Tallinn, Pikri tn 8 korteriühistu avaldus Xi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus. Hind 6 011,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Pikri tn 8 korteriühistu (registrikood 80148627, asukoht Pikri 8, 13624 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja: Irina Reva (e-post xxx) Puudutatud isik: X (isikukood xxx, elukoht xxx)
Resolutsioon
1.Rahuldada Tallinn, Pikri tn 8 korteriühistu avaldus Xi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Võtta vastu avaldusest osaline loobumine, so sissenõutavaks muutunud viiviste ja põhinõude 620 euro ulatuses.
3.Välja mõista Xilt Tallinn, Pikri tn 8 korteriühistu kasuks võlgnevus 6 011,15 eurot.
4.Välja mõista Xilt Tallinn, Pikri tn 8 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt, s.o 6 011,15 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2023. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Välja mõista X Tallinn, Pikri menetluskulud summas 810,18 eurot.
tn
korteriühistu
kasuks
7.Välja mõista Xilt Tallinn, Pikri tn 8 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (s.o. 810,18 eurolt) alates kohtumääruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avaldaja Tallinn, Pikri tn 8 korteriühistu valitseb korterelamut Tallinn, Pikri tn 8 ( Lisa 1). Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu. Korteriühistu osutab korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist.
2.Puudutatud isikule X’ile kuulub korteriomand Pikri tn 8 - X, Tallinn ( Lisa 2). Seega X on Tallinn, Pikri tn 8 korteriühistu liige. Avaldaja esitab korterelamu Pikri tn 8 omanikele sh puudutatud isikule igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Kogu arvete arveldus põhineb KÜ põhikirja, üldkoosoleku poolt kehtestatud majanduskavade ning kommunaalteenust osutatavate firmade poolt esitatud arvete alusel. Arvetel on välja toodud kululiigid, mille eest on puudutatud isik korteriomanikuna kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg.
3.Puudutatud isikule tasumiseks esitatud arved on hõlmanud endas järgnevaid kululiike: hooldustasu, remonditasu, üldelekter, üldvesi, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojavee tsirkulatsioon ja prügivedu. Ühistu liikmetele esitatakse igakuiselt arve eelmise kuu majandamiskulude ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Arvete tasumisel laekunud summaga kaetakse esmaselt viivised ja seejärel kõige varem sissenõutavaks muutunud põhikohustused. Alates 01.01.2018.a. arvestatakse viivised korteriomandi-ja korteriühistute seaduse (KrtS) § 42 lg 1 alusel, s.o. 0,02% päevas. Korteriühistus kehtib 2001 aastal vastuvõetud põhikiri (Lisa 3).
4.Vastavalt ühistu põhikirja punktile 3.2.6 on Ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas.
5.Põhikirja punkt 3.2.7 näeb ette, et Ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: a) sooja vee valmistamiseks kuuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest.
6.Puudutatud isik on püsiv võlgnik. Ta ei ole enda kohustusi avaldaja ees nõuetekohaselt täitnud, kuna tasub arveid vaid osaliselt ja oma äranägemise järgi. Harju Maakohtu otsusega ts. asjas nr 2-17-130751 puudutatud isikult oli välja mõistetud võlgnevus korteriühistu ees kuni märtsini 2018. a. (Lisa 4). Arvet tasudes ei märgi puudutatud isik maksekorraldusele, millist kohustust ta täidab. Seega kõik korteriühistule ajavahemikul 15.02.2018 – 27.10.2023 puudutatud isiku poolt tasutud summadega oli kaetud ts. asjast nr 2-17-130751 tulenevaid kohustusi. Lisas 5 esitab avaldaja panga väljavõte puudutatud isiku poolt tehtud maksete kohta perioodil 02.2018 - 10.2023.
7.Antud menetluses avaldaja nõue puudutatud isiku vastu hõlmab endas puudutatud isiku poolt tasumata arveid perioodil 01. aprill 2018 – 31.oktoober 2023. a. Avaldaja nõuab puudutatud isikult välja: 01.04.2018 – 31.12.2018 eest põhikohustuse 617,60 eurot ja viivise 100,53 eurot 01.01.2019 – 31.12.2019 eest põhikohustuse 1013,21 eurot ja viivise 144,30 eurot 01.01.2020 – 31.12.2020 eest põhikohustuse 911,98 eurot ja viivise 162,08 eurot 01.01.2021 – 31.12.2021 eest põhikohustuse 948,77 eurot ja viivise 200,79 eurot 01.01.2022 – 31.12.2022 eest põhikohustuse 1208,61 eurot ja viivise 81,93 eurot 01.01.2023 – 31.10.2023 eest põhikohustuse 1930,99 eurot ja viivise 331.69 eurot. Seega seisuga 01.11.2023. a. puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees moodustab kokku 7652,47 eurot, millest on põhivõlgnevus 6631,15 eurot ja 01.10.2023 seisuga sissenõutuvaks muutunud viivis 1021,32 eurot (Lisa 6).
8.Avaldaja oma nõuete tõendamiseks esitab: - Avaldaja kehtiva põhikirja (Lisa 3); Raamatupidamise tõendi puudutatud isiku võlgnevuse kohta seisuga 01.11.2023 (Lisa 6); - Raamatupidamise andmed võlgnevuse kujunemise kohta kuni 31.10.2023 aastate lõikes (Lisa 7); Tabelis on toodud arve periood, iga majandamiskulu liigi kohta tasumiseks arvestatud summa, arve summa kokku, arvestatud viivise summa, tasutud summa ning võla suurus kuu lõpuks. Esitatud andmetest on näha, et puudutatud isik tasus perioodil 01.01.2018-31.10.2023 kokku 2 700 eurot, mida avaldaja arvestas ts. asjast nr 2-17-130751 tulenevate kohustuste katteks. Kõik tasumiseks esitatud arved ajavahemikus 01.04.2018 – 31.10.2023 on jäänud tasumata. - Puudutatud isikule esitatud arved ajavahemikus aprill 2018 – oktoober 2023 (Lisa 8); - Panga väljavõtte puudutatud isiku poolt tehtud maksete kohta (Lisa 5); - KÜ Pikri 8 korduva üldkoosoleku protokolli 23.05.2017.a., millega määrati remondifondi tariifiks 0,572 eurot/m2 ning hooldus/haldus tariifiks 0,286 eurot/m2 (Lisa 9); - KÜ Pikri 8 korduva üldkoosoleku protokolli 17.06.2019.a. koos kehtestatud 2019 majanduskavaga (Lisa 10); 17.06.2019.a. üldkoosoleku otsusega suurendati hooldus/haldus tariifi kuni 0,346 eurot/m2. Remondifondi tariif on jäänud samaks, s.o.0,572 eurot/m2. - KÜ Pikri 8 korteriomanike korduva üldkoosoleku protokolli 29.06.2023.a. koos kehtestatud 2023 majanduskavaga (Lisa 11); 29.06.2023.a. üldkoosoleku otsusega suurendati hooldus/haldus tariifi kuni 0,376 eurot/m2. Remondifondi tariif oli vähenenud kuni 0,542 eurot/m2. 6. Puudutatud isikule kuuluva korteri X üldpind on 32,8 m2. Seega puudutatud isik on kohustatud tasuma: remonditasu: 0,572 eurot/m2 x 32,8 m2 = 18,7616 eurot kuus kuni juunini 2023.a. 0,542 eurot/m2 x 32,8 m2 = 17,7776 eurot kuus alates augustist 2023.a. (tasud juuli 2023 kuu eest) hooldustasu: 0,286 eurot/m2 x 32,8 m2 = 9,3808 eurot kuus 0,346 eurot/m2 x 32,8 m2 = 11,3488 eurot kuus kuus alates juulist 2019.a. (tasud juuni 2019 kuu eest) 0,376 eurot/m2 x 32,8 m2 = 12,3328 eurot kuus kuus alates augustist 2023.a. (tasud juuli 2023 kuu eest) Eelnimetatud dokumentide alusel nõuab avaldaja puudutatud isikult võlgnevust 7652,47 euro ulatuses ajavahemikus 01.04.2018.a. kuni 31.10.2023.a., millest on põhivõlgnevus 6631,15
eurot. 05.12.2023. a avaldaja loobub sissenõutavaks muutunud viivisenõudest. 15.12.2023. a avaldaja loobub nõudest summas 620 eurot (Harju Maakohtu 20.06.2018. a otsusega väljamõistetud menetluskulud).
9.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavad Korteriomandi ja korteriühistute seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Tulenevalt KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont ja korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine. Täiendavalt märgib avaldaja, et avalduse asjaoludes väljatoodud kulude puhul on tegemist tavapäraste kuludega, mis tekivad kõigi korteriomandite majandamisel. Seejuures on puudutatud isik jätnud enda rahalised kohustused täitmata juba pikema ajaperioodi vältel. Maksekohustuste regulaarne rikkumine väljendab hoiakut, et puudutatud isik on distantseerinud end avaldaja otsuste, aga samuti õigusaktide järgimisest. Veelgi enam, maksete mittetasumisega kahjustab puudutatud isik nii ühistut kui ühistu liikmeid. Nii näiteks on avaldaja sunnitud omaniku makseosalust täitma ühistu liikmetelt kogutud vahendite arvelt, selle asemel, et kogutud reservid ühistu põhitegevusele suunata või põhitegevusega seotud ülesannete täitmiseks säästa. Eelnevat silmas pidades saab väita, et puudutatud isik on eiranud korteriomanikult eeldatavat heas usus käitumise põhimõtet (KrtS § 12 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 ja lg 3 järgi korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava. Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Jättes õigeaegselt arved tasumata on puudutatud isik rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust, milleks oli korteri majandamiskulude maksmise kohustus. Puudutatud isiku seisukoht
11.Puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
12.Kohus, tutvunud avalduse ning lisatud tõenditega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
13.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 6 011,15 eurot ja lisanduv viivis TsMS § 367 alusel. Puudutatud isik ei ole tasunud Pikri tn 8, Tallinnas asuva
korteri majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevuse eest perioodil 1. aprill 2018. a kuni 31. oktoober 2023. a.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.
15.Kohus on tuvastanud, et X on Pikri tn 8, Tallinnas asuva korteri nr X omanik. Xi võlgnevus korteri majandamiskulude eest seisuga 31. oktoober 2023. a oli 6 011,15 eurot. Tsiviilasjas 2-17-130751 on Xilt avaldaja kasuks välja mõistetud põhivõlgnevus perioodi märts 2014 - märts 2018. a eest summas 2 572,10 eurot.
16.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
17.Kohtule on esitatud avaldaja põhikiri, mille punkt 3.2.6 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma elamu majandamise kulusid. Põhikirja alapunkt 3.2.7. kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt kommunaalmakseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
18.KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja nõude aluseks olev avaldaja poolt osutatud teenus seisneb järgnevates: vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojavee tsirkulatsioon; üldvesi; üldelekter; prügivedu; küte; vee soojendamine, hoolduskulud; remondikulud. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on eelpool nimetatud teenused saanud, kuid jätnud kahetsusväärselt nende eest tasumata.
19.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et avaldaja on koostanud ja esitanud puudutatud isikule arved. Puudutatud isik on jätnud arved tasumata. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib puudutatud isik maja hooldusteenust, prügivedu, samuti on puudutatud isik kohustatud tasuma remondikulud. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Arvete tasumata jätmisega suurendab puudutatud isik nende korteriühistu liikmete kohustusi, kes enda arveid korteriühistule korrektselt tasuvad. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 6 011,15 eurot.
20.Avaldaja selgituste kohaselt ei ole puudutatud isik märkinud makseid tehes, millist kohustust ta täidab, mistõttu on avaldaja arvestanud laekunud summad tsiviilasjas 2-17130751 avaldaja kasuks väljamõistetud kommunaalkulude katteks. VÕS § 88 lg 6 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Kuivõrd tsiviilasjas 2-17130751 tehtud otsus on puudutatud isikule täitmiseks kohustuslik, on avaldaja kohtu hinnangul põhjendatult arvestanud laekunud summas tsiviilasjas 2-17-130751 tehtud otsuse täitmiseks.
21.Kohtule 01.11.2023. a avalduses palub avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 021,32 eurot ning taotleb lisanduva viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel määraga 0,02% päevas. Kohus palus 27.11.2023. a avaldajal täpsustada sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. 05.12.2023. a avaldaja loobus sellest nõudest. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Puudutatud isik ei ole kohustust korrektselt täitnud. VÕS § 100, TsMS § 367 ja KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (s.o. 6011,15 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 2301.11.2023. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kasutanud lepingulise esindaja teenust 4,75 tundi ning avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista õigusabikulud summas 582,50 eurot ja riigilõivu summas 227,68 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 227,68 eurot, riigilõiv kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks
väljamõistmisele. Avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 90 eurot ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskulu summas 810,18 eurot.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb avaldaja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Sonntak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.