lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-14616/7

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-14616/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1146
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Britt Rand

Määruse tegemise aeg ja koht

22.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-14616

Tsiviilasi

E L hagiavaldus D K vastu kaasomandi lõpetamiseks

Menetlusosalised (pooled) ja nende esindajad

Hageja: E L (isikukood xxx), lepinguline esindaja E S

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja: D K (isikukood xxx), lepinguline esindaja M S

RESOLUTSIOON

Kinnitada hageja, E L (isikukood xxx) ja kostja, D K (isikukood xxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad E L ja D K kaasomandi korteriomandile, registriosa nr xxx, asukohaga xxx, järgmiselt:
1.1.1.Korteriomand, registriosa nr xxx, asukohaga xxx, müüakse poolte poolt ühiselt alljärgnevate toimingutega: pooled teevad nende poolt eelnevalt kooskõlastatud kinnisvaramaaklerile ülesandeks müüa korteriomand hinnaga 209 000 eurot. Maakler kooskõlastatakse selliselt, et üks pool pakub välja maakleri ja kui teine on pakutud maakleriga nõus, siis tehakse maakleriga leping kinnisasja müügi korraldamiseks. Maaklerilepingu allkirjastavad mõlemad pooled. Kinnisasja müügilepingu (võlaõigusliku ja asjaõigusliku) allkirjastavad mõlemad pooled.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.1.2.
Ostjate vähese huvi korral vähendavad pooled 6 kuu möödumisel müügihetkest alates hinda mitte rohkem kui 10%. Poolte täiendava kirjaliku kokkuleppega on võimalik müügihinna edasine vähendamine, kuid mitte enam kui 20% esialgsest müügihinnast.
1.1.3.Juhul, kui korteriomandile on ostja olemas madalama hinnaga kui käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1.1. kokkulepitud summas võivad pooled korteriomandi võõrandada madalama hinnaga mõlema osapoole nõusolekul enne 6 kuu möödumist alates korteriomandi müügiprotsessi alustamisest.
1.1.4.Kuni 28.02.2024 elab korteris D K. D K kohustub andma E Lle korteri võtmed või nende koopia hiljemalt 01.03.2024.

2-23-14616

1.1.5.Alates 01.03.2024 kannavad D K ja E L korteriomandiga seotud kulud (korteriomandi majandamiskulud, laenulepingust nr xxx tulenevad kulud) võrdsetes osades. Pooled kinnitavad, et vastastikusel kokkuleppel tehakse korteriomandis vajalikke parendusi, et parandada müügitulu või -kiirust, jagades kulud võrdselt.
1.1.6.D K ja E L kohustuvad näitama korteriomandit võimalikele ostuhuvilistele või tagama neile juurdepääsu korteriomanditele koos maakleriga.
1.1.7.Korteriomandi müügist saadud rahast tasutakse esmalt notari tasud ja riigilõivud, teiseks tasutakse maakleri tasu, kolmandaks tagastatakse xxx AS-ile laenulepingu nr xxx laenujääk, lõpetatakse laenuleping ning kustutatakse korteriomandit koormav hüpoteek. Järelejäänud summast makstakse pool summat E Lle ja pool summat D Kle.
1.1.8.Juhul, kui müük maakleri vahendusel ei õnnestu 18 kuu jooksul müügihetkest alates, müüakse korteriomand avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Korteriomandi müügist saadud rahast tasutakse esmalt täitemenetluse kulud, notari tasud ja riigilõivud, tagastatakse xxx AS-ile laenulepingu nr xxx laenujääk, lõpetatakse laenuleping ning kustutatakse korteriomandit koormav hüpoteek. Järelejäänud summast makstakse pool summat E Lle ja pool D Kle.
1.1.9.Pooled kinnitavad ühist arusaama selles, et müügiprotsess alustatakse esimesel võimalusel kompromissi kinnitava määruse jõustumisest, eesmärgiga võimalikult kiiresti korteriomand müüa. Pooled kohustuvad hoiduma tegevustest, mis võivad halvendada korteri seisundit.
1.1.10.E L ja D K annavad käesoleva kompromissi sõlmimisega oma nõusolekud ja tahteavaldused korteriomandi, registriosa nr xxx, asukohaga xxx, müümiseks ning kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Rahuldada hageja taotlus ja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 315 eurot STK Õigusbüroo OÜ pangakontole nr xxx.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

2-23-14616

MENETLUSE KÄIK

1.Hageja esitas 16.10.2023 (täiendatud 01.12.2024) Harju Maakohtule hagi kostja vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt vastavalt kinnistusraamatu II jao omanikukandele on E L (hageja) ja D K (kostja) kaasomandis korteriomand, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), millest hagejale kuulub 1⁄2 suurune kaasomandi osa ning kostjale kuulub 1⁄2 suurune kaasomandi osa. Korteri soetamiseks on pooled kaaslaenusaajatena (solidaarvõlgnikena) ja xxx AS laenuandjana sõlminud 26.04.2021 laenulepingu nr xxx. 16.10.2023 seisuga oli laenulepingust nr xxx tulenev laenujääk 115 143,09 eurot. Hageja soovib lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt saab korteriomandi ainuomanikuks hageja. Eeltoodust tulenevalt palus hageja lõpetada E L ja D K kaasomand korteriomandile, registriosa nr xxx, asukohaga xxx, selliselt, et D K annab 1⁄2 kinnistu mõttelise osa omandi E Lle; tingimusel, et E L maksab D Kle 19 928,46 eurot, kohustada D Kt andma järgmise sisuga tahteavaldused: D K lepib E Lga kokku, et D Kle kuuluva kaasomandi mõttelise osa kinnisasjas, mille registriosa nr on xxx, omandiõigus läheb täies ulatuses üle E Lle; D K annab nõusoleku kinnistusraamatus kinnisasja, mille registriosa nr on xxx, teises jaos kehtiva omanikukande, mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud E L ja D K, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse E L ainuomanikuna; jätta laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused E L ja D K omavahelistes suhetes E L kanda; teha asjas tagaseljaotsus E L kasuks, kui D K ei vasta hagiavaldusele etteantud tähtaja möödudes E L esitatud nõude ulatuses; jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.Pooled pidasid kompromissläbirääkimisi ja esitasid 16.02.2024 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
4.TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled kinnitasid teadlikkust TsMS §‐s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
5.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
6.TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud riigilõivu 630 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub riigilõiv summas 315 eurot (pool hagi eest tasutust) tagastamisele kontole, millele hageja soovis tagastamist.
7.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (4)

2-23-14616 hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud ega välistanud määruskaebuse esitamise õigust.

Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja