Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.03.2024, Rakvere
Tsiviilasja number
2-23-147747
Tsiviilasi
OÜ GS Core hagi R. R. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
2474,83 eurot
Otsuse liik
Vaheotsus aegumise kohaldamise kohta
Menetlusosalised
Hageja: OÜ GS Core (16183586) Lepinguline esindaja Riho Siil Kostja: R. R. (xxxx)
Lahendada kostja R. R. 10.02.2024.a taotlus aegumise kohaldamiseks vaheotsusega. Jätta kostja R. R. taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Jätta aegumine kohaldamata ja jätkata tsiviilasja nr 2-23-147747 menetlemist. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse otsustab kohus lõpplahendi tegemisel. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Menetlusosalistel on õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Viru Maakohtu menetluses on OÜ GS Core hagi R. R. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 09.09.2018 C AS-ga väikelaenulepingu nr xxxx. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku: laenusumma 5000 eurot, intressimäär 19,9% aastas ja 0,06% päevas. Intressi arvestamisel lähtutakse 360 päevasest aastast, vastavalt lepingu punktile 4.1. Viivise määr 19,9% aastas ja 0,06% päevas. Lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel, on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist, vastavalt lepingu punktile 7.1. Laenu kogukulu 8172,48 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 23,97%. Lepiti kokku igakuine lepingu haldustasu 1,5 eurot. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 10.09.2023. Lepingutasu 100 eurot. Laenu väljamaksmisel arvestab laenuandja laenusummast maha lepingutasu, vastavalt punktile 3.2. Kostja tasus lepinguliste kohustuste katteks kokku 1880,94 eurot. Seoses asjaoluga, et kostjal tekkisid makseraskused, taotles kostja maksepuhkust. Selle tõttu sõlmiti uus kokkulepe lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmiseks. Pooled leppisid 04.12.2019 kokku, et sõlmivad laenulepingu alusel kokkuleppe nr xxxx. Lepingu xxxx tasumata jääk seisuga 04.12.2019 oli 4293,54 eurot. Kokkuleppe uus põhisumma 4293,54 eurot. Kokkuleppe põhitingimustes lepiti kokku: Laenusumma 4293,54. Intressimäär 19,9% aastas, mis on 0,06% päevas. Intressi arvestamisel lähtutakse 360 päevasest aastast, vastavalt põhilepingu punktile 4.1. Viivise määr 19,9% aastas ja 0,06% päevas. Laenu kogukulu 6319,63 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 22,84%. Lepiti kokku igakuine lepingu haldustasu 1,5 eurot. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 10.11.2023. Lepingutasu 15 eurot. Pooled leppisid kokku, et ülejäänud lepingute punktid jäävad kehtima senises redaktsioonis, vastavalt kokkuleppe punktile 3. Kokkuleppe lisaks on muudetud tingimuste alusel koostatud maksegraafik. Kokkuleppe aluseks olevate lepingu nr xxxx punktis 5.1. on pooled kokku leppinud, et laen tagastatakse osamaksete kaupa vastavalt maksegraafikule. Kostja tasus kokkuleppe nr xxxx alusel kogusumma 1247,69 eurot. Kostja on lepingust tulenevate kohustuste katteks osaliselt või täielikult tasunud kuni 10.09.2020 (kaasa arvatud) maksegraafiku järgse makseni. Kuna kostja ei täitnud põhilepingu punkti 5.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis C AS kostjale 29.12.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, ning tuginedes põhilepingu punktile 12.1., saatis C AS 27.01.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Hoiatuse ja ülesütlemise kiri saadeti kostjale e-tähtkirjaga AS-i Eesti Post vahendusel. Enne lepingu ülesütlemist 27.01.2021, oli kostja viivituses rohkem kui 3 üksteisele järgneva maksegraafikujärgse põhiosa maksega. Kuni lepingu ülesütlemiseni (27.01.2021) olid kostjal tasumata 10.10.20, 10.11.20 ja 10.12.20 ja 10.01.21 maksegraafikujärgsed põhiosa maksed. Põhilepingu punkti 12.1. alusel on pangal õigus laenusaaja (kostja) makseviivituse tõttu leping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel osamakse maksepäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega ning laenuandja on andnud laenusaajale vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist. Tuginedes põhilepingute punktile 12.1. ütles C AS lepingu üles 27.01.2021. C AS loovutas 27.01.2021 lepingust/kokkuleppest nr xxxx tuleneva nõude hagejale. Tuginedes enne laenu väljastamist C AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et C AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,0%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma oli 5000 eurot, millest 100 eurot oli lepingutasu. Väljamaksti kostjale 4900 eurot. Kostja on lepingu nr xxxx kehtivuse ajal tasunud C AS-le 1880,94 eurot. Lepingu/kokkuleppe nr xxxx kehtivuse ajal tasunud
C AS-le 1247,69 eurot. Kostja poolt tasutud kogusumma 3128,63 eurot. Seega on kostja põhivõlg 1771,37 eurot (4900 – 1880,94 – 1247,69 = 1771,37). Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub kohtult rahuldada hagiavaldus täies ulatuses. Mõista kostjalt välja hageja kasuks tasumata võla põhiosa 1771,37 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 482,04 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 1771,37 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 17.01.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus võttis 18.01.2024 määrusega hagi menetlusse ning edastas kostjale vastamiseks. Kostja esitas 10.02.2024 kohtule avalduse, paludes tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ning lähtudes TsÜS § 147 lg 1 Viru Maakohtul lõpetada OÜ GS Core hagi nr 2-23-147747 kostja vastu nõude aegumise tõttu. Hageja ei nõustunud 16.02.2024 seisukohas kostja seisukohtadega. Kostja sõlmis 09.09.2018 C ASga väikelaenulepingu nr xxxx. Lepingu punkt 5.1. sätestab, et laenusaaja (kostja) kohustub laenuandjale laenu tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuisete osamaksetena, mille summa, arv ja sagedus on toodud lepingu lisaks olevas maksegraafikus. Pooled leppisid 04.12.2019 kokku, et sõlmivad ees pool välja toodud laenulepingu alusel kokkuleppe nr xxxx. Kuna kostja ei täitnud lepingut ja ei teinud tagasimakseid vastavalt lepingule ja selle lisaks olevale maksegraafikule, saatis C AS kostjale 29.12.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja, mis on 21.01.2021 (rohkem kui 3 nädalat), võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, saatis C AS 27.01.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 12.5., on Pangal õigus leping erakorraliselt ilma ülesütlemise tähtajata üles öelda, kui Klient on Pangale võlgu enam kui kolme (3) kuu tagasimakse suuruse summa. Tuginedes põhilepingute punktile 12.1. ütles C AS lepingu üles 27.01.2021. Vastavalt TsÜS)§ 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. TsÜS 147 lg 1 järgi hakkab aegumine kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega. Leping nr xxxx öeldi üles 27.01.2021. Sellega muutus laen ja kõrvalnõuded sissenõutavaks. TsÜS § 146 lg 1 tulenev kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg hakkas kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1, 2 ja § 135 lg 1 ülesütlemisele järgmisest päevast, ehk 28.01.2021. See tähendab, et hageja nõue aegub alates 28.01.2024. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt peatub aegumine hagi esitamisega, millega võrdsustatakse avalduse esitamise maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 27.11.2023. Tulenevalt ees pool hageja poolt esitatud põhjendustest, on hageja seisukohal, et nõue ei ole aegunud. Kostja 23.02.2024 seisukohas on märkinud, et hageja kontakteerus temaga veebruaris 2021 ning pakkus võimalust leida kohtuväline kokkulepe. Kostja vastas, et soovib nõude lahendamist kohtus. Kostja ei nõustunud AS C nõudega laenuleping xxxx osas, kuna AS C omalt poolt rikkus väikelaenu tagades vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja palub kohtul antud asjas võtta arvesse, et kostja soovis juba veebruaris 2021 nõude lahendamist kohtus, antud seisukoht on hagejal teada ning fikseeritud. Hageja tunnistab, et hagi on hageja menetluses alates 28.01.2021 a., samas ei esita hageja oma seisukohas kohtule vastust, millest on tingitud ligi 3 aastane viivitus lahendada nõue kohtus, kuna hagejal oli teada kostja seisukoht, kus soovin nõude lahendamist kohtus ning kohtuväline kokkulepe ei ole saavutatav. Hageja on tahtlikult viivitanud oma nõude esitamisega kohtule. Kostja palub kohtul TsÜS § 146 lg 1 ning TsÜS § 147 lg 1 alusel lõpetada OÜ GS Core hagi kostja vastu nõude aegumise tõttu.
Kohus leiab, et aegumine tuleb jätta kohaldamata ja kostja taotus rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 449 lg 3 alusel võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et vaheotsuse tegemine on põhjendatud, arvestades, et poolte vahel on nõude aegumise üle vaidlus ning kostja on esitanud kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks seoses aegumisega. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb lahendada vaheotsusega. Kohus käsitleb seetõttu alljärgnevalt TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude aegumist. Kohus selgitab, et aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus poolte vaidlust sisuliselt. Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes nõude aegumisega seotud piirides ning kontrollib vaid, kas hageja eeldatavad nõuded on aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik oma kohustuse täitmisest keelduda. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostja taotles aegumise kohaldamist. Aegumistähtajad on sõltuvalt nõude kvalifikatsioonist erinevad. Aegumise kohaldamise otsustamiseks tuleb kohtul nõue kvalifitseerida. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kohus ei ole seejuures poolte väidetega seotud. Hageja on hagiavalduses esitatud võlanõuet põhjendanud asjaoluga, et kostja ja esialgse võlausaldaja C AS vahel oli sõlmitud 09.09.2018 väikelaenuleping nr xxxx. Seoses sellega, et kostjal tekkisid makseraskused, taotles kostja maksepuhkust. Selle tõttu sõlmiti uus kokkulepe lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmiseks. Pooled leppisid 04.12.2019 kokku, et sõlmivad eespool välja toodud laenulepingu alusel kokkuleppe nr xxxx. Hageja on leidnud, et kostja on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata. Kohus tuvastas, et C AS ja R. R. vahel on 09.09.2018 sõlmitud väikelaenuleping nr xxxx (dtl 39). Samuti oli C AS ja R. R. vahel väikelaenu lepingu nr xxxx muutmiseks 04.12.2019 sõlmitud kokkulepe nr xxxx (dtl 52). VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 09.09.2018 sõlmitud väikelaenuleping nr xxxx on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. 04.12.2019 sõlmitud kokkulepe nr xxxx on hagi lisast nähtuvalt laenusaaja R. R. (kostja) poolt omakäeliselt allkirjastatud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid allkirjade ehtsuse osas. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt olid kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud lepingud ja seega kohalduvad TsÜS-is sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja sätted.
TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Tehingust tulenevad nõuded on TsÜS § 146 mõttes kõik eraõiguslikest võlaõiguslikest lepingutest tulenevad nõuded. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega kuigi tehingulised on nii ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud kui ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud jääkvõla nõue, on nende aegumistähtajad erinevad, kuna perioodiliste maksete aegumisele kohaldub § 154 ja ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud võla aegumisele § 146 lg 1. Hageja on selgitanud, et kuni kokkuleppe nr xxxx ülesütlemiseni (27.01.2021) olid kostjal tasumata 10.10.2020, 10.11.2020 ja 10.12.2020 ja 10.01.2021 maksegraafikujärgsed põhiosa maksed. Seega kohtu hinnangul 2020.a sissenõutavaks muutunud maksete aegumine algas 2020.a lõppemisest, 2021.a sissenõutavaks muutunud makse aegumine algas 2021.a lõppemisest. Pärast lepingu ülesütlemist 27.01.2021 (dtl 69) sissenõutavaks muutnud jääkvõlanõude aegumine algas TsÜS § 147 lg 1 alusel sissenõutavaks muutumisega ehk lepingu ülesütlemisega 27.01.2021. Järelikult hakkasid nõuete aegumistähtajad kulgema kõige varem alates 01.01.2021. Ilma peatumiseta oleks kõige varasem nõue aegunud 01.01.2024. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi teise lõike punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Seega loetakse hagi esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.11.2023 (dtl 2-6) Pärnu Maakohtule võlgnikult 6112,45 euro saamiseks. Kohus tegi 29.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.12.2023. Võlgnik R. R. esitas 21.12.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seega on nõuete aegumine peatunud 27.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt 3-aastane aegumistähtaeg ei olnud enne kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist saabunud. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue on piisavalt konkreetne ja arusaadav ning sellega kaasneb aegumise peatumine. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud, kohus tegi makseettepaneku ja toimetas selle võlgnikule kätte. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ning kohus jätkas asja lahendamist hagimenetluses. Aegumine jääb jätkuvalt peatunuks.
Lähtudes ülaltoodust ei ole hageja nõue aegunud. Kohus jätab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. TsMS § 449 lg 2 esimese lause kohaselt on vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kuna hageja nõue ei ole aegunud, jätkab kohus asja menetlusega. Kohus selgitab, et vaheotsus on edasises menetluses siduv. Jõustunud vaheotsuse korral, millega jäeti aegumine kohaldamata, ei saa kostja enam selle nõude aegumisele tugineda ega kohus nõuet aegunuks lugeda, isegi kui asja edasisel menetlemisel aegumine ilmneb. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Kuna kohus jätkab tsiviilasja menetlemist, otsustab kohus menetluskuludesse puutuvad küsimused lõpplahendi tegemisel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.