Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Järelmaksulepingu 1 järgne krediidi kulukuse määr aastas oli 24,87% ja krediidi kogukulu 2 207,90 €. Krediidi kogukulu näitab kauba maksumust koos lepingutasu ja intressikuluga. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on võetud aluseks kauba maksumus (netohind) 1 449,00 €, sissemakse 0 €, lepingutasu 19,90 €, intressimäär 21,9% aastas ja periood 48 kuud. Telia esitas kostjale arveid ning kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid seadmete osamaksu eest alates 20.08.2020 osamaksest (lisa 1.1): Maksetähtaeg Tasumata põhiosa Tasumata intress 20.08.2020 34,91 € 43,32 € 20.09.2020 35,55 € 42,68 € 20.10.2020 36,20 € 42,03 € 20.11.2020 36,86 € 41,37 € 20.12.2020 904,22 € 0 € (lepingu ülesütlemisel sissenõutavaks muutunud) 20.12.2020 1325,57 € 0,00 €

KOKKU:

2 373,31 € 169,40 € Järelmaksulepingu p 13 kohaselt on Telial õigus öelda leping üles ostja makseviivituse tõttu üksnes juhul, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva osamaksega ning Telia on andnud ostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Lepingu ülesütlemisel kuulub ostja poolt tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos intressiga, arvestatuna kuni lepingu ülesütlemiseni, ning viivis. Telia esitab ostjale lepingu ülesütlemisavalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on Telial õigus teostada kõikide Kliendi poolt Teliale täitmisele kuuluvate rahaliste kohustuste suhtes ühtset ja terviklikku Kliendikohast võlaarvestust ning seda ka juhul, kui Telia väljastab Kliendile mitu erinevat arvet. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas Telia 14.11.2020 lepingu lõpetamisest kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 29.11.2020 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 30.11.2020 (lisa 3). Lepingu ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud e-posti aadressile xxx (lisa 3), milles Telia muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb Telia lepingu üles. Vastavalt järelmaksulepingu p-le 14 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 4545,46 €.

3 (10)

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 10.06.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 € (lisa 5.1), 13.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.2) ja 14.02.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.3). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. Kostja ei reageerinud Telia nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Telia loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4). Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 2397,74 €, 2) intress: 169,40 €, 3) viivised: 1365,71 €. Järelmaksulepingute p 3 kohaselt on viivis kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras ehk 0,066% päevas (8% * 3 / 365 p) ja seega on viivise arvestus tasumata järelmaksude eest järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,066%.

Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni: 2397,74 € * 0,066% päevas * 365= 577,62 €. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlga 2397,74 €, intressi 169,40 €, viiviseid 1365,71 €, sissenõudekulusid 35 €, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist kuni põhinõude 2397,74 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,066% päevas, alates 28.04.2023. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. 16.03.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud avalduses oli märgitud, et nõutav summa on 4201,13 EUR (põhivõlg summas 2587,14 EUR, arve nr VH028675, viivis 0,065700% päevas alates 20.08.2020 kuni 16.03.2023

4 (10)

summas 1395,89 EUR, sissenõudekulud peale lepingu lõppemist summas 50,00 EUR, riigilõiv avalduselt 139,60 EUR, menetluskulud summas 20,00 EUR) avaldaja nõude aluseks on teenuste osutamine (Telia liitumisleping nr 21871907, 22.10.2013). Avalduses kostja vastu oli märgitud, et: AS Telia Eesti sõlmis võlgnikuga lepingu, mille alusel AS Telia Eesti kohustus pakkuma võlgnikule telekommunikatsiooniteenust ning võlgnik kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele ning et kostja jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu(te) tingimusi. Lisaks oli märgitud, et Telia loovutas nõude ning vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole võlgnik oma kohustusi täitnud. Kostja leiab, et ei selgu, mis teenust/kaupa osutas Telia kostjale 2013.a. aastal, tõendeid selle kohta kostjale ei ole laekunud ning kostjal puudub info. Nõue on aegunud. Kohtu põhjendused Kuivõrd hageja põhinõuded ja kõrval nõuded on mõlemad alla 3500 €, siis on TsMS § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluse vaidlusega. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Ülaltoodu alusel on otsus lihtsustatud vormis. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule ja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja kokkuleppelist viivist. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu, lg (3) järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 2 järgi võib krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 5 (10)

VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisi, lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel, § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Elion (käeoleval ajal Telia Eesti AS) ja kostja vahel 22.10.2013 sõlmitud liitumislepinguga (lisa 1, dtl 26), et kostja sai hakata kasutama Telia teenuseid. Hageja on esitatud lepinguga tõendanud, et Telia ja kostja sõlmisid 20.04.2018 seadmekindlustuslepingu mobiiltelefonile Huawei P9 Lite (lisa 1, dtl 28). Ka on hageja tõendanud, et 30.03.2020 sõlmisid Telia ja kostja järelmaksulepingu nr 1535953 (järelmaksuleping nr 1, dtl 30) sülearvuti Apple MacBook Air 128 GB (hall) müügiks kostjale hinnaga 999,00 €, mille puhul oli lepingutasu 19,90 €. Lisaks on hageja tõendanud, et Telia ja kostja sõlmisid 12.04.2020 järelmaksulepingu nr 1538379 (järelmaksuleping nr 2, dtl 34) mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro Max 256 GB (roheline) müügiks kostjale hinnaga 1449,00 €, ning lepingutasus 19,90 €. Järelmaksulepingutega on tõendatud, et kostja kohustus tasuma ostetud kaupade eest nende müügihinna (arvuti puhul 999 € ja telefoni puhul 1449 €) ja intressi lepingutes märgitud tähtaegadel ja ulatuses. Mõlema järelmaksulepinguga on tõendatud, et intress oli mõlema lepingu järgi 21,9% aastas (dtl 30, 34). Seega on Telia ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse leping EES § 91, VÕS § 208 lg 3, § 8 lg 1 järgi, seadme kindlustamise leping VÕS § 8 lg 1 järgi ning arvuti ja mobiiltelefoni puhul müügilepingud VÕS § 208 lg 1 järgi. Kuna kostja oli kohustatud tasuma ka ostetud mobiiltelefoni ja arvuti eest lisaks müügihinnale ka intressi, siis on järelmaksulepingute puhul tegemist ka tarbijakrediidilepingutega VÕS § 401 lg 1, 2, § 402 lg 1 järgi. Hageja on tõendanud Telia vastusega, et viimane kontrollis kostja krediidivõimelisust järelmaksu müügilepingu nr 1535953 sõlmimisel (30.03.20) ja lepingu nr 1538379 (12.04.2020) sõlmisel. Viidatud vastusega on tõendatud, et Telia analüüsis talle kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit) ja kostja sissetulekut pensioniregistris ning veendus, et kostjal ei olnud varasemaid ja kehtivaid maksehäireid, karistusi (hagi täienduste lisa 9.1, dtl 81). Märgitud tõendiga on leidnud kinnitust, et Telia kontrollis, et kostja igakuine sissetulek oli suurusjärgus 8011200 €, tal ei olnud igakuised laenukohustusi ning lisaks oli kostja XXX OÜ ja YYY OÜ juhatuse liige, osanik, tegelik kasusaaja ja tegemist oli tegutsevate äriühingutega, kellel on käive ja esitatud kõik majandusaasta aruanded (dtl 92, äriregistri väljavõte). Esitatud Telia vastusest (dtl 84) nähtub, ta hindas kostja vaba raha osakaalu ning arvutas 6 (10)

maksimaalselt lubatud kuumakset, mis oli leitud kehtiva metodoloogia järgi järgnevalt (deklareeritud sissetuleku vahemiku ülempiir * 80% - kohustused) * 25% ehk 960 € x 25% = 240 €. Kohus asub järeldusele, et järelmaksu müügilepinguid nr 1535953, nr.1538379 sõlmides täitis Telia VÕS § 403.4 tähenduses vastutustundliku laenamise kohustust. Järelmaksu müügilepingutes märgitud krediidikulukused määrad (24,87%, 24,64%) ei ületa lepingute sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidikulukuse 3-kordset määra. Seega on järelmaksulepingud nr 1535953 ja nr 1538379 kehtivad. Kostja väitis, et pole aru saada, mis kaupa on ta saanud. Hageja on tõendanud logidega Telia andmebaasist (lisa 1, 2, dtl 108, 136), et kostja logis id-kaardiga sisse Telia iseteenindusse, kus 1) vormistas 30.03.2020 tellimuse nr 10813051, millega tellis sülearvuti Apple MacBook Air 128 GB (hall) (MVFH2KS/A), 2) vormistas 12.04.2020 tellimuse nr 10906203, millega tellis mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro Max 256 GB (roheline) (MWHM2ET/A). Logidega on tõendatud, et end id -kaardiga identifitseerides valis kostja eelmärgitud seadmed, tasumise viisina järelmaksu ja seadmete tarneinfo. Hageja on tõendanud Telia vastusega kohtule 06.07.2023 (lisa 3, dtl 160), et kostja tellimus 10813051 on saadetud Tallinna Õismäe Maxima XXX DPD pakiautomaati aadressil Ehitajate tee 148, 13517, Tallinn, kus kontaktidena oli tellimusel märgitud xxxxxxxx ning xxx. Sama kirjaga on tõendatud, et tellimusele 10906203 oli märgitud samad kontaktid ja see oli tellitud Tallinna Ehitajate tee Maxima XXX Omniva automaati aadressil Ehitajate tee 148, Haabersti linnaosa, 96303, Tallinn. Lisaks on tõendanud logidega, et tellimus nr 10813051 ehk sülearvuti Apple MacBook Air 128 GB on kostjale pakiautomaadist väljastatud 31.03.2020 kell 16:57 (23.08.23 dokumendi lisa 1) ja tellimus nr 10906203 mobiiltelefoniga Apple iPhone 11 Pro Max 256 GB on kostjale pakiautomaadist väljastatud 16.04.2020 kell 15:12 (23.08.23 dokumendi lisa 2). Kostja ei ole pärast hageja poolt nimetatud logide ja Telia vastuskirja esitamist esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta pole nimetatud arvutit ja mobiiltelefoni kätte saanud. Seega on Telia täitnud VÕS § 208 lg 1 tuleneva müüja kohustuse anda asja omand järelmaksumüügilepingute järgi kostjale üle. Nii on kostjal kohustus VÕS § 208 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi täita järelmaksulepingustest tulenevat müügihinna ja intressi tasumise kohustust lepingute graafikutes märgitud tingimustel: summades ja tähtaegadel (dtl 31, 35 vastavad lepingute graafikud). Hageja on tõendanud Telia kirjaga 22.08.23 (dlt 167), et kostja oli tasunud ära 12.04.20 lepingu järgi vaid esimesed 3 osamakset ja 30.03.20 lepingu järgi neli esimest osamakset. 27.04.2023 kohtule esitatud hagi täpsustuses märkis hageja, et kostja jäi võlgu Teliale arve nr 8202003587980 järgi 38,81 €, arve nr 9202004092554 järgi 39,45 €, arve nr 10202004602214 järgi 40,10 €, arve nr 11202005116360 järgi 40,76 €, arve nr 11202005428552 järgi 904,22 €, arve nr 11202005428554 järgi 1325,57 €, arve nr 12202005638548 järgi 8,83 €, kokku 2 397,74 € (arved hagiavalduse lisa 1.1, alates dtl 38). Arvetest nähtuvalt nõudis Telia kostjalt järelmaksulepingutest tulenevaid makseid ning seadme kindlustuslepingust tulenevaid makseid. Arvetel nr 08202003587980, 2202005638548, 09202004092554, 10202004602214, 11202005116360, 7 (10)

12202005638548 on muuhulgas märgitud ka vastavad kindlustusmaksed summas 3,90 €, 3,90 €, 3,90 €, 3,90 €, 3,90 €, 3,83 €. Seega tuli järelmaksumüügilepingutest ning seadme kindlustuslepingust /mobiiltelefonile Huawei P9 Lite/ tulenevad kohustused täita ehk arvetes märgitud summad kostjale ära tasuda arvetes märgitud ajal VÕS § 82 lg 2 järgi. Kostja väitis, et ei ole aru saada, mida nõutakse temalt 2013.a sõlmitud teenuse osutamise lepingu järgi. Kostja väide on alusetu, sest sellest lepingust tulenevaid nõuded ei ole tegelikult esitatud (kuigi leping ise on esitatud), seda ei nähtu ka eelviidatud arvetest. Kostja väitis, et maksekäsu kiirmenetluses oli esitatud nõue teistmoodi. Asjaolu, kas ja kui palju nõudis hageja kohtueelses maksekäsu kiirmenetluses kostjalt, millele kostja esitas vastuväite, ei tähenda, et hageja ei võiks täpsustada hagimenetluses nõudeid. Kui võlgnik esitab maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, siis peab hageja oma selge nõude ja selle põhjendused esitama hagiavalduses ning hagi väiteid tõendavad tõendid hagimenetluses. Kostja vaidles hageja hagiavalduses toodud nõudele vastu põhjusel, et need on aegunud, kuid ei vaidlustanud nõuet sisuliselt ega ole väitnud, et viidatud arvete järgsed tasud oleksid kas osaliselt või täielikult maksutud. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja TsÜS § 154 lg 1 alusel on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama §-i teise lause kohaselt algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Viidatud arvete järgi tuli tasuda nendes märgitud summad ehk kohustused tuli täita arvetes märgatud kuupäevadel ehk kõik 2020. aastal. Seega hakkas nendes arvetes märgitud summade ehk järelmaksulepingutest ning seadme kindlustuslepingust tulenevate nõuete 3- aastane aegumistähtaeg kulgema 01.01.2021 TsÜS § 135 lg 1, 2 järgi ning nõuded aeguks TsÜS § 136 lg 2 järgi 31.12.23 kl 24:00. Kooskõlas TsÜS § 160 lg 1, 2 p 3 peatub aegumine õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse kohtule 16.03.2023 ning maksekäsu kiirmenetlus on üle läinud hagimenetluseks. Nii ei ole hageja nõuded kostja vastu aegunud. Kuna põhinõuded (arvetes märgitud kaupade tasunõuded ja kindlustusmakse tasunõue) ei ole aegunud, ei ole aegunud ka kõrvalnõuded (intress, viivis, sissenõudmiskulud). Hageja väitel ütles Telia kostjale järelmaksulepingud võlgnevuse tõttu 14.11.2020 üles ja andis tähtaja võla tasumiseks 29.11.2020 (dtl 62, hagi lisa 3). Kostja pole seda asjaolu vaidlustanud. Seega oli Telial järelmaksulepingute üldtingimuste p 4.3 nähtuvalt õigus nõuda kostjalt kõiki rahaliste kohustuste ühtset ja terviklikku täitmist ning müügihinna tasumist. Kuna kostjal on järelmaksulepingud üles öeldud, on võlausaldajal õigus nõuda kostjalt VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 208 lg 1, § 401 lg 1 (krediidilepingu lõppemisel kohustus tasuda kogu krediit ja sissenõutavaks muutunud intress) kogu müügihinna tasumist ning ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi. Lisaks on õigus 8 (10)

nõuda VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2,järgi seadme kindlustuslepingu järgse võla tasumist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Nõue kostja vastu on üle 1000 euro. Hageja on tõendanud, et ta on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on saatnud kostjale pärast lepingute ülesütlemist kolm tasulist meeldetuletuskirja kostja teadaolevale aadressile xxx: 10.06.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 € (lisa 5.1, dtl 64), 13.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.2, dtl 65) ja 14.02.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.3, dtl 66). Seega on tõendatud, et võlgnevuse sissenõudmise kulud on VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi kokku 35 €. Hageja on tõendanud, et Telia loovutas 27.05.2022 hagejale nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult 13.06.2022 (hagi lisa 4, 4.1, dtl 63, 164, 166). Seega on hageja tõendanud, et VÕS § 164 lg 1, 2 järgi on ta asunud senise võlausaldaja Telia asemele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagis nõutud võla, intressi, viivised, sissenõudmiskulud hagejale või varasemale võlausaldajale (Telia) ära tasunud. Kuna hageja on tõendanud, et 1) kostja sõlmis Teliaga järelmaksu müügilepingud, seadme kindlustamise lepingu, milledest tulenevad kohustused jättis ta täitmata ülalviidatud viidatud arvete alusel põhivõla ulatuses 2397,74 € , intressi osas 169,40 €, 2) kostjale on saadetud pärast järelmaksu müügilepingute ülesütlemist 3 võlateadet võla tasumiseks, 3) Telia on lepingutest tulenevad kõik nõuded, sh kõrvalnõuded loovutanud hagejale, ja kuna kostja pole väitnud, et ta oleks nõutava võla, intressi, ära tasunud, siis on kostja VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 208 lg 1, 401 lg 1, 2,§ 402 lg 1 tulenevate seadme kindlustuslepingu ning järelmaksumüügilepingust tulenevate kohustuste rikkumises ja viivituses VÕS § 100 mõttes. Nimetatud põhjustel on hagejal õigus VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 208 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1132 lg 2 p 3 järgi nõuda kostjalt lepingutest tulenevat võlga, intressi, sissenõudmiskulusid ja lepingulist viivist. Vastavalt esitatud lepingutele (p 2) oli viivise määr 0,066% päevas, mis ei ületanud lepingute sõlmise ajal seadusejärgse määra (8% aastas) 3-kordset määra ega ole seetõttu tühine tingimus. 9 (10)

Viivise määra suurust ja viivise arvestust ei ole kostja sisuliselt vaidlustanud. Seega on võlalt viivis 1365,71 eurot. TsMS § 367 järgi on võlausaldajal ehk hagejal õigus nõuda protsendina viivist võlalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 2397,74 €, intressi 169,40 €, viiviseid 1365,71 €, sissenõudekulusid 35 € ning alates 28.04.2023 viivist võlgnetavalt põhivõlalt 0,066% päevas kuni põhivõla (2397,74 €) jäägi täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kannab menetluskulud see pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, 7, § 175 lg 1, § 484.2 järgi on menetluskulud riigilõiv, lepingulise esindaja põhjendud kulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 €. Hageja menetluskuludeks on 09.02.2024 (dtl 390) dateeritud nimekirja järgi riigilõiv 560 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 €, lepingulise esindaja kulu kokku 540 €. Esindaja töö on järgmine: dokumentide komplekteerimine ja analüüs (1,5 tundi) 180 €, hagiavalduse koostamine ja esitamine (2 tundi) 240 €, 23.08.2023 seisukoha koostamine ja esitamine (1 tund) 120 €. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 120 € tund koos käibemaksuga. Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 16.02.2024 (kättetoimetamise portaali kaudu). Kostja ei ole vastanud hageja kuludele (tähtaeg 22.02.2024, kohtu kiri 01.02.2024). Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud lõivu 560 € ning maksekäsu kulu on seaduse järgi 20 €. Kohus leiab asja mahtu ja keerukust arvestades, et esindaja tehtud töö 540 € ulatuses on TsM § 175 lg 1 järgi põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 1120 (sealhulgas esindaja tasu koos käibemaksuga). Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjal tasuda TsMS § 177 lg 4 järgi võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust, kuna kostja kulude nimekirja ei esitanud, lisaks jäävad need kulud tema enda kanda.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.