2-22-130250/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-23-130250 vastu üleandmisega. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja tõendid. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Rahuldatud nõue tuleneb Y OÜ ja Xi vahel 15.10.2021 sõlmitud kliendilepingust nr xxx. Lepingu alusel sai kostja laenu 4837,61 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid summas 1630,14 eurot, mis on esimeses järjekorras arvestatud sissenõudekulude, seejärel põhivõla ja intressi katteks. Kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles ja loovutas nõude hagejale. Esialgne võlausaldaja on saatnud tasulisi nõudekirju (meeldetuletuskirjad, ülesütlemise teade ja nõude loovutamise teade), mistõttu taotleb hageja lisaks põhivõlale ja viivisele sissenõudekulude hüvitamist summas 20 eurot. Maakohus kontrollis omal algatusel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist esialgse laenuandja poolt ja veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Maakohus ei tuvastanud puudujääke teabe kogumise ega hindamise läbiviimise protsessis. Samuti vastab seadusele lepingu krediidi kulukuse määr.

Menetluskulud Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 595 eurot, mis vastab hagi hinnale. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 120 eurot (summa ei sisalda hageja kinnitusel käibemaksu). Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja töö on seisnenud dokumentidega tutvumises, analüüsimises, komplekteerimises ja hagiavalduse koostamises. Kirjeldatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud, neile kulunud aeg ei ole ebamõistlik. Küll aga vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on inkassoteenust osutava hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule välja lepingulise esindaja kulu 3 * 80 = 240 eurot. Kohus mõistab TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule ja lepingulise esindaja kulule välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 595 + 240 + 20 = 855 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.