Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik): Kxxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx küla, xxxxxvald, xxxxxxxxxxxu maakond, Eesti, e-post: [email protected]). Usaldusisik: pankrotihaldur Ester Saag (isikukood 45505282725, MTÜ Majandamisnõustaja, registrikood 80292324, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Kallev Siimann maksejõuetusavaldus rahuldada ja kuulutada välja Kxxxxx Sxxxxxxx pankrot 27. veebruar 2024 kell 10:00 ja algatada Kxxxxx Sxxxxxxx kohustustest vabastamise menetlus.
2.Nimetada Kxxxx Sxxxxxxx pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Anne Tammer (Advokaadibüroo Tammer & Tammer, Tartumaa, Tartu, Kalevi 9, 51010, [email protected])
3.Kxxxx Sxxxxxxx võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Tartu Maakohtu 18.märts 2024 kell 16:00. Tartu kohtumajas Kalevi 1.
4.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kxxxxx Sxxxxxxx võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
5.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
6.Pankrotimenetluse lõpuni täidab Kxxxxx Sxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb
2-23-15465 kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 20.01.2025. a.
7.Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.
8.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Määrata usaldusisiku Ester Saagi tasu suuruseks 675 eurot.
11.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 675 eurot, mis maksta välja MTÜ Majandamisnõustaja arvelduskontole EE231010220103421013.
12.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
13.Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti välja kuulutamisega.
14.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kxxxxx Sxxxxxx (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetus tingitud, kuna oli pikalt töövõimetu ning töötasu vähenes. Avaldaja palub jätta maksejõuetusemenetluse valiku kohtu otsustada. Avalduse kohaselt võlgnik töötab, oluline vara puudub, kohustusi on ca 30 tuhande euro ulatuses laenudena. Sissetuleku suurus on ca 1400 eurot kuus. Võlgnik suudab teha kindlaid kuumakseid nõuete katteks. Kohus kuulas avaldaja 20.11.2023 ära ning võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgnik selgitas, et ülalpidamisel on kaks alaealist last, kellele tasub elatisemakseid. Sissetulek võimaldab kanda menetluskulud ja hilisemalt teha pikema perioodi jooksul makseid võlausaldajatele.
2.Kohus võttis 20.11.2023. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi. Sama määrusega määras kohus aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks. 21.12.2023 esitas usaldusisik kohtule Kxxxxx Sxxxxxxx maksejõuetuse kohta arvamuse. Kxxxxx Sxxxxxxx vastu on võlausaldajatel tagatiseta nõudeid 70 056,31 euro ulatuses, sh. põhinõudeid 61 483,61 euro ulatuses. Nõudeid on kokku kakskümmend seitse, neist üksteist on jõudnud inkassomenetlusteni. Kehtivad laenukohustused on võlgnik võtnud alates 2021. aastast. Osa neist on võetud selleks, et rahaliselt toetada tuttavat inimest, kaheksa on järelmaksukohustused. Lisaks on IF P&C Insurance AS kahju hüvitamise nõue summas 11247,77 eurot, mis tugineb 17.11.2015 sõlmitud konstitutiivsele võlatunnistusele. Eelmisel talvel vähenes Kxxxxx Sxxxxxxx sissetulek haigestumise tõttu, makseraskused süvenesid ja ta hakkas juurde võtma uusi kohustusi varasemate täitmiseks. Arvestades KxxxxxxSxxxxxxx kohustuste hulka ja suurust, vara puudumist, sissetulekute prognoosimatust ning võlgniku ar2
2-23-15465 vamust maksejõuetusmenetluse liigi osas, on usaldusisiku hinnangul soovitatav pankroti- ning kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohtumääruse põhjendused
3.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
4.FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada. Usaldusisiku aruande kohaselt on avaldaja töötav pensionär, kuid tulenevalt tervislikust seisundist ei ole võimalik prognoosida, millise koormusega ja kui kaua tervis tööd teha võimaldab. Seega on põhjendatud usaldusisiku arvamus maksejõuetusmenetluse liigi osas. 20.11.2023 toimunud kohtuistungil kohus selgitas võlgnikule maksejõuetusega seotud asjaolusid ning avaldas soovi võlgade ümberkujundamiseks. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 70 056,31 eurot. Realiseeritav vara võlgnikul puudub. Usaldusisik ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Asjaolu, et avaldaja on pensionär, kelle tervis on aastaid olnud kehva, millest tulenevalt ei ole võimalik olnud makseraskusi ületada, nõustub kohus usaldusisiku seisukohaga, et avaldajal ei pruugi olla võimalik ümberkujundatud kohustusti täita juhul, kui sissetulekuteks jääb üksnes pension.
Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed.
2-23-15465
7.Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).
8.FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kuivõrd usaldusisik on seisukohal, et antud olukorras on avaldajale parim pankroti väljakuulutamine ning kohustusest vabastamise menetlus ja kohus ei ole tuvastanud FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda aluse jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, leiab kohus, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üks-nes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
9.FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. FiMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus usaldusisiku, kui kohus jätab pankroti väljakuulutamisel usaldusisiku nimetamata pankrotihalduriks. Kohus vabastab usaldusisiku Ester Saagi usaldusisiku ülesannetest ning nimetadab Kxxxx Sxxxxxxx pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Anne Tammeri.
10.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt X.01.2024 (FiMS § 46 lg 3).
11.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
12.FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Avaldaja palub jätta maksejõuetusemenetluse valiku kohtu otsustada ja usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist.
2-23-15465
13.Kohus selgitab: • Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44) • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2) • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).
14.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
15.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
16.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. aastal on kuupalga alamäär 820 eurot. Usaldusisik palub tasuks määrata 675 eurot. Arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on kohtu hinnangul usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 675 eurot.
17.Kuna usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, siis tuleb hüvitada usaldusisikule tasu summas 675 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest.
18.TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.