Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. märts 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-2092
Tsiviilasi
Janar Parmu hagi SimSan OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6839,92 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SimSan OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): SimSan OÜ (registrikood 16214051), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Vastustaja (hageja): Janar Parm (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2023 otsus muutmata.
2.Jätta SimSan OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud SimSan OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Janar Parm (hageja/töötaja) esitas 4. detsembril 2022 töövaidluskomisjonile avalduse SimSan OÜ (kostja/tööandja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 6080 eurot, puhkusehüvitise 750 eurot ning töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel hüvitise 4500 eurot (kolme kuu töötasu). Töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 5. jaanuari 2023 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1712/22 hageja avalduse osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja töötasu 5125,45 eurot, puhkusehüvitise 714,47 eurot ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 4500 eurot. TVK jättis avalduse rahuldamata töötasu 954,55 euro ja puhkusehüvitise 35,53 euro nõuetes. Kostja esitas 6. veebruaril 2024 töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 alusel Tartu Maakohtule avalduse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19. märtsil 2023 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 5125,45 eurot, puhkusehüvitise 714,47 eurot ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 4500 eurot. Haginõuded on esitatud netosummades. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. juunil 2022 lepingu töö tegemiseks. Hageja tegi kostja juures üldehitustöid. Töötasu kokkulepe oli 1500 eurot kuus. Hageja töötas mitmel erineval objektil. Hageja tööaeg kostja juures oli kell 08.00-17.00. Hagejale andis tööd kostja esindaja Aleksander Sandrigailo, kes kontrollis ka töö tegemist. Töövahendid andis kostja ning hageja oli teadlik, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Samale seisukohale asus ka töövaidluskomisjon. Kuna tegemist oli töölepinguga, laienevad töösuhtele töölepingu seaduse sätted. Hageja ütles 1. detsembril 2022 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, sest kostja viivitas oluliselt töötasu maksmisega. Hageja keeldus alates 11. novembrist 2022 töö tegemisest. Hageja viimaseks tööpäevaks oli 10. november 2022. Kostja kohustus maksma perioodil 1. juuni 2022 kuni 10. november 2022 töötasu kokku 8045,45 eurot. Kostja on hagejale maksnud sel perioodil vaid 2920 eurot. Hageja palus saamata jäänud töötasu 5125,45 eurot kostjalt välja mõista. Hageja nõustus selles osas TVK otsuse põhjendustega. Kuna hageja puhkust ei saanud, on tal õigus töölepingu lõpetamisel saada kasutamata puhkuse hüvitist. Hageja leidis, et põhipuhkust tuleb arvestada ajavahemiku 1. juuni 2022 kuni 1. detsember 2022 eest. Hageja palus kostjalt välja mõista puhkusehüvitise 714,47 eurot (14,12 kalendripäeva × 50,60 eurot keskmine kalendripäeva töötasu). Hageja palus kostjalt välja mõista ka TLS 100 lg 4 alusel hüvitise 4500 eurot (kolme kuu töötasu).
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja leidis, et poolte vahel polnud töösuhet, vaid pooled sõlmisid tagasiulatuvalt alates
1.juunist 2022 suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja töötama iseseisvalt kostja tööobjektidel. Tavapäraselt osutavad kostjale teenuseid ettevõtted, kuid hageja sooviks oli saada pangalaenu ja tõendada laenuandjale oma alalist töötamist ning tema eest riiklike maksude tasumist. Seega oli hageja teadlik, et ta töötab töövõtulepingu alusel. Hageja võttis töövaidluskomisjoni istungil omaks, et ta soovis ametlikult töötada just seoses pangalaenu taotlemise sooviga. Kostja registreeris suulise töövõtulepingu Maksu- ja Tolliameti töötamise registris ja tasus seadusest tulenevad maksud. Kuna kande tegemisel saadab register automaatselt teate ka töötajale, siis oli hageja teadlik, et ta töötab töövõtulepingu alusel. Kui TLS § 4 lg 2 kohaselt tuleb tööleping sõlmida kirjalikult, siis töövõtulepingu võib sõlmida ka suuliselt. Hageja töötas kostja juures ehitusspetsialistina ja tegi ka üldehitustöid, kuid ta töötas iseseisvalt ega allunud kostja juhtimisele ning kontrollile. Hageja ja kostja olid kokku leppinud igakuises tasus ja ainus kokkulepe, mis puudutas töö tegemist, oli asjaolu, et hageja peab tööd tegema tööpäevadel kell 08.00-17.00. Töövõtulepinguga töötamise tõttu on seletatav, miks hagejal polnud ameti- ja tööohutusjuhendit ning talle ei tutvustatud kostja ettevõtte sisekorraeeskirju. Hageja on TVK istungil kinnitanud, et kostja jagas küll tööülesandeid, aga ei kontrollinud teda. Hagejale jagas töökorraldusi kostja juhatuse liige A. Sandrigailo, kelle kohustuseks oli ka tehtud tööd hagejalt vastu võtta. Tõrvandi objektil vastutas majaomanik transpordi ja materjalide eest. Hageja sai töövahendid küll kostjalt, kuid täitis oma tööülesanded isiklikult ja ilma täiendava tööandjapoolse juhtimise ning kontrollita. Kuna hagejal olid probleemid viimase Vorbuse objekti nõuetekohase üleandmisega, siis sellest tekkis ka viivitus viimase tasu osas. 10. novembril 2022 leppisid pooled kokku, et puuduolev tasuosa 513 eurot makstakse mitte lepingu lõppemisel, vaid pärast seda, kui tööd on hageja poolt objektil nõuetekohaselt lõpetatud. Töövõtuleping lõpetati hageja algatusel poolte suulisel kokkuleppel 10. novembril 2022. Pärast märgitud kuupäeva ei ole hageja kostjale teenuseid osutanud. Kostja ei vaidle, et hageja lepingujärgne tasu oli 1500 eurot kuus. Tasu maksmine osutatud teenuste eest oli kokku lepitud kas sularahas või ülekandega pangakontole ning ilma, et oleks kokku lepitud tasumise konkreetseid kuupäevi ja summasid. Vaid kuu 10. kuupäeva osas oli pooltel kokkulepe, et kostja maksab hagejale 800 eurot, et hageja saaks elatist maksta. Kostja on tasunud hagejale 12 maksega kokku 7260 eurot. 2920 eurot maksis kostja hagejale pangaülekannetega. Sularahas on tehtud hagejale järgmised maksed: 8. juulil 2022 – 1080 eurot; 1. augustil 2022 – 220 eurot; 8. augustil 2022 – 980 eurot; 8. septembril 2022 – 1200 eurot; 10. oktoobril 2022 – 700 eurot; 8. novembril 2022 – 160 eurot. Sularahamaksed on tõendatud kostja mõlema juhatuse liikme poolt allkirjastatud sularahakassast raha väljamaksete orderitega ja tunnistajate ütlustega. Kahjuks puuduvad sularahamaksete orderitel hageja allkirjad. Arusaamatuks jääb, miks hageja ei pöördunud varem pretensioonidega kostja poole või lepingut varem üles ei öelnud. Ei ole eluliselt usutav, et isik töötab mitmeid kuid edasi ja on vaikides nõus, et talle tasu ei maksta. Hageja ülesütlemisavaldus on esitatud hilinenult, arvestades hageja väiteid talle tasude olulises osas maksmata jätmise kohta juba väidetavalt alates 2022. aasta suvest.
Kuna tegemist on töövõtulepinguga, puudub alus puhkusehüvitise maksmiseks. Kui kohus hindab poolte vahel töö tegemise lepingu siiski töölepinguks, siis palus kostja TLS § 100 lg 4 hüvitise suurust vähendada. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja omab kliendikaarte mitmetes ehituspoodides ja on teinud korduvalt oste ehituspoodidest, millest võib järeldada, et hageja töötabki tavapäraselt töövõtulepingute alusel, sest tavatöölistel ei ole kohustust ehitustarvikuid ja materjale ise ostmas käia. Viimane kinnitab kostja väidet, et hageja töötas töövõtulepingu alusel.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6839,92 eurot (neto), sh töötasu 5125,45 eurot, puhkusehüvitise 714,47 eurot ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 1000 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata töölepingu ülesütlemise hüvitise osas 3500 euro ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus tuvastas, et hageja tegi ajavahemikul 1. juuni 2022 kuni 10. november 2022 erinevatel objektidel üldehitustöid. Maakohus tuvastas, et eraldi lepingut iga objekti osas ei sõlmitud. Seega oli ehitustöö tegemine järjepidev protsess. Maakohtu hinnangul oli hageja allutatud tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile. Hageja selgitas istungil, et kostja määras, millisel objektil tööd tehti. Kostja on kinnitanud, et hageja sai kostja käest töövahendid (kirjalikult dtl 206, TVK istungil dtl 157). Kostja seaduslik esindaja märkis kohtuistungil, et „olid nii minu kui ka tellitud tööriistad. Mina ütlesin, kus objekt asub.“ (dtl 255). Samuti on kostja menetluses viidanud sellele, et kostja tagas hagejale transpordi. Töökorraldusi jagas kostja juhatuse liige A. Sandrigailo (dtl 157). Ka see, et hageja on ise TVK-s märkinud, et „tööandja juhatuse liige neid tavaliselt ei kontrollinud“, vaid lükkas selle kohustuse tellijale, ei välista töösuhte olemasolu. Sellele, et tööpäev oli 08.00-17.00, on viidanud mõlemad pooled. Seega oli hageja allutatud kostja juhtimisele ja kontrollile. Hageja sai töö eest perioodilist tasu. Kostja ei vaidlustanud, et igakuine tasu oli kokkuleppe järgi 1500 eurot. Pangaülekannetes on kostja viidanud selgitustes „palgale“ (dtl-d 21, 25, 27, 29, 31, 37). Kuigi kostja seaduslik esindaja viitas istungil, et paneb neid selgitusi suvaliselt (dtl 256), siis maakohtu hinnangul tähendab „palk“ tavaliselt töötasu töölepingu seaduse mõttes, mitte tasu töövõtulepingu täitmise eest. Töö eest tasu maksmine koos eelnimetatud muude tuvastatud asjaoludega viitab kogumis sellele, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Ka toimikus esitatud sõnumivahetusest nähtub, et selles on viidatud tööle registreerimisele, kus kostja tolleaegne seaduslik esindaja Siim Oliver Oja telefoninumbrilt on 27. juunil 2022 saadetud sõnum: „Uurin veel detailid üle ja homme regame sind tööle ära“ (dtl 140). Asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti töötamise registris on registreeritud töötamine töövõtulepingu alusel, ei ole töösuhte tuvastamisel määrav. Kirjaliku töölepingu sõlmimata jätmine ei anna alust asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Praegusel juhul on tuvastatud, et hageja asus tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest (TLS § 4 lg 2). Ka kostja viidatud asjaolu, et hagejal ei olnud töö- ega ametijuhendit ning kostja ettevõtte sisekorraeeskirju hagejale ei tutvustatud, ei tähenda, et tegemist oli töövõtulepinguga. Nimetatu viitab kostja kui tööandja kohustuste rikkumisele. Asjaolust, et hageja suhtes ei rakendatud katseaega, ei saa tuletada, et poolte vahel oleks sõlmitud töövõtuleping. Maakohus leidis, et arvestades poolte õigussuhte iseloomu ja eelnevalt tuvastatut, oli poolte vahel 1. juunil 2023 sõlmitud tööleping.
Hageja nõuab kostjalt maksmata jäänud töötasu 5125,45 eurot. Poole vaidlevad, kas kostja on täitnud ajavahemikul 1. juuni 2022–10. november 2022 oma kohustust maksta kokkulepitud töötasu. Hageja töötasu suuruseks oli kokku lepitud 1500 eurot kuus. Pooled ei vaidle, et hagejale on makstud pangaülekannetega kokku 2920 eurot. Kostja leidis, et on ülejäänud tasu maksnud sularahas. Istungil on kostja seaduslik esindaja viidanud, et on võlgu ainult 550 eurot (dtl 256). Sellele vaatamata on kostja palunud jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et sai osaliselt töötasu sularahas. Kostja esitatud kassa väljamineku orderid (dtl 107-112) ei tõenda maakohtu hinnangul sularahas töötasu maksmist, sest neil puudub hageja allkiri, need on koostatud ühepoolselt üksnes kostja poolt. Kostja loobus 23. augustil 2023 kohtuistungil tunnistajate ülekuulamise taotlusest tõendamaks sularahas töötasu maksmist ning palus selle asemel arvestada TVK materjale. Kostja ei soovinud muude tõendite esitamist (dtl 256). Maakohus leidis, et TVK 22. detsembri 2022 istungi protokoll, milles on kajastatud töövaidluskomisjonis ülekuulatud tunnistajate ütlused, on dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 1 mõttes. Samas ei tõenda see sularahas töötasu maksmist. Tunnistajad olid kostja juhatuse liikme elukaaslane E.N. ja kostja koostööpartner M.O.. Töövaidluskomisjon leidis, et isikute ütlused pole usutavad ja jättis need tõendid tähelepanuta (dtl 7). TVK istungi protokolli kohaselt väitis tunnistaja M.O., et hageja ja M.O. said raha samal ajal ja sama palju. Samas kostja seaduslik esindaja väitis, et hagejal ja M.O. ei olnud võrdne töötasu. M.O. väitis, et hagejale anti üle 1000 eurot, kuid tunnistas, et ta tegelikult raha üle ei lugenud. Maakohus leidis, et M.O. on oma ütlustes olnud vastuoluline. Seega ei saa TVK istungi protokollis olevate M.O. ütlustega lugeda hagejale sularaha andmist usaldusväärselt tõendatuks. TVK istungi protokollis on E. N. üldsõnaliselt viidanud hagejale makstud summadele 1000 ja 800 eurot. E. N. ei ole nimetanud täpset aega, millal hagejale sularaha üle anti, vaid on üldsõnaliselt viidanud kuu algusele, augustile, septembrile, suvele või oktoobrile. Sellele, kust E. N. teadis üleantavate rahasummade suuruseid, on tunnistaja viidanud umbisikuliselt, et „kodus on ikka loetud see raha, mis peab üle andma“. Maakohus leidis, et ka E. N. ütlustega ei ole usaldusväärselt tõendatud hagejale sularahas palga maksmine. Ka kogumis TVK istungi protokollis tunnistajate ütlusi arvestades ei saa lugeda sularahas töötasu maksmist usaldusväärselt tõendatuks. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud sularahas töötasu 5125,45 euro maksmist hagejale. Kostja väide, et tal on 550 euro osas mingil põhjusel alus tasu maksmisest keelduda, ei ole tõendamist leidnud. Seega on hageja töötasunõue 5125,45 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1. juuni 2022 kuni 10. november 2022 eest tasumata töötasuna 5125,45 eurot (TLS § 1 lg 1, § 28 lg 2 p 2). Lisaks töötasunõudele nõuab hageja kostjalt puhkusehüvitist 714,47 eurot. Maakohus tuvastas, et täidetud on formaalne eeldus töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja esitas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esimest korda 1. detsembril 2022 e-kirja teel (dtl 141) ja täiendatud avalduse
2.detsembril 2022 (dtl 142-143; TVK toimikus dtl 43-44, 68-69). Kostja sai avalduse kätte
1.detsembril 2022. Seega on töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus alates sellest ajast kehtiv. Maakohus tuvastas, et täidetud on ka töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Ülesütlemisavalduses on viidatud töötasu maksmisega viivitamisele (dtl 141). Asjas on
tuvastatud, et kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu 5125,45 eurot. Seega oli hagejal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kostja on tuginenud sellele, et hageja pole teinud ülesütlemisavaldust mõistliku aja jooksul. Hageja teatas 10. novembril 2022, et ta ei tule enam tööle, kuna kostja ei ole talle maksnud kokku lepitud tasu ja esitas 1. detsembril 2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse. Hageja ei ole ületanud maakohtu hinnangul töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse esitamise mõistlikku aega (TLS § 91 lg 4). Hageja viitas kohtuistungil, et oli valmis palka ootama, sest tööandja sõnul oli see mööduv (dtl 255). TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Maakohus leidis, et hageja teenis välja põhipuhkuse ajavahemiku 1. juuni 2022 kuni 1. detsembri 2022 eest 14,12 kalendripäeva ulatuses (184×28÷365). Hageja keskmiseks kalendripäevatasu suuruseks on 50,60 eurot (8045,45÷159). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 714,47 eurot (14,12×50,60). Hageja nõuab kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist 4500 eurot. Kuivõrd tööleping sõlmiti ja öeldi üles 2022. aastal, kohaldub praeguses asjas TLS § 100 lg 4 redaktsioon, mis kehtis enne
17.märtsi 2023. Maakohus nõustus kostjaga, et esinevad asjaolud hüvitise suuruse vähendamiseks. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, töösuhte pikkust ja seda, et hagejal oli lepingu ülesütlemise ajaks olemas uus töökoht, mõistis maakohus kostjalt välja hüvitise 1000 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et poolte vahel oli töölepinguline suhe. Maakohus on jätnud osa tõendeid hindamata. Maakohus on puudulikult hinnanud hageja pangakonto väljavõtet, millelt nähtub, et hageja omab kliendikaarte paljudes ehitusmaterjalide kauplustes ja on sooritanud oste kostjale töö tegemise perioodil. Sellest võib teha järelduse, et hageja töötabki tavapäraselt töövõtulepingute alusel, sest tavatöölistel ei ole kohustust ehitustarvikuid ja -materjale ise ostmas käia. Hageja eesmärk sõlmida kostjaga töövõtuleping eraisikuna oli saada pangast laenu ja tõendada laenandjale töötamist ja riiklike maksude maksmist. Ka ei pööranud maakohus tähelepanu kostja väitele, et hageja oli teadlik, et töötamise registrisse registreeriti töötamine töövõtulepingu alusel. Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud. Maakohus on hageja seletused lugenud sisuliselt tõendiks ilma, et hagejat oleks vande all üle kuulatud. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja pole ületanud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse esitamise mõistlikku aega. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ei saanud enne ülesütlemisavalduse esitamist väidetavalt juba väga pikka aega töötasu kätte, mistõttu on kummastav, et hageja ülesütlemisavaldusega nii kaua viivitas. Kostja jääb selle juurde, et kostja esitatud raamatupidamisdokumentide ja TVK istungil ülekuulatud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja sai töötasu sularahas. Tunnistajad ei oleks saanud TVK istungil nimetada konkreetseid summasid, aegu ja kohti, kui need asjaolud ei vastaks tegelikkusele.
6.Hageja (vastustaja) ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).
8.Hagi on esitatud töötasu, puhkusehüvitise ja TLS § 100 lg 4 järgi hüvitise nõudes. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et pooled ei sõlminud töölepingut, vaid töövõtulepingu. Samuti väidab kostja, et on tasunud hagejale töötasu sularahas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega jäeti töölepingu ülesütlemise hüvitise nõue 3500 euro ulatuses rahuldamata.
9.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et pooled sõlmisid 1. juunil 2022 suulise töölepingu. TLS § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Kostja ei vaidle maakohtu poolt tuvastatule vatsu, et hageja tegi kostjale tööd, mille tegemist võis oodata üksnes tasu eest. Seega kehtib eeldus, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping ning kostjal tuli vastav eeldus ümber lükata. TLS § 1 lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja pangakontolt nähtuvad ostud ehituspoodides ja mitmete ehituspoodide kliendikaartide omamine viitaks sellele, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hinnates maakohtu tuvastatud asjaolusid (hageja allus kostja juhistele, kokkulepe kuupalgas, hageja töötas kostja juures füüsilise isikuna, kostja korraldas transpordi, kostja tagas töövahendid) kogumis, ei lükka kostja viited hageja pangakontolt nähtuvatele ostudele ümber töölepingu sõlmimise eeldust. Ka asjaolu, et hageja kui füüsilise isikuga lepingu sõlmimise põhjuseks oli hageja soov saada pangalaenu, kinnitab töölepingu sõlmimist. Kostja poolt lepingu registreering töötamise registris töövõtulepinguna ei mõjuta õigussuhte kvalifikatsiooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja ümber lükanud TLS § 1 lg-st 2 tulenevat eeldust, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Maakohus on põhjalikult ja igakülgselt tõendeid hinnates tuvastanud, et poolte vaheline suhe tuleb kvalifitseerida töölepingulise suhtena.
10.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus on käsitlenud hageja seletusi tõenditena, kuigi hagejat ei ole vande all üle kuulatud. Kostja ei ole välja toonud, milliseid hageja seletusi on maakohus tõenditena käsitletud ning kuidas see mõjutas maakohtu otsust. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks hageja seletusi tõenditena käsitlenud.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust esitanud hilinemisega. TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töölepingu üles öelda mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teadasaamist. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja väitel ei saanud ta pikka aega töötasu. Hageja viitas, et kostja sõnul oli olukord (töötasu mittemaksmine) mööduv. Kostja ei ole sellele hageja väitele apellatsioonkaebuses vastu vaielnud. Kui tööandja ei maksa kuude kaupa töötasu õigel ajal, saab töötaja sellele rikkumisele tuginedes töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast viimase rikkumise toimumist (vt ka Riigikohtu
11.veebruari 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2497, p 18). Kostja maksis hagejale mingi osa töötasust veel 9. novembril 2022 (dtl 37). Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus kostja poleks mitu kuud järjest hagejale töötasu maksnud. Eeltoodut arvestades, ei ole hagejale etteheidetav, et ta kohe pärast esimest kostja rikkumist ei asunud töölepingut üles ütlema ja lootis olukorra paranemisele. Seega on töölepingu ülesütlemine toimunud mõistliku aja jooksul.
12.Kostja väidab jätkuvalt, et töötasu maksmine sularahas on tõendatud kostja kassa väljamineku orderite ja TVK istungi protokolliga, kus kuulati ära tunnistajad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eelviidatud tõendeid igakülgselt ja õigesti hinnanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile ühtegi väidet, kas ja kuidas on maakohus tõendite hindamisel eksinud. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud tõendite hindamisel maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata.
ringkonnakohus
maakohtu
otsuse
muutmata
ja
Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud ning toimikust ei nähtu, et hagejal oleks apellatsioonimenetluses menetluskulud tekkinud. Järelikult hagejal puuduvad kindlaksmääratavad ja kostjalt väljamõistetavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.