Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-20-13224
Kohtuasi
X hagi Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi, Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) ning Viva Fuel OÜ vastu nõude tunnustamiseks Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.02.2024 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi Kostjad: Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), lepinguline esindaja MK Viva Fuel OÜ (registrikood 12072163), seaduslik esindaja MK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.02.2024 määrus osaliselt X kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiste suuruse osas ning suurendada Eesti Vabariigilt (Maksuja Tolliameti kaudu) ja Viva Fuel OÜ-lt X kasuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitist 90 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega Eesti Vabariigilt (Maksu- ja Tolliameti kaudu) mõisteti X kasuks välja menetluskulude hüvitis 913,20 eurot ja sellelt summalt viivis ning Viva Fuel OÜ-lt menetluskulude hüvitis 913,20 eurot ja sellelt summalt viivis. Samuti on maakohtu määrus jõustunud osas, milles Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi menetluskulud jäid kindlaks määramata ja välja mõistmata.
3.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1.Rahuldada X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Eesti Vabariigilt (Maksu- ja Tolliameti kaudu) X kasuks välja menetluskulud 1003,20 eurot.
3.3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Viva Fuel OÜ-lt X kasuks välja menetluskulud 1003,20 eurot.
3.4.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja Viva Fuel OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Xle viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.5.Jätta X avaldus rahuldamata 5261,60 euro ulatuses.
3.6.Jätta Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata.
4.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
5.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.X (hageja) esitas 11.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi (kostja I), Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (kostja II) ning Viva Fuel OÜ (kostja III) vastu nõude tunnustamiseks Free Soul Media OÜ pankrotimenetluses. Maakohus jättis 13.06.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus rahuldas 30.11.2022 otsusega hagi osaliselt, jättis kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohus hageja kanda, hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 20% ulatuses kostja II kanda ja 20% ulatuses kostja III kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 29.05.2023.
2.Hageja menetluskulud maakohtus moodustasid 4984 eurot (käibemaksuga). Lepinguline esindaja tegi toiminguid 29 tunni 40 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja järgnevad toimingud: a. 11.09.2020 hagiavalduse koostamine nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses (8 tundi – 1120 eurot); b. 07.10.2020 hagi puuduste kõrvaldamine (1 tund – 140 eurot); c. 30.11.2020 hageja seisukoha koostamine kostja II vastuse suhtes (7 tundi – 980 eurot); d. 14.12.2020 hageja seisukoha koostamine kostja I vastuse suhtes (8 tundi – 1120 eurot); e. 14.02.2022 istungi kooskõlastamine kohtuga ja kõne kliendiga (10 minutit – 23,33 eurot); f. 26.04.2022 kliendiga kohtumine ja kohtumiseks ettevalmistumine seoses eelseisva istungiga (1 tund 20 minutit – 186,66 eurot); g. 02.05.2022 kostja I istungil osalemine (1 tund 40 minutit) ja istungiks ettevalmistumine (2 tundi) (3 tundi 40 minutit – 513,33 eurot); h. 05.05.2022 menetluskulude nimekirja koostamine (30 minutit – 70 eurot).
Hageja menetluskulud ringkonnakohtus moodustasid 2284 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohtu menetluskulud hõlmasid apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 450 eurot. Lepinguline esindaja tegi toiminguid 10 tunni ja 55 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi esindaja järgnevad toimingud: a. 28.06.2022 kohtumine kliendiga seoses võimaliku apellatsioonkaebusega (40 minutit – 93,33 eurot); b. 08.07.2022 apellatsioonkaebuse koostamine (5 tundi – 700 eurot); c. 11.07.2022 apellatsioonkaebuse täiendamine (3 tundi – 420 eurot); d. 02.11.2022 Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 istungiks ettevalmistumine ja vastustajate seisukohtadega tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine (2 tundi 15 minutit – 315 eurot).
3.Kostja I hinnangul oli 14.12.2020 ajakulu seisukoha koostamiseks ülepaisutatud, kuivõrd tegemist oli varasemate väidete kordamisega. Kohtul tuli hinnata kulude põhjendatust ja määrata menetluskulude suurus kindlaks vastavalt kohtu siseveendumusele. Kostjal I menetluskulud puudusid. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis nii kostjalt II kui ka kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulud 913,20 eurot ja kohustas kostjaid II ja III tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 5441,60 euro ulatuses. Arvestades Riigikohtu praktikat ja esindaja kvalifikatsiooni leidis kohus, et hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) oli põhjendatud ega ületanud keskmist turuhinda. Vastavalt menetluskulude jaotusele, tuli kostjatel II ja III hagejale hüvitada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot. Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud vastaspoolelt välja mõista hagi puuduste kõrvaldamise ajakulu, kuivõrd vandeadvokaadilt eeldatakse professionaalset teenust, mis mh tähendab nõude kujunemise ja suuruse selget väljatoomist (07.10.2020 toiming). Menetluses toimus kaks istungit, s.o 02.05.2022 alates 11.32 kuni 12.28 ja 03.11.2022 alates 9.35 kuni 10.45, mille aega tuli arvestada vastavalt protokollidele. Kohus võttis menetluskulude suuruse hindamisel arvesse nii vaidluse sisu kui ka menetlusdokumentides sisalduvaid kordusi. Kuivõrd nõue esitati koos tõenditega juba pankrotimenetluses, oli hagiavalduse koostamisele kulunud aeg põhjendatud väiksemas ulatuses. Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, istungite kestust ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu leidis kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu oli järgnev: a. b. c. d. e. f.
11.09.2020 hagiavalduse koostamine (4 tundi); 30.11.2020 ja 14.12.2020 hageja vastuse koostamine kostja II ja I vastuse osas (8 tundi); 14.02.2022 ja 26.04.2022 istungi kooskõlastamine ja kliendiga kohtumine (1 tund); 02.05.2022 istungi ettevalmistus ja osalemine istungil (2 tundi); 05.05.2022 menetluskulude nimekirja koostamine (15 minutit); 28.06.2022-11.07.2022 kliendiga kohtumine ja apellatsioonikaebuse koostamine (7 tundi); g. 02.11.2022 istungiks ettevalmistamine, istungil osalemine ja menetluskulude nimekirja koostamine (2 tundi ja 15 minutit). Kokku oli põhjendatud ajakulu 24 tundi ja 30 minutit, mis esindaja tunnihinda arvestades moodustas 3430 eurot (koos käibemaksuga 4116 eurot). Eeltoodust tulenevalt olid hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud riigilõiv 450 eurot ja kulud lepingulisele esindajale 4116 eurot, kokku 4566 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuli nii kostjal II kui ka
kostjal III hüvitada hagejale menetluskulud 913,20 eurot. Kuivõrd kostjal I puudusid menetluskulud, ei määranud kohus neid rahaliselt kindlaks. Hageja määruskaebus
5.Hageja palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista nii kostjalt II kui ka kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulud 1438,80 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis seadusjärgses määras ja ulatuses. Maakohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamisel tasutud riigilõivu, mis oli põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 450 eurot ning vastavad andmed sisaldusid toimikus. Kohus leidis ebaõigesti, et hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu oli 4 tundi. Menetlusdokument oli 10 lehel ning vaidluse faktilised ja õiguslikud asjaolud olid pigem keerulised, mistõttu oli põhjendatud ajakulu 8 tundi. Hagi koostamisele kulunud aja vähendamiseks ei andnud alust nõudeavalduse esitamine pankrotimenetluses. Nõudeavaldus pankrotimenetluses ja hagi kohtumenetluses olid sisult ja mahult erinevad. Ebaõige oli kohtu hinnang, et seisukoht kostja I ja kostja II vastuste osas oleks tulnud koostada 8 tunni jooksul. Hageja seisukoht kostja II vastuse osas oli 8 lehel ja seisukoht kostja I vastuse osas 7 lehel. Dokumentides puudusid kordused hagiavaldusest ning koostamine nõudis märkimisväärse tõendusliku dokumentatsiooni analüüsi ning selle süsteemset kohtu ette toomist. Vastavalt menetluskulude nimekirjas toodule, oli kahe menetlusdokumendi koostamise põhjendatud aeg kokku 15 tundi. Kohus leidis ebaõigesti, et apellatsioonkaebuse koostamisele, täiendamisele ja kliendiga kohtumisele põhjendatud ajakulu oli 7 tundi. Apellatsioonkaebus oli 16 leheküljel ning sisaldas argumentatsiooni selle kohta, miks maakohus apellandi hinnangul menetlus- ja materiaalõiguse kohaldamisel eksis. Põhjendatud ajakuluks tuli lugeda 8 tundi ja 40 minutit vastavalt menetluskulude nimekirjale. Eeltoodust tulenevalt oli hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu vähemalt 12 tundi ja 40 minutit suurem, kui maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu. Esindaja toimingud olid 24 tunni ja 30 minuti asemel põhjendatud 37 tunni ja 10 minuti ulatuses, mis moodustas 5203,33 eurot käibemaksuta ja 6244 eurot koos käibemaksuga. Eelnevale lisandusid hageja poolt kahes kohtuastmes tasutud riigilõivud. Seega olid hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 7194 eurot, millest tuli 1438,8 eurot kanda kostjal II ja 1438,8 eurot kostjal III. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.
7.Kostja II ja kostja III vaidlesid määruskaebusele vastu. Kostja I seisukohta ei esitanud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 2 ja § 659 alusel kostjatelt II ja III hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas osaliselt tühistada ja suurendada nii kostjalt II kui ka kostjalt III hageja kasuks hüvitatavaid menetluskulusid 90 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Kostjad maakohtu määrust ei vaidlustanud. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt
rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 32-1-43-10, p 19). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).
12.Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 9).
13.Maakohus hindas hageja esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 24 tunni ja 30 minuti ulatuses, mis moodustas kokku 4116 eurot. Eelnevale lisandus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 450 eurot. Seega olid maakohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 4566 eurot (käibemaksuga). Määruskaebuses heitis hageja ette, et põhjendatud ajakulu oli vähemalt 12 tundi ja 40 minutit suurem, kui maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu.
14.Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus nõuetekohaselt ja igakülgselt hageja menetluskulusid ja mõistis kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades menetluse käiku, kehtivat kohtupraktikat ja TsMS regulatsiooni. Kohus põhjendas toimingute ajakulu vähendades, miks ta pidas vastavat toimingut või selle ajakulu põhjendamatuks või ülepaisutatuks. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hageja lepingulise esindaja kõik kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja neid tuli vähendada. Samuti hindas maakohus nõuetekohaselt hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra ja leidis, et tunnitasu suurus oli põhjendatud ega ületanud keskmist turuhinda. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 24 tundi ja 30 minutit, mis tunnihinda arvestades moodustas 4116 eurot. Lisaks esindajakuludele arvestas maakohus põhjendatult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 450 eurot. Eelnevast tulenevalt analüüsis ja arvestas kohus õigesti hageja esindaja toimingute vastavust menetluse käiguga, toimingute ajakuluga ning esindaja tasumääraga. Hageja ei toonud toimingute ajakuluga seoses esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse selles osas maakohtu määrust muuta.
15.Maakohtu määrusest nähtuavalt arvestas kohus menetluskulude kindlaksmääramisel apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 450 eurot, kuid jättis hagiavalduselt tasutud riigilõivu 450 eurot arvestamata. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult arvestamata hagiavalduselt tasutud riigilõivu, kuivõrd vastav kulu nähtus asja materjalidest.
16.Ringkonnakohus nõustub hageja väidetega, et antud juhul puudus alus jätta menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Riigikohus on asunud kulude kindlaksmääramise regulatsiooni kohaldades seisukohale, et kui kulunimekiri ei sisalda
riigilõivu, ei takista see riigilõivu kindlaksmääramist ja kulude hüvitamiseks kohustatud menetlusosaliselt väljamõistmist, kuivõrd kohus on riigilõivu tasumist TsMS § 147 kohaselt juba kontrollinud. Olenemata menetluskulude nimekirja esitamise kohustusest, tuleb kohtul TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt menetluskulud kindlaks määrata ka siis, kui kohtule vastavat taotlust ega kulunimekirja ei esitata, eeldades menetlusosalise tahet menetlusega seonduvate menetluskulude väljamõistmiseks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Kohus määrab § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv), aga ka tsiviilasja materjalidest nähtuva muu kulu (RKTKm 11.02.2015 3-2-1-147-14, p 22).
17.Eelnevast tulenevalt on kaebuse väited hagiavalduselt tasutud riigilõivu välja mõistmata jätmise osas põhjendatud. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ka hagiavalduselt tasutud riigilõiv 450 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 5016 eurot (kulud lepingulise esindajale 4116 eurot, riigilõiv hagiavalduselt 450 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 450 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, moodustab kostja II poolt hagejale hüvitatav menetluskulu 1003,20 eurot (5016 eurot x 20%) ja kostja III poolt hagejale hüvitatav kulu samuti 1003,20 eurot (5016 eurot x 20%).
18.Hageja taotles hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist. Seetõttu märgib kohus TsMS § 177 lg-st 4 juhindudes määruse resolutsioonis, et kostjatel tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Viivise arvestamisel tuleb arvesse võtta maakohtu määruse osalist varasemat jõustumise aega.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
20.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.