6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 27. märtsil 2024. a algusega kell 09.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-23-16996.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.M. R.’le võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Määrata M. R. usaldusisikule Oliver Ennok’ile tasu summas 1100 (üks tuhat ükssada) eurot, millele lisandub käibemaks.
13.Hüvitada riigi vahenditest M. R. usaldusisikule Oliver Ennok’ile tasu osaliselt, summas 726 (seitsesada kakskümmend kuus) eurot, millele lisandub käibemaks ning kanda see üle Pankrotihalduribüroo Ennok osaühingu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank aktsiaseltsis.
14.Usaldusisiku Oliver Ennok’i tasu summas 374 (kolmsada seitsekümmend neli) eurot, millele lisandub käibemaks mõista välja pankrotivarast.
15.Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele.
16.Saata käesolev kohtumäärus peale jõustumist kohtumääruse resolutsiooni punkti 13 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.M. R. esitas Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Avalduse kohaselt moodustavad võlgniku igakuiseid sissetulekud 1100 eurot ja kohustused 790 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääb 310 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on võlgnevusi kokku vähemalt 15 703.68 eurot. Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena välja toonud laenu võtmise elamiskulude katteks. Hiljem tekkisid raskused laenu tagasi maksmisel ja selle tõttu võttis võlgnik veel laenu.
2-23-16996 Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
2.Harju Maakohus on 06.12.2023 määrustega nimetanud usaldusisikuks Oliver Ennoki.
3.Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirja ja oma seisukoha avalduse osas. Usaldusisiku aruande kohaselt töötab võlgnik XXX-s tiimijuhina, võlgniku töötasu suuruseks on 1100 eurot (neto) kuus. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline, tal puuduvad järeltulijad. Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks teabenõude võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, e-kinnistusraamatusse, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Võlgnikul on vara kokku 78.26 eurot. Võlgnik omab: - AS-is LHV Pank: arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo on 14.12.2023 seisuga 5.25 eurot; kasvukontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo on 0 eurot; PIK kontosid XXXXXXXXXXXXX, mille saldo on 67.05 eurot ja nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo on 0 eurot; 0,328 tk LHV World Equities Fund fondiosakut väärtusega 4.05 eurot; 1098,476 tk LHV pensionifond L (2.samba fond) osakut väärtusega 2357.48 eurot; - AS-is SEB Pank: arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo 13.12.2023 seisuga on 0.28 eurot; väärtpaberikontot nr VP37600, mille saldo 30.11.2023 seisuga on 0 osakut; - Swedbank AS-is: arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo 18.11.2023 on 1.63 eurot, kontol on broneering 0,32 eurot kaardi kuutasust; hoiukontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille jääk on null. AS Pensionikeskus 13.12.2023 vastusest selgub, et võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr xxxxxxxxxx, konto saldo 13.12.2023 seisuga on 1064,830 LHV Pensionikeskus L osakut. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 12.12.2023 andmetel väärtpaberikonto, väärtpabereid seisuga 12.12.2023 ei ole.
on
võlgniku
nimel
avatud
Igakuiselt laekuv töötasu XXX ( 1100 eurot (neto) kuus. Usaldusisikule teadaolevatel andmetel on võlgnikul kohustusi kokku 16 921.65 eurot, millest . Revensen OÜ nõue 806.47 eurot; OK Incure OÜ nõue 7460.93 eurot; Nord Collect OÜ nõue 355.32 eurot; Moneyzen OÜ 455.28 eurot; Julianus Inkasso OÜ menetluses olevad nõuded 7041.85 eurot; Omega Invest OÜ 801.80 eurot. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on tal kohustusi kokku 15 703.68 eurot järgnevalt: Transpordiameti 12.12.2023 vastuse kohaselt on võlgniku nimel sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud.
2-23-16996 Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või ei kuulu ja ei ole varasemalt kuulunud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule käesoleval hetkel ega ka varasemalt kinnisvara ei kuulu. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 13.12.2023 vastusest selgub, et võlgniku suhtes on hetkel käimas täitemenetlus nr 022/2023/7558 Revensen OÜ 793.51 euro nõudes, kohtutäitur Elin Vilippus. Võlgniku suhtes on peatatud 3 täitemenetlus. Maksu- ja Tolliameti 14.12.2023 vastuse kohaselt ei ole võlgnikul seisuga 14.12.2023 maksuvõlga. Võlgniku suhtes maksumenetlusi ei ole toimunud, esitamata deklaratsioone ei ole. Revensen OÜ 12.12.2023 vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu kogusummas 806.47 eurot. Nõue tuleneb 30.10.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määrusest tsiviilasjas nr 2-23-136450; OK Incure OÜ 11.12.2023 vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu kogusummas 7460.93 eurot. Nõue tuleneb neljast erinevast nõudest: maksekäsk, Esto AS, BB Finance OÜ ja IPF Digital AS; Nord Collect OÜ 12.12.2023 vastuse kohaselt on neil menetluses võlgniku vastu nõue kogusummas 355.32 eurot. Nõude aluseks on Monefit Estonia OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping, nõue loovutatud 13.07.2023 Nord Collect OÜ-le; Moneyzen OÜ 15.12.2023 vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu kogusummas 455.28 eurot. Nõude aluseks on 12.12.2022 sõlmitud laenuleping; Julianus Inkasso OÜ 14.12.2023 vastuse kohaselt on neil menetluses Aktiva Finance Group OÜ neil nõuet võlgniku vastu kogusummas 7041.85 eurot. Nõude aluseks on neli erinevat võlanõuet, mis on loovutatud Inbank As-i ja Placet Group OÜ poolt; Omega Invest OÜ 14.12.2023 vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu kogusummas 801.80 eurot. Nõue tuleneb 03.11.2023 maksekäsust tsiviilasjas nr 2-23-139363. Usaldusisiku andmetele vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgnikul teadaolev võlakohustuste katteks realiseeritav vara puudub. Võlgnik saab igakuiselt töötasu keskmiselt 1100 eurot kuus. Usaldusisikule võlausaldajate poolt saadetud vastuste kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 16 921.65 eurot. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetuseavalduses avaldanud soovi alustada pankrotimenetlust ja kohustustest vabastamise menetlust, mis usaldusisiku hinnangul on antud juhul varade puudumist ja kohustuste mahtu arvestades mõistlik ja õige lahendus. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgniku selgituse kohaselt algasid tal makseraskused aasta tagasi, kui ta ei suutnud enam tasuda olemasolevaid laenukohustusi. Esimese laenukohustuse võttis võlgnik Credit 24 OÜ-st seoses elukoha ja töökoha vahetusega. Sellest tulenevalt tekkisid suuremad väljaminekut ning olemasolevate laenukohustuste tasumiseks võttis võlgnik uusi laenukohustusi.
2-23-16996
Lähtudes eeltoodust ja FIMS § 17 ja § 45 ning PankrS § 1 ja § 31 on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada M. R. pankrot ning pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on nõus pankroti väljakuulutamise korral nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur on palunud ata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ning menetlusabi korras mõista usaldusisiku tasu osaliselt välja riigi vahenditest halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. II Kohtumääruse põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
6.Võlgnikul on vara kokku 78.26 eurot. Võlgnikul 78.26 eurot 78.26 eurot 78.26 eurot Võlgnikul puudub teadaolev realiseeritav vara. Võlgnik töötab, tema igakuiseks sissetulekuks on keskmiselt 1100 eurot kuus. Võlgnikule kuulub 1098,476 tk LHV pensionifond L
2-23-16996 (2.samba fond) osakut väärtusega 2357.48 eurot, millele ei ole võimalik võlgniku nõusolekuta sissenõuet pöörata. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto, väärtpabereid seisuga 12.12.2023 ei ole. Transpordiameti andmetel ei ole liiklusregistris võlgniku nimel sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või ei kuulu ja ei ole varasemalt kuulunud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule käesoleval hetkel ega ka varasemalt kinnisvara ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võimalik on teha kinnipidamisi võlgniku töötasust. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku 16 921.65 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul seisuga 14.12.2023 maksuvõlga. Võlgniku suhtes maksumenetlusi ei ole toimunud, esitamata deklaratsioone ei ole. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes menetluses täitemenetlus nr 022/2023/7558, milles täidetakse Revensen OÜ nõuet summas 793.51 eurot. Võlgniku suhtes on peatatud 3 täitemenetlus. Võlgnik tunnistab enda maksejõuetust. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik katta võlausaldajate nõudeid, samuti ei ole võlgniku sissetulek piisav, et kanda pankrotimenetluse kulusid ja täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja tema sissetulek ei ole piisav pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele.
8.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
2-23-16996
9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja FiMS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks laenu võtmine elamiskulude katteks. Hiljem tekkisid raskused laenu tagasi maksmisel ja selle tõttu võttis võlgnik veel laenu. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgniku selgituse kohaselt algasid tal makseraskused aasta tagasi, kui ta ei suutnud enam tasuda olemasolevaid laenukohustusi. Esimese laenukohustuse võttis võlgnik Credit 24 OÜ-st seoses elukoha ja töökoha vahetusega. Sellest tulenevalt tekkisid suuremad väljaminekut ning olemasolevate laenukohustuste tasumiseks võttis võlgnik uusi laenukohustusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
12.Kohus selgitab M. R.’le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu-
2-23-16996 ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. M. R.’l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
13.Oliver Ennok on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.
nõusoleku
enda
nimetamiseks
M.
R.
14.Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (edaspidi FiMS) § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni
2-23-16996 maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. M. R. ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 11 töötunni eest 1100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestades usaldusisiku tasu suuruseks 100 eurot tund, millele lisandub 2023. a täidetud tööülesannete eest käibemaks 2023. a kehtestatud määras ehk käibemaks 20% ehk 220 eurot, kokku 1320 eurot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 11 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, aruande koostamine, jne, tasu arvestuses sisalduvad bürookulud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 100 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. Usaldusisik on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Maria Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 11 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oliver Ennoki usaldusisiku tasu summas 1100 eurot, millele lisandub käibemaks summas 220 eurot ehk kokku 1320 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ pangakontole. Harju Maakohtu 28.02.2024 kohtumäärusega on välja kuulutatud M. R. pankrot. Pankrotimääruses on kohus tuvastanud, et M. R.l puudub vara ja esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks PanrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuulutas kohus FiMS § 45 lg 2 alusel välja võlgniku pankroti.
2-23-16996 PankrS § 23 lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal oli töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on usaldusisikul õigus saada tasu 726 eurot (11 h x 66). PankrS § 23 lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb usaldusisikule hüvitada riigi vahenditest 726 eurot. Usaldusisik Oliver Ennok on palunud tema tasu üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele, kuna Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks. Maksustatava tasu eest on ajutise pankrotihalduri/usaldusisiku ülesanded täidetud 2023.a, mil käibemaks oli 20 % ehk 145.20 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu, mis hüvitatakse riigi vahenditest summas 726 eurot, millele lisandub käibemaks, üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Ülejäänud tasu summas (1100 – 726) 374 eurot, millele lisandub käibemaks, kuulub tasumisele pankrotivara arvelt.