Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja A. P. vahel 30.06.2021 sõlmitud tähtajaline üürileping eluruumi, asukohaga XXX, kasutamiseks. Pooled leppisid kokku üürilepingu p 2.3. järgi üüri suuruseks 850 eurot kuus. Üürilepingut pikendati poolte kokkuleppel alates 01.07.2022 kuni 1 aastaks ja pooled leppisid kokku üüri suurendamises summas 900 eurot. Kostja jätkas eluruumide kasutamist pärast 31.06.2023. Alates 2023. a juunikuust tekkis kostjal üüri ja kommunaalkulude võlg. 09.08.2023 teatas hageja, et ütleb üürilepingu erakorraliselt üles 25.08.2023 seisuga. Kostja jäi võlgnevusse 2023 aprill-august kõrvalkulude tasumisega ning 2023 juuni-august üüri tasumisega, kokku summas 1956,63 eurot. Samuti viitas hageja üüriperioodil kostja poolt tekitatud sanitaartehnilistele korteri kahjustustele. Kostja avaldas soovi puudused korteris ise kõrvaldada. 11.08.2023 vabastas kostja eluruumid ja hageja nõudis üüriperioodil kostja poolt eluruumis tekitatud ehituslike ja muude kahjustuste likvideerimist või hüvitamist. Vaatamata lubadustele, kostja vastavaid puudusi ei kõrvaldanud ega hüvitanud. Hageja tellis tööd ning kandis kulutused 03.09.2023 arve nr K200318-24 alusel summas 3578,16 eurot. Lisaks eelnvale asendas hageja kostja poolt lõhutud magamistoa kahekohalise voodi ning kandis kulutusi summas 936,89 eurot. Hageja omandas kolmandast isikust maaklerfirmalt 01.07.2021 arvest nr 001-1-0721 tuleneva nõude summas 620 eurot koos viivisega. Hagimaterjalid edastati 01.02.2024 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab hageja menetluskulud kokku summas 2210 eurot (s.o riigilõiv 770 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1440 eurot) kostja kanda. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.