Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Määruse tegemise aeg ja koht
01.03.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-121887 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. S. vastu võla nõudes 532,69 eurot
Tsiviilasi Hagihind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); lepinguline esindaja T. I. Kostja: R. S. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
15.08.2024 15.09.2024 15.10.2024 15.11.2024 15.12.2024 15.01.2025 15.02.2025 15.03.2025 15.04.2025 15.05.2025
45,50 eurot 45,50 eurot 45,50 eurot 45,50 eurot 45,50 eurot 45,50 eurot 45,50 eurot 45,50 eurot 45,50 eurot 30,69 eurot
1.2 Poolte kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 26.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 11.09.2023 Harju Maakohtule hagi R. S. vastu võla 152,20 eurot, intresside 198,29 eurot, viivise 152,20 eurot ja võla sissenõudmiskulude 30 eurot väljamõistmiseks. Hageja nõude aluseks on kostja ja AS LHV Finance vahel 15.11.2015 sõlmitud väikelaenuleping leping nr 765879. Hagilt on tasutud riigilõivu 175 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 08.12.2023. Pooled esitasid 29.02.2024 kohtule digitaalallkirjastatud kompromissi, mille paluvad kinnitada ning asjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et välistavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. Hageja on kohtule esitanud taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 110 eurot, poole, so 55 euro tagastamiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja lg 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 3 kohaselt, avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on hagiavalduselt tasunud vastavalt hagihinnale 532,69 eurot riigilõivu 175 eurot, millest 65 eurot on makstud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses on täiendavalt tasutud riigilõivu 110 eurot. Võttes arvesse, et pooled sõlmisid käesolevas asjas kompromissi ja TsMS § 150 lg 3 tulenevalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata, kuulub hagejale tagastamisele hagimenetluses tasutud riigilõivust (110 eurot) pool, s.o 55 eurot. Kohus tagastab riigilõivu määruse jõustumisel hageja poolt nimetatud arvelduskontole. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.