Inkassoteenused OÜ hagi J. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
9403,56 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899) Hageja esindaja J. V. (e-post xxx) Kostja J. K. (isikukood xxx; xxx; e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista J. K.lt välja Inkassoteenused OÜ kasuks võlgnevus 7921,19 eurot, millest põhivõlgnevus 6757,74 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 29.06.202224.02.2024 eest 1163,45 eurot.
3.Mõista J. K.lt välja Inkassoteenused OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlalt 6757,74 eurolt alates 25.02.2024 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 667,67 euro, intresside 693,39 euro ja 03.04.2023 seisuga viivise 45,09 euro väljamõistmiseks.
Jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätta 83,69% Inkassoteenused OÜ menetluskuludest J. K. kanda.
6.Määrata Inkassoteenused OÜ menetluskulude suuruseks 1074 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 770 eurot ja esindajatasudest summas 304 eurot.
7.Mõista J.K.lt välja Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskulud 898,83 eurot. J. K. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Inkassoteenused OÜ nõuab J. K.lt 7425,41 euro põhivõlgnevuse, 693,39 euro intresside (14.03.2022-28.06.2022) ja 501,37 euro 03.04.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista menetluskuludelt ka seadusjärgne viivis. Hageja nõue tuleneb kostja ja Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) vahel 10.01.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxx, mille alusel sai kostja 7499 eurot laenu (sõiduki ostmiseks). Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 13.01.2028. Lepingus lepiti kokku intressimääras 2,66% kuus, ehk 31,92% aastas. Kostja tasus laenuandjale kokku 741,26 eurot, millest arvestati 73,59 eurot põhivõla, 417,3 eurot intressi, 0,37 eurot viivise ja 250 eurot leppetrahvi katteks.
2.Kostja ei ole reageerinud Primero Finance OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Primero Finance OÜ oli sunnitud ütlema laenulepingu üles alates 29.06.2022. 09.09.2022 loovutas Primero Finance OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest.
3.Tarbija krediidivõimelisust hinnati kostja avalduse ja Maksu- ja Tolliameti andmete alusel. Lisaks võeti väljavõtted avalikest andmebaasidest (Ametlikud Teadaanded, Maksehäireregister, Kohtulahendite otsing). Maksu- ja Tolliameti andmete alusel oli Kostja igakuine sissetulek keskmiselt xxx eurot (neto). Laenutaotluses teatas kostja Primero Finants OÜ-le oma andmeid sissetuleku ning kulude kohta. Majapidamiskuludena märkis Kostja xxx eurot (laenutaotluses on ekslikult märgitud xxx eurot, mis on eluliselt ebausutav) ja muude kohutustena xxx eurot. Primero Finance OÜ arvestas majapidamiskuludena xxx eurot. Laenulepingujärgne osamakse suurus 1. maksel 254,26 ja edasi 234,96 eurot.
4.Kostja hagile kirjalikult ei vastanud ega ilmunud 16.08.2023 eelistungile. 7.12.2023 on kostja teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja on kirjalikku menetlust taotlenud hagis ja jäi selle juurde ka istungil. Seetõttu lahendas kohus asja kirjalikus menetluses (dtl 108).
2(5)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas nõudeõiguse tõendamiseks 13.09.2022 e-kirja (dtl 112), millega algne võlausaldaja teatas kostjale, et nõue on loovutatud hagejale. Seetõttu loeb kohus, et hageja on lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 ja § 164 lg 2 käsitatav laenuandja õigusjärglasena.
6.Hageja esitatud laenulepinguga (dtl 9-14) on tõendatud laenulepingu sõlmimine algse võlausaldaja ja kostja vahel ning maksekorraldusega (dtl 36) on tõendatud laenulepingu täitmine, s.o 7499 euro maksmine kostja kontole algse võlausaldaja poolt. 13.06.2022 e-kirjaga (dtl 116) on tõendatud, et laenuandja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning 28.06.2022 e-kirjaga (dtl 117) on tõendatud, et laenuandja saatis kostjale lepingu lõpetamise teate, mille manuses oli ülesütlemisavaldus (dtl 20).
7.VÕS § 399 lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma; lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Eeltoodust lähtuvalt tuleneb nõue tarbijakrediidilepingust ja selle ülesütlemisest. Kohus loeb viidatud ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemisteatega tõendatuks, et lepingu võis VÕS § 416 lg 1 kohaselt üles öelda, st võrreldes VÕS § 399 lg 1 p-ga 1 on täidetud ka täiendavad nõuded lepingu ülesütlemisele – viivitus 3 maksega ja hoiatusega täiendava 2nädalase tähtaja andmine.
8.Seega tugineb hageja asjaoludest nähtuvalt laenulepingu ülesütlemise järgselt kogu laenu sissenõudmisele (kuigi hageja esitatud õiguslikest põhjendustest viited ülesütlemisele puuduvad). Hageja on esitanud andmed kostja poolt tasutu kohta hagis ja selle täienduses ning esitanud eraldi arvestuse kostja tasumiste kohta (dtl 41). Kuivõrd hageja ei saa tõendada, et kostja pole rohkem tasunud, kuid on esitanud vastava väite ja kostja pole sellele vastu vaielnud ega vastupidist tõendanud, siis lähtub kohus hageja väidetust, et kostja on tasunud kokku 741,26 eurot, millest arvestati 73,59 eurot põhivõla, 417,3 eurot intressi, 0,37 eurot viivise ja 250 eurot leppetrahvi katteks. Hageja nõude rahuldamise ulatus sõltub siiski täiendavalt sellest, kas hageja on tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte (edaspidi ka VTL) järgimist.
9.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagis on märgitud, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringute vastustest, sh Maksu- ja Tolliameti andmetest. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja kohustuste tegelikku suurust (kontrollida kostja esitatud andmeid). Kohus nendib, et kostja sissetuleku suurus oli tõenäoliselt õige, kuna seda kontrolliti MTA kaudu, kuid kostja tegelikud igakuised kohustused on tuvastamata. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema
3(5)
mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust.
10.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
11.Võlasuhete intressimäär (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli kuni 2022. a. lõpuni null protsenti. Seega ei saa nõuda laenulepingult intressi ega ka ühtegi muud tasu ning kostja poolt tasutu tuleb lugeda tervikuna tasutuks põhinõude katteks. See ei välista põhinõude rahuldamist ning 6757,74 eurot (7499 eurot (antud laen) – 741,26 eurot (kostja tagasimaksed kokku) tuleb kostjalt välja mõista.
12.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.Hageja on ise muutnud algset viiviste nõuet lepingujärgses määras, s.o 31,92% aastas ja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on sellest lähtudes tagastanud hagejale enamtasutud riigilõivu (dtl 50-51). Kuivõrd see toimus enne hagi kostjale kättetoimetamist, tuleb lähtuda hageja muudetud haginõudest. Hageja nõuab viivist alates 29.06.2022. Kuivõrd hageja on tõendanud, et selleks ajaks oli leping üles öeldud, on viiviste nõue alates 29.06.2022 põhjendatud.
14.VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär (võlasuhete intressimäär (vt p 13) + 8%) perioodil 14.1.29.06.2022–31.12.2022 - 8%. Viivis 186 päeva x 6757,74 x 8/365%=275,49 eurot; 14.2.01.01.2023–30.06.2023 - 10,50%. Viivis 181 päeva x 6757,74 x 10,5/365%=351,87 eurot 14.3.01.07.2023-31.12.2023 - 12%. Viivis 184 päeva x 6757,74 x 12/365%=408,8 eurot 14.4.01.01.2024-24.02.2024 - 12,5%. Viivis 55 päeva x 6757,74 x 12,5/365%=127,29 eurot. 14.5.Seega mõistab kohus otsuse tegemise päeva seisuga kostjalt välja viivise 1163,45 eurot.
15.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jagada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis 7425,41 euro põhivõlgnevuse, 693,39 euro intresside ja 501,37 euro viivise (03.04.2023 seisuga) väljamõistmist, s.o kokku 8620,17 eurot. Kohus rahuldas põhinõude osaliselt, intressinõude jättis rahuldamata ja vähendas viivisenõuet vastavalt vähendatud põhinõudele, so 6757,74+0+456,28 (vt hageja viivisearvestus VTL rikkumise puhuks dtl 66)=7214,02. Seega tuleb menetluskulud 83,69% ulatuses jätta kostja ja 16,31% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
16.Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulu on riigilõiv 770 eurot, kuigi hageja on 13.11.2023 kohut eksitavalt taotlenud 840 euro väljamõistmist. Kostjalt tuleb sellest välja mõista 83,69%, s.o 644,41 eurot. Kostjal vastav kulu puudus.
17.Esindajatasuna taotles hageja 528 euro väljamõistmist tunnitasuga 96 eurot käibemaksuta, millest 1 tund kulus istungiks ettevalmistusele, 50 minutit istungil osalemisele ning ülejäänud 4(5)
hagi koostamisele. Kuigi kohtupraktikas on peetud põhjendatuks nn tüüphagidelt välja mõista kogukuluna 50 eurot, leiab kohus, et hagi koostamise eest on põhjendatud taotletud 1 tunni ja 20 minuti tasu, kohtuistungil osalemise ja selle ettevalmistamise eest tuleb mõista välja täiendav esindajatasu vastavalt hageja taotletud tunnitasule. Kohus arvestab ka asjaolu, et kuigi hageja on koostanud mitmeid hagi täiendusi, tulnuks need andmed esitada esimeses hagis korraga, samuti ei ole hageja käsitlenud laenulepingu ülesütlemise aluseid. Seega leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on 128 (1h 20min)+96 (1h)+80 (50 min)=304 eurot. Kostjalt tuleb sellest välja mõista 83,69%, s.o 254,42 eurot. Kostjal vastav kulu puudus.
18.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
19.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.