Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtuasja number
2-23-14784
Määruse tegemise aeg ja koht
29. veebruar 2024, Narva kohtumaja
Kohtuasi
R J maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Kohtuistung
14. veebruar 2024
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik): R J (ik XXX); asukoht XXX Usaldusisik: pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik XXX ); e-post [email protected]
2-23-14784
menetlusabi usaldusisiku tasu
2-23-14784
Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.
R J (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetus-avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca 5 000 eurot. Avaldaja soovis avalduse läbivaatamist kohtuistungil. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Avaldajal usaldusisiku kandidaadi osas vastuväiteid ei ole. Kohus võttis 12.01.2024. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks. Usaldusisik esitas kohtule 10.02.2024 aruande. Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist.
I Vara Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 1 kohaselt koostatud ning aruandele lisatud vara ja võlanimekirjas.
2-23-14784
Vara nimekirjas on kajastatud AS S P konto jääk 0,02 eurot. Kuna inimesele peab jääma igakuiselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk, siis ei arvesta usaldusisik arvelduskonto jäägiga kui varaga oma lõppjäreldustes. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele ei nähtub, et R J sai 2023. a maksustatavat tulu Justiitsministeeriumist, kuid tema sissetulek on nii väike, et sellest võimaliku pankrotimenetluse ajal arestimisi teha ei saa. R J on esitanud 2020. a tuludeklaratsiooni, enamkinnipeetud tulumaksu ei olnud. Maksu- ja Tolliamet lisas tuludeklaratsiooni vastusele lähtuvalt FIMS § 17 lg 1 p-st 3. 2021. a ja 2022. a tuludeklaratsioonid on esitamata. Kas R J on nende aastate eest enamkinnipeetud tulumaksu selgub, kui haldur deklaratsioonid esitab. R J on pensioni II samba pensionikonto nr XXX, millel on 250.376 "S P 55+“ osakut osaku puhasväärtusega 1.29397 eurot koguväärtusega 323,98 eurot. Usaldusisik suhtles AS P juristiga, kelle arvates ei ole pensionifondi osakud see vara, mida pankrotihaldur saaks iseseisvalt arvata pankrotivara hulka, küll aga saab võlgnik teha vastava avalduse koos pankrotihalduriga. Nähtuvalt Transpordiameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele on R J nimele registreeritud sõiduauto Mercedes Benz E220 (registrimärk XXX, esmane registreerimisaasta 1994). Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus, viimane ülevaatus kehtis kuni 04.2010. Sõidukil on arestid 6 erinevas täitemenetluses, esimese aresti seadis kohtutäitur K J 29.06.2011. Kõike kogumis hinnates asub usaldusisik seisukohale, et sõiduki näol ei ole tegemist likviidse varaga, mida saab arvata võimaliku pankrotivara hulka ja seetõttu usaldusisik ei arvesta sellega oma lõppjäreldustes. Tulenevalt eeltoodust R J usaldusisikule teadaolevat likviidset vara ei ole.
II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 2 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud võlanimekirjas. Maksu- ja Tolliamet vastas 16.01.2024, et R J ei ole võimalikku võlgnevust riigile. Seetõttu ei ole Maksu- ja Tolliameti nõuet kajastatud vara ja võlgade nimekirjas. Samas on Maksu- ja Tolliameti nõue täitmisel mitme kohtutäituri aktiivses täitemenetluses. Seega tuleb Maksu- ja Tolliameti nõude olemasolu ja võimalik suurus välja selgitada võimaliku pankrotimenetluse käigus, kuid Maksu- ja Tolliameti nõude olemasolu ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. Nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest usaldusisiku järelepärimisele on R J ka kohustused Politsei- ja Piirivalveameti ees. Politsei ja Piirivalveamet on varasemates menetlustes usaldusisikule selgitanud järgmist:
2-23-14784 Teatavasti ei anta pankrotihaldurile üle väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuseid ja määrusi. Nende täitmine pankrotimenetluses ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole võlaga, vaid isikule määratud karistusega. Sundtäitmisele saadetud trahvinõuded kuuluvad asendustäitmisele väärteomenetluse seadustiku § 211 lõike 1 alusel ja vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 2 kuulub täitemenetlus riikliku sunni kasutamise menetlusena avalikku õigusesse. Tsiviilõiguslikke nõudeid, mis annaksid aluse pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamiseks PPA-l tema vastu ei ole.
Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik Politsei- ja Piirivalveameti nõudega oma lõppjäreldustes. Tulenevalt eeltoodust moodustavad R J usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 3044,56 eurot.
III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused R J vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivsed 16 täitemenetlust: • • • • • •
kohtutäitur T A menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue 327,19 eurot, kohtutäitur A K menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue 15,53 eurot ja kohtutäitur T T , kelle toimikud on üle antud kohtutäitur A K , menetluses oli V K nõue 115,59 eurot ja D S nõue 420,64 eurot; kohtutäitur K J menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse 5 nõuet kokku 2130,45 eurot; kohtutäitur R P menetluses oli Maksu- ja Tolliameti kaks nõuet kokku 3103,45 eurot; kohtutäitur K M menetluses oli Maksu- ja Tolliameti kaks nõuet kokku 1413,60 eurot; Kohtutäitur R K menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 68,14 eurot ja kohtutäitur K V , kelle toimikud on üle antud kohtutäitur R K , menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue 1077,20 eurot.
Võttes aluseks Viru Maakohtu 12.01.2024. a määruse esitas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.
IV Majanduslik olukord Seisuga 10.02.2024 R J usaldusisikule teadaolevat likviidset vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 3044,56 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et R J saab maksustatavat tulu Justiitsministeeriumist, kuid tema sissetulek on nii väike, et sellest arestimisi teha ei saa. Tulenevalt eelpool kirjeldatust on usaldusisik seisukohal, et R J on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.
2-23-14784
V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta Usaldusisik juhib R J tähelepanu, kui kohus kuulutab välja R J pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, peab R J kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. VI Muud menetluslikud küsimused 2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub: Kuulutada välja R J (ik XXX) pankrot. Algatada R J kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada R J pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX ), Kohustada R J kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.
Usaldusisiku töötasu arvestus Usaldusisik tegi oma ülesannete täitmiseks järgmised toimingud: •
Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, T B AB-le, H B AS-le, S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I , H OÜ-le, M OÜ-le, A OÜ-le, A OÜ-le, K .ee, kohtutäituritele K J , K M , R K , R P , T A ja A K (kokku 17 dokumenti) - 1,5 tundi;
2-23-14784 •
tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 1 tund;
•
dokumentide analüüs ja suhtlemine võlausaldajate esindajatega - 0,5 tundi;
•
varanimekirja, võla nimekirja ja aruande koostamine - 5,5 tundi;
•
usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.
Kokku 9 tundi arvestusega 140 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu kokku 1260,00 eurot, millele lisandub käibemaks 277,20 eurot, kokku 1537,20 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.
14.02.2024. a kohtuistung Võlgnik teatas kohtuistungil kohtule, et soovib pankroti väljakuulutamist. Usaldusisikule küsimusi ei ole. Kogu protseduur on võlgnikule arusaadav. Kohus teatas menetlusosalistele, et vande andmine toimub 12.03.24 Viru Maakohtu Narva kohtumajas kell 14:20 ja kell 14:30 võlausaldajate I üldkoosolek. Kohus kohustab võlgnikku kirjutama vandetekstile alla vanglas ja andma vanglast vanne videokonverentsi teel.
Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 10.02.2024 R J usaldusisikule teadaolevat likviidset vara ei ole. Samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 3044,56 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole.
2-23-14784 Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus välja võlgniku pankroti määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku R J pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne isik, ta on FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni. Kohus kuulutab välja võlgnik R J pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 3 kohaselt, kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2-23-14784 Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
Menetluskulud
2-23-14784 FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 1260 eurot, arvestusega 9 tundi hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (22%) 277,20 eurot, kokku 1537,20 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kuna menetluses võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40, kokku 1000,40 eurot. Ülejäänud tasu 536,80 eurot koos käibemaksuga välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ei jätku ning tulenevalt FiMS § 54 lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Hal10
2-23-14784 duri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 820 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku ülejäänud tasu 536,80 eurot koos käibemaksuga (22%), tuleb mõista välja võlgnikult ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta summad vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
Edasikaebamise kord FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.