Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024. a, Kuressaare Tsiviilasja number
2-23-17273
Tsiviilasi
S S hagi O S vastu pärandvara jagamise ja pärandvara ühisuse lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole tasutud riigilõivu tagastamine.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S S ( lepinguline esindaja Sirgo Saar, e-post [email protected]); Kostja O S ( lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk, [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja S S, keda esindab jurist Sirgo Saar ja kostja O S, keda esindab advokaat Märt Mürk vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Pooled lõpetavad menetluse kompromissiga ning pooltel on alates siinse lepingu sõlmimisest ja tsiviilasjas hageja poolt esile toodud asjaoludest tulenevalt üksteise vastu vaid siinses kompromissilepingus sätestatud õigused ja kohustused.
1.2.Ühisomandi lõpetamine. Poolte ühisomandis on kaks kinnisasja:
1.2.1.kinnisasi aadressiga XXXXX XX, Kuressaare linn, Saaremaa (registriosa numbriga XXXXXXXXXX) (edaspidi ka T kinnistu) ja
kinnisasi aadressiga O, A küla, Saaremaa vald, Saaremaa (registriosa numbriga CCCCCCCCCC) (edaspidi ka O kinnistu) (T Kinnistu ja O Kinnistu edaspidi ühiselt nimetatuna ka kinnistud).
1.3.Pooled lõpetavad siinse lepinguga T kinnistu ja O kinnistu ning kõigi nendel kinnistutel asuvate asjade ühisomandi.
1.4.Pooled lepivad kokku, et ühisomandi lõpetamise tulemusel saab kostja nii T kinnistu kui ka O kinnistu ning nendel kinnistutel asuvate asjade ainuomanikuks.
1.5.Kinnistute ühisomandi lõpetamisel tasub kostja hagejale hüvitisena 44 300 (nelikümmend neli tuhat kolmsada) eurot ja 00 senti hiljemalt 3 (kolme) päeva jooksul alates siinset kompromissi kinnitava määruse jõustumisest, kandes selle summa üle hageja arveldusarvele
2-23-17273
1.6.Kostja tasub hagejale 50% kinnistute hindamiseks tehtud kuludest, s.o 540 (viissada nelikümmend) eurot, hiljemalt 3 (kolme) päeva jooksul alates siinset kompromissi kinnitava määruse jõustumisest, kandes selle summa üle hageja arveldusarvele nr
1.7.Pooled loevad kostja punktides 1.5 ja 1.6 toodud kohustused täidetuks ka juhul, kui kostja eest kannab summa üle mõni muu isik.
1.8.Hageja annab kinnistute valduse kostjale üle hiljemalt 7 (seitsme) päeva jooksul alates punktis 1.5 toodud summa tasumisest. Valduse üleandmisel annab hageja kostjale mh üle T kinnistu hoone võtme, mis on hetkel hageja valduses. Kinnistud peavad valduse üleandmisel olema vähemalt sellises seisundis, nagu nad olid eksperthinnangu nr. 159-23P (T kinnistu) ja Eksperthinnang nr. 160-23P (O kinnistu) koostamise ajal.
1.9.Siinse lepingu sõlmimise seisuga on T kinnistu registreeritud hageja elukohaks. Hageja kohustub kustutama kande, mille kohaselt on T kinnistu tema elukohaks, hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul alates siinset kompromissi kinnitava määruse jõustumisest.
1.10.Asjaõiguslikud tahteavaldused. S S ja O S on kinnistute ühisomandi lõpetamises kokku leppinud. S S ( ja O S ( lubavad ja avaldavad soovi:
1.10.1.Kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistris kinnistu, mille registriosa nr on XXXXXXXXXX, teises jaos kanne, mille kohaselt on O S (isikukood XXXXXXXXXXX) ja S S (isikukood XXXXXXXXXXX) registriosaga nr XXXXXXXXXX kinnistu ühisomanikud;
1.10.2.teha Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistris kinnistu, mille registriosa nr on XXXXXXXXXX, teises jaos uus kanne, millega kantakse registriosaga nr
XXXXXXXXXX
kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse O S (
1.10.3.kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistris kinnistu, mille registriosa nr on CCCCCCCCCC, teises jaos kanne, mille kohaselt on O S (isikukood XXXXXXXXXXX) ja S S (isikukood XXXXXXXXXXX) registriosaga nr CCCCCCCCCC kinnistu ühisomanikud;
1.10.4.teha Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistris kinnistu, mille registriosa nr on CCCCCCCCCC, teises jaos uus kanne, millega kantakse registriosaga nr
CCCCCCCCCC
kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse O S (isikukood XXXXXXXXXXX).
1.11.Kinnistamisavalduselt võimaliku nõutava riigilõivu tasub O S.
2.Kompromissis nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud jäävad poolte endi kanda.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-17273, S S hagi O S vastu pärandvara jagamise ja pärandvara ühisuse lõpetamise nõudes kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata.
4.Tagastada hagejale pool riigilõivust s.o 385 eurot, hageja arveldusarvele Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
2-23-17273
1.Pärnu Maakohtu menetluses on S S hagi O S vastu pärandvara jagamise ja pärandvara ühisuse lõpetamise nõudes.
2.15.03.2024 esitasid pooled kohtule kompromissi, millest nähtuvalt poolte ühisomandisse kuuluvad kinnisasjad XXXXX XX, Kuressaare linn, Saaremaa (registriosa numbriga XXXXXXXXXX) ja O, A küla, Saaremaa vald, Saaremaa (registriosa numbriga CCCCCCCCCC). Pooled soovivad eelnimetatud kinnisasjade ühisomandi lõpetada ning jätta need kinnisasjad õiglase hüvitise eest kostja omandisse. Kohus menetleb eelmainitud kinnisasjade jagamist tsiviilasjas nr 2-23-17273. Pooled soovivad kokku leppida eelnevaga seotud vaidluse lõpetamises ning välistada pooltevahelised vaidlused tulenevalt tsiviilasjas esitatud hagi aluseks olevatest asjaoludest. Pooled on sõlminud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Poolte kinnitused. Siinne kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult kõik vaidlused kompromissi sõlmimise aluseks olevate nõuete ja vastuväidete osas. Pooled loobuvad kompromissiga hõlmatud nõuete ja asjaolude osas tingimusteta ja tagasivõtmatult mistahes nõuetest, vastuväidetest ja õigustest, mida siinses lepingus ei ole sõnaselgelt nimetatud. Siinse lepingu allkirjastamisega muutuvad kehtetuks kõik poolte varasemad kokkulepped ja tahteavaldused, mis puudutavad kompromissilepingu aluseks olevaid asjaolusid ning kokkuleppes käsitletud nõudeid. Kõik käesoleva kokkuleppe aluseks olevad asjaolud, tingimused ja poolte vahel läbirääkimistel teineteisele avaldatud või teatavaks saanud informatsioon on konfidentsiaalne ning selle avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Pooled kinnitavad, et nad ei ole teise poole teadmata võõrandanud, pantinud ega mistahes muul viisil käsutanud nõudeid, millest nad vastavalt käesolevale lepingule loobuvad või ümber kujundavad. Pooled kinnitavad, et neil ei ole kompromisslepingu aluseks olevate asjaoludega seonduvalt üksteise suhtes mistahes muid nõudeid peale nende, mis on siinses lepingus toodud. Kompromissilepingu suhtes kohaldatakse Eesti õigust ja sellest tulenevad vaidlused alluvad Harju Maakohtule. Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et (i) kohtu poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina, sealhulgas ka kohtumenetluses mitteosaleva kolmanda isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5) ja (ii) menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). 19. Pooled taotlevad, et jõustunud kohtumääruses oleks avaldatavad andmed piiratud vastavalt TsMS § 462 lg-le 2. 20. Pooled paluvad lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-23-17273 kompromissi kinnitamisega ülaltoodud tingimustel kohtuistungit pidamata.
3.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
6.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses
2-23-17273 nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale.
8.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
9.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg-st 4 tulenevalt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
10.Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtumääruse jõustumisel tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 385 eurot, hageja arveldusarvele (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.