Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Xle (hageja) kuulub korteriomand aadressil xxx. 02. veebruaril 2022. aastal sõlmis hageja Yga (kostja) tähtajalise üürilepingu, mille alusel võis kostja lepingus sätestatud tingimustel korterit kasutada 1. märtsist 2022. a kuni 28. veebruarini 2023. a. Lepingu punkti 3.1 kohaselt pidi kostja tasuma üüri 1300 eurot kuus. Lisaks üürile tuli kostjal hüvitada korteri kõrvalkulud (lepingu punkt 3.4). Kostja ei ole tasunud üüri novembrist 2022 kuni veebruarini 2023. a, s.o 4 kuud. Samuti ei ole kostja tasunud korteri kõrvalkulusid alates oktoobrist 2022. a. Lepingu punktide 5.2.21 ja 7.1 alusel kohustus kostja korteri otsese valduse hagejale tagastama hiljemalt 28. veebruariks 2023. a. Kostja ei ole käesoleva hagi esitamiseni korterit hagejale tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevus ja tasumata kõrvalkulud, leppetrahv korteri tagastamisega viivitamiselt ning viivis. Hageja palub välja mõista Ylt X kasuks üürivõlgnevus summas 5200 eurot, kõrvalkulude võlgnevus 1408,47 eurot, kahjuhüvitis 11 532,29 eurot, viivis seisuga 10.10.2023. a summas 2861,34 eurot, jooksev viivis põhivõlgnevuselt (18 140,76 eurot) alates 11.10.2023. aastast kolmekordses VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud Y kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse ning menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja

menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15.02.2024.a. Kohus andis kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja ei ole vastust hagile tänaseni esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 1400 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 1400 eurot. Kuna hageja esitas kostja vastu hagi tsiviilasja hinnaga 27 532,77 eurot, millise summa pealt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I järgi on riigilõivu määraks 1400 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1400 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.