Hageja: X (isikukood xxx) Hageja esindaja: Philippe Hint (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood xxx) Kostja esindaja: Kaupo Süvaoja (e-post xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
07.03.2024
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Yilt 1 312,75 eurot Xi kasuks.
3.Jätta menetluskulud Yi kanda.
4.Välja mõista Yilt menetluskulu 580 eurot Xi kasuks. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Pooled sõlmisid 18.02.2022 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale arvuti hinnaga 1 300 eurot. Hageja tasus kostjale 1 312,75 eurot, sh 1 300 eurot ostuhind ja 12,75 eurot transpordi eest. Pooled leppisid kokku, et kostja toimetab arvuti hagejale kätte DPD kullerteenusega. Kui hageja sai arvuti kätte, oli see silmnähtavalt saanud transpordi käigus kahjustada, pakend oli
katki. Arvuti sisselülitamisel ilmnes, et see ei ole töökorras. Hageja teavitas kostjat ilmnenud puudustest koheselt. Kullerteenuse osutajale tehtud päringu vastusest nähtub, et saadetis sai transpordil kahjustada, kuna pakendamisel oli kasutatud ebapiisavat pehmendust ning puudus õrna saadetise erimärgistus. Hageja tegi 07.04.2022 avalduse lepingust taganemiseks, kostja raha tagastanud ei ole. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 312,75 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kui kostja arvuti kullerteenuse osutajale üle andis, siis see töötas. Kostja pakkus, et saadab arvuti hagejale oma transpordiga, kuid hageja soovis ainult postiga saatmist. Arvuti kahjustada saamine ei ole etteheidetav kostjale. Kostja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu lepingust taganemise õigust ei tekkinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Pooled ei vaidle, et sõlmisid 18.02.2022 lepingu, millega kostja müüs hagejale arvuti hinnaga 1 300 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja annab lepingu eseme hagejale üle kullerteenuse vahendusel, mille eest pidi hageja tasuma kostjale täiendavalt 12,75 eurot. Vaidlus puudub, et hageja on kostjale lepingu alusel kokku 1 312,75 eurot tasunud.
5.VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
6.07.04.2022 tegi hageja avalduse lepingust taganemiseks (kuvatõmmis dtl 45). VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja nõuab kostjalt 1 312,75 euro tagastamist seoses lepingust taganemisega. Pooled vaidlevad, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud.
7.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 217 lg 1 I lause kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 77 lg 1 järgi võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 217 lg 2 p 5 järgi asi ei vasta mh lepingutingimustele, kui vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil.
8.Müügikuulutuse (dtl 28) kohaselt oli müügilepingu ese kasutusel olnud 4 kuud, monitor seisukorras 10/10 ning mistahes viited kahjustustele puudusid. Hageja selgitas kohtuistungil (protokoll dtl 177-178), et kui pakk arvutiga kohale jõudis, oli näha, et vähemalt pakend on saanud kahjustada. Pakendit lahti võttes ilmnes, et arvuti põhja all on mõlk ning osad
komponendid käisid arvuti korpuse sees vabalt ringi. Hageja pani arvuti tööle, ligikaudu tunni aja pärast ilmusid ekraanile säbrud. Pärast restarti alguses oli ekraan normaalne, pärast ilmusid säbrud uuesti. Kui hageja proovis arvuti videokaarti teises arvutis, siis teises arvutis ilmnesid samad säbrud, millest hageja järeldas, et videokaart on vigane. Kostja selgitas istungil (dtl 178), et hageja kirjeldatud probleeme arvutil, kui kostja selle hagejale saatis, ei olnud. Arvuti toimis nagu uus. Kohtule esitatud sõnumivahetuse kuvatõmmistest nähtuvalt saatis hageja kostjale pärast arvuti kätte saamist 03.03.2022 foto saabunud pakist (dtl 35), fotolt on näha, et paki kinnitused on läinud lahti, pakk on muljutud, paki ülemine osa on poolavatud ja osaliselt välja tulnud täidismaterjal. Samas saatis hageja fotod arvutil põhjas olnud kahjustusest ning märkis, et kruvid on pooleldi kinni (dtl 35, 36). 04.03.2022 kirjutas hageja kostjale, et „lambist mingi hetk viskab ekraani mustaks, teeb justkui videokale ise resa ning seejärel ekraan monitor säbruline“, samas on fotod ekraanist, millelt nähtuvalt on säbrud ekraani terves ulatuses. Nimetatu on kooskõlas hageja seletusega.
9.Nähtuvalt kohtule esitatud sõnumivahetusest pöördus kostja seoses paki kahjustada saamisega kullerteenuse osutaja poole, 20.03.2022 edastas kostja hagejale vastuse oma pöördumisele, milles oli märgitud, et teostatud menetluse põhjal tekkis paki vigastus ebapiisava transpordipehmenduse ja erimärgistuse puudumise tõttu; saadetis ei pidanud vastu liinikäitlusele ning sellega kaasnevale vibratsioonile; ilma erimärgistuseta pakke sorteeritamise mehaaniliselt (liinil) ning need peavad vastu pidama korduvale ümberladustamisele ja sorteerimisliinil käsitlemisele, sh vibratsioonile ja kuni 80 cm kukkumisele; erikäsitlust vajava kauba saatmisel tuleb lisada pakisildi kõrvale punane klaasimärk, et käsitlus oleks liiniväline (dtl 42). Kostja selgitas istungil, et pakkis arvuti saatmiseks suuremasse kasti, arvuti ümber pani mullikiletaolise pehmenduse selliselt, et arvuti ei liikunud kastis, kasti teipis pealt kinni. Kostja selgitas, et ütles paki kullerteenuse osutajale üle andmisel, et sees on arvuti ning nad olid lubanud erimärgistuse sildi ise peale kleepida. Kostja vastavat silti pakendile ei kleepinud. Kohtule on esitatud kullerteenuse osutaja DPD Eesti alates 01.10.2021 kehtiv pakendamis- ja markeerimisjuhend (dtl 155-167), mille kohaselt õrn saadetis tuleb märgistada punase klaasimärgiga. Kohus leiab, et kostja, jättes järgimata kullerteenuse osutaja nõude õrna saadetise markeerimiseks, ei pakendanud asja selle säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil. Ka kasutatud arvuti müümisel ei vasta mõlkis korpus ning täies ulatuses säbruline ekraan vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kostja rikkus müügilepingut andes üle lepingutingimustele mittevastava asja.
10.VÕS § 218 lg 1 järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 järgi müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 214 lg 4 järgi vedamisel oleva asja müümise puhul kannab ostja asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot tagasiulatuvalt, alates asja üleandmisest esimesele vedajale. Kuivõrd kostja seletuse kohaselt arvutil puuduseid sellel ajal ei olnud, kui kostja selle vedajale üle andis, asub kohus selle ning DPD vastuse (dtl 42) alusel seisukohale, et kahjustused tekkisid vedamise käigus seoses liinitöötlusega. On eluliselt usutav, et arvuti, kukkudes 80 cm kõrguselt, võib katki minna. Asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis seega kostja kohustuse rikkumisest tulenevalt - pakendamata jätmine asja selle säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil - mistõttu kostja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest.
11.Tulenevalt VÕS § 220 lg 1 peab ostja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Nähtuvalt eelviidatud sõnumivahetusest teatas hageja kostjale mittevastavusest viivitamata pärast arvuti kätte saamist.
12.VÕS § 223 lg 5 kohaselt ostja saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Tulenevalt VÕS § 223 lg 3 ja lg 1 p 5 võib ostja taganeda müüjale tema kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega määramata mh juhul, kui asjaoludest nähtub selgelt, et müüja ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et lepingueseme puudused olid olulised, kuivõrd need takistasid asja kasutamist. Nähtuvalt sõnumivahetusest (dtl 42) kostja pärast 20.03.2022 DPD vastuse edastamist enam hageja pöördumistele ei vastanud. Seetõttu oli kohtu hinnangul ilmne, et kostja ei kavatse asuda asja lepingutingimustega vastavusse viima, ning hagejal oli 07.04.2022 tekkinud õigus müügilepingust taganemiseks.
13.VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohus tuvastab sõnumivahetusest (dtl 45), et hageja tegi taganemisavalduse 07.04.2022, kostja vastas avaldusele samuti 07.04.2022, st kostja sai avalduse samal päeval kätte. Kohus asub seisukohale, et 18.02.2022 müügileping lõppes hagejapoolse taganemisega 07.04.2022, millega seoses tekkis hagejal nõue lepingu alusel üleantu tagastamiseks.
14.Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 312,75 eurot VÕS § 189 lg 1 alusel. Menetluskulud
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
17.Hageja on välja toonud, et tal tekkis kulu riigilõivule 280 eurot ja lepingulisele esindajale 300 eurot. Hagi esitamiselt kuulus tasumisele riigilõiv 280 eurot, mis nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tasutud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud: - 01.03.2024 - hagi materjalidega tutvumine, kliendi selgitused vaidluse eseme kohta, täiendavate tõendite otsimine, analüüs, ettevalmistus kohtuistungiks - 2 tundi; - 07.03.2024 - kohtuistungil osalemine - 1 tund. Kohus leiab, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane, istungil osalemisele märgitud ajakulu on kooskõlas istungi protokollijärgse kestusega. Tunnitasu 100 eur ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 580 eurot.
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.