunnistajate ütlused langevad kokku selle osas, et tunnistajad tutvusid testamendiga. Ütlustest jääb ebaselgeks, kas tunnistajad lugesid testamenti. Tunnistajad ei ole avaldanud, et mõni tunnistajatest luges teksti valjusti. Kohtu hinnangul on inimeste lugemisoskused ja -kiirus erinevad ning kõrvalseisjal ei ole üldjuhul võimalik hinnata, kas teine inimene loeb teksti süvenenult või tutvub tekstiga pealiskaudselt. Eeltoodut arvestades ei saa ütlusi pidada vastuolulisteks üksnes põhjusel, et ühe tunnistaja arvates teine tunnistaja luges teksti, kuid teine tunnistaja enda hinnangul üksnes tutvus tekstiga. Tunnistaja B andis ütlused, mille kohaselt allkirjastati testament umbes 2-4 minutiliste vahedega (dtl 242). Tunnistaja A andis järgmised ütlused: „Testamendi allkirjade vahele jäi umbes 5-10 minutit, täpselt ei mäleta“ (dtl 238). Vaidlustatud testamendis on pärandaja allakirjutamise ajaks märgitud 21:40, tunnistaja A allakirjutamise ajaks 21:45 ja tunnistaja B allakirjutamise ajaks 21:48 (dtl 11). Tunnistaja A ütlused ei ole testamendiga vastuolus, sest pärandaja ja tunnistaja A allakirjutamise vahele jääb 5 minutit. Tunnistaja B ütlused ei ole testamendiga vastuolus, sest tunnistaja A ja tunnistaja B allakirjutamise vahele jääb 3 minutit, mis langeb tunnistaja avaldatud ajavahemikku. Kumbki tunnistaja ei ole allakirjutamise vahelise aja kestuses kindel. A on avaldanud, et ta täpselt ei mäleta (dtl 238) ning B on ajavahemiku hindamisel kasutanud sõna „umbes“ (dtl 242). Kohtu hinnangul on usutav, et tunnistaja mäletab paremini seda, kui pikk oli aeg eelmise allakirjutaja ja tunnistaja enda poolt allakirjutamise vahel. Ajavahemikku, mis jääb tunnistaja ja järgmise allakirjutaja poolt allakirjutamise vahele on tunnistajal keerulisem hinnata, sest järgnevas allakirjutamises tunnistaja enam aktiivselt ei osale ning sellele eraldi ei keskendu. Eeltoodut arvestades ei muuda tunnistajate ütlusi vastuolus olevateks asjaolu, et pärandaja ja A allakirjutamise 4 (8)

vahele jäi 5 minutit, mitte 2-4 minutit, nagu allakirjutamise aegu on hinnanud tunnistaja B. Samuti ei muuda tunnistajate ütlusi vastuolus olevaks see, et tunnistaja A on hinnanud testamendi allkirjade vaheliseks ajaks 5-10 minutit, kuid B kirjutas testamendile alla 3 minutit pärast At. Tunnistaja B väitis enda tööpäeva lõpuks Ülemiste keskuses 21:00 ja Y poolt lahkumise ajaks umbes 22:00 paiku (dtl-d 241, 242). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud asjaolusid, millest nähtuvalt ei olnud reaalselt võimalik jõuda vähemalt poole tunni jooksul Ülemiste keskusest Y juurde. Kohtu hinnangul ei saa tunnistaja avaldatud kellaaegadest järeldada ütluste ebausaldusväärsust. Tunnistajad on pidanud Y pool viibimise kestuseks 30-60 minutit (tunnistaja A, dtl 237) ja umbes 40 minutit (tunnistaja B, dtl 242). Kohtu hinnangul ei esine ütlustes vastuolu, sest tunnistaja B avaldatud kestus jääb A avaldatud ajavavahemikku. Seejuures tuleb arvestada, et A viibis Y juures enne tunnistaja Bt, mis ilmselt mõjutab tunnistaja hinnangut ajavahemiku kestusele. Tunnistajate ütlused ei ole vastuolus osas, mis puudutavad tunnistaja B kohale toomisesse tema venna ja kostja abikaasa D poolt ning D koeraga jalutama minekusse. Tunnistaja A selle kohta ütlusi ei andnud. Seejuures tunnistajalt Dga seonduvaid küsimusi ei küsitud. Tunnistaja A ütlused ei sisalda teavet, mis oleks vastuolus B ütlustega. Tunnistaja A ütlused selle kohta, et ta nägi teiste osaliste passe (dtl 238) on vastuolus tunnistaja B ütlustega, et temal oli ainukesena ID-kaart (dtl 242). Tunnistaja A ütlused on vastuolus vaidlustatud testamendi tekstiga osas, milles A väidab, et W kirjutas testamenti eesnime ja perekonnanime, passi numbri, isikukoodi, kuupäeva, kellaaja ja allkirja (dtl 238). Vaidlustatud testamendist nähtuvalt ei ole pärandaja passi numbrit testamenti märgitud (dtl 11). Tunnistaja B on avaldanud, et tema meelest ei kirjutanud pärandaja testamenti midagi peale allkirja (dtl 242). Kohtu hinnangul ei anna kirjeldatud vastuolud alust lugeda tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused valdavas osas nii sisemiste kui ka omavaheliste vastuoludeta ning kinnitavad testamendis märgitud teavet. Vastuolusid vähestes detailides saab selgitada sellega, et testamendi tegemise ja tunnistajate ülekuulamise vahe oli 2 aastat ja 3 kuud, mis mõjutab tunnistajate võimet meenutada asetleidnud sündmuse detaile. Kohus arvestab seejuures, et hageja ei ole esitanud tõendeid testamendil oleva pärandaja allkirja pärandajale mittekuulumise kohta. Allkirja ebaehtsuse kohta tõendite puudumine kogumis asjas esitatud tõenditega annab alust lugeda usaldusväärseteks tunnistajate ütlusi testamendi allkirjastamise kohta pärandaja poolt. Tunnistaja B on avaldanud, et kostja on tema sõbranna ja kostja abikaasa on tema vend. Sellised asjaolud annavad alust eeldada, et tunnistaja võib olla huvitatud kohtulahendi tegemisest kostja kasuks, kes on tunnistajaga läbi hõimluse seotud. Tunnistaja A osas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest nähtub tema võimalik huvi asja ühe või teise poole kasuks lahendamise vastu. Kohus arvestab, et tunnistajate ütlustes puuduvad sisulised vastuolud, samuti puuduvad olulistes detailides vastuolud kummagi tunnistaja ütluste vahel. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tunnistaja B ütlused on usaldusväärsed ning neid ei ole mõjutanud tunnistaja sõprus- ja hõimlussuhe kostjaga. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et tunnistajate ütlustest koos vaidlustatud testamendiga ning eksperdiarvamusega ei nähtu teavet, et testamenti ei ole allakirjutanud pärandaja. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud pärandaja tahteavalduse puudumist. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse rahuldamata nõudes tuvastada, et kostja ei ole pärandaja testamendijärgne pärija.

10.Hageja on vaidlustanud testamendi kehtivuse ning leidnud, et testament on tühine. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud testamendi vorminõuete rikkumist ega muid tühisuse eeldusi. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub testamendi allakirjutamine tunnistajate kirjeldatust erinevatel asjaoludel. Hageja ei ole tõendanud, et testament on koostatud testamendis märgitust erineval ajal. Hageja ei ole tõendanud, et testament on pärandaja ning tunnistajate poolt allkirjastatud erinevatel aegadel või testamendis märgitust erineval ajal (PärS § 23 lg-d 1 ja 3). Kohtu hinnangul 5 (8)

nähtub tunnistajate B ja A ütlustest, et nad olid testamendi koostamise juures ning seetõttu teadlikud sellest, et nad on tunnistajaks kutsutud testamendi tegemise juurde. Tunnistajate ütlustest nähtub testamendi allakirjutamine esmalt pärandaja poolt ning seejärel kohe tunnistajate poolt. Hageja ei ole esitanud tõendeid tunnistajate teovõime puudumise kohta (PärS § 23 lg 1). Tunnistaja B ei vasta PärS § 23 lg-s 4 kirjeldatud isikute tunnustele, kes ei tohi olla tunnistajaks. B ei ole Y üleneja või alaneja sugulase, vend või õde või venna või õe alaneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane või abikaasa või registreeritud elukaaslase üleneja või alaneja sugulane. Ekspertide Eve Kristjankrooni ja Liina Eskori 27.06.2023 kirjalikust eksperdiarvamusest nähtuvalt ei ole võimalik määrata, kas testamendile on kuupäeva pärandaja isiklikult (omakäeliselt) (dtl 176). Tunnistajate ütlused ei anna vastust, kas kuupäev on testamendile kirjutatud pärandaja poolt. Tunnistaja A on avaldanud, et kuupäeva kirjutas pärandaja (dtl 238). Tunnistaja B on avaldanud, et tema meelest ei kirjutanud W testamenti rohkem midagi peale allkirja (dtl 242). Kohus võtab tõendite hindamisel arvesse, et tunnistaja B ei esitanud väidet kuupäeva mittekirjutamise kohta kategooriliselt ning on kasutanud vastamisel väljendit „Minu meelest“. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tõendeid koosmõjus hinnates ei ole tõendatud testamendile kuupäeva mittekirjutamine pärandaja poolt. Kohus märgib, et isegi juhul, kui kuupäev ei oleks olnud kirjutatud pärandaja poolt, ei tooks kuupäeva kirjutamine kellegi teise poolt kaasa testamendi tühisust vorminõuete rikkumise tõttu. Testamendis selle tegemise aja märkimise kohustuse rikkumise tagajärjeks ei ole testamendi tühisus, kui testamendi tegemise aeg on võimalik muul viisil tuvastada. Testamendist nähtub selle tegemise aeg. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et testament on koostatud testamendis märgitud ajast erineval ajal. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud testamendi tühisuse eeldusi, sh testamendi vorminõuete rikkumist. Kohus jätab hagiavalduse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata.

11.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.

Kohus tühistab asjas rakendatud hagi tagamise abinõu (TsMS § 386 lg 4).

13.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on kostjal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja tasu suurus 100 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 11 tundi. Kostja nõuab lepingulise esindaja kulu 1100 eurot hüvitamist (dtl 266). Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: hagiavaldusega tutvumine ja arutelu kliendiga, ajakulu 2 tundi; 16.05.2022 vastuse ettevalmistamine ja kooskõlastamine kliendiga, ajakulu 2 tundi. Kohus leiab, et kliendi nõustamine, asja materjalidega tutvumine ja kostja vastuse koostamine on vältimatud toimingud, et täita TsMS § 394 lg-s 1 sätestatud hagile vastamise kohustust. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse 6 (8)

nõuetele vastava kostja vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni kolm tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja lepingulise esindaja poolt kostja vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks (sh kliendi nõustamine ja materjalidega tutvumine) kulunud 3 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 1 tund ei ole põhjendatud ega vajalik. Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmise tasustatud toimingu: 27.10.2023 vastuse kohtunõudele koostamine, ajakulu 1 tund. Kohus kohustas pooli 10.10.2023 kohtumäärusega tegema toiminguid ekspertiisi ettevalmistamiseks. Seetõttu oli kostja esindaja tehtud toiming vajalik. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastava menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg 0,5 tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja lepingulise esindaja poolt menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab seejuures, et kostja menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades ei oleks tohtinud selle koostamisele rohkem aega kuluda. Kohus leiab, et ajakulu 0,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmise tasustatud toimingu: ekspertiisiaktiga tutvumine, ajakulu 1 tund. Kohus leiab, et ekspertide arvamusega tutvumine on TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamiseks vajalik toiming. Eksperdiarvamuse mahtu arvestades on sellega tutvumise ajakulu 1 tund vajalik ja põhjendatud. Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: hageja seisukohaga tutvumine, arutelu kliendiga, ajakulu 1 tund; 23.08.2023 seisukohad koostamine, ajakulu 1 tund. Hageja esitas 26.07.2023, 14.08.2023 ja 18.08.2023 seisukohad ja taotlused. Vastaspoole menetlusdokumendiga tutvumine, kliendi nõustamine ja vastaspoole menetlusdokumendi kohta arvamuse koostamine on TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamiseks vajalikud toimingud. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastavate toimingute tegemiseks kuluv mõistlik aeg kuni 2 tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja lepingulise esindaja toimingute tegemiseks kulunud 2 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: 23.01.2024 kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine, ajakulu 2 tundi. Kohtuistungil osalemine on menetlusosalise õigus ning tema menetlusõiguste teostamiseks vajalik. Kohtuistung kestis üle kahe tunni. Kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakulu 2 tundi on seetõttu põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: 09.01.2024 lõppseisukoha koostamine, ajakulu 1,5 tundi. Kohus leiab, et menetlustoiming oli TsMS § 199 lg-st 1 sätestatud õiguste teostamiseks vajalik. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastavate toimingute tegemiseks kuluv mõistlik aeg kuni 1 tund. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja lepingulise esindaja toimingute tegemiseks kulunud 1 tund on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 0,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 9 tundi (11-1-0,5-0,5=9). Kostja lepingulise esindaja tasu suurus on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt 100 eurot tunnis. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on kostja lepingulise esindaja kulud 900 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 9 x tunnitasu 100 eurot = 900 eurot). Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu 900 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kostja lepingulise esindaja kulud 200 eurot (1100-900=200). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles hüvitamisele 7 (8)

kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 900 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium