lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-129593/20

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-129593/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1735
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 22. veebruar 2024, Tallinn Lubja 4 2-22-129593 Lüganuse vald, Kiviõli linn, xxx korteriühistu avaldus M Vi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1866,87 eurot

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Avalduse lahendamine Avaldaja: Lüganuse vald, Kiviõli linn, xxx korteriühistu (registrikood xxx, asukoht xxx); lepinguline esindaja A T Puudutatud isik: M V (isikukood xxx, elukoht xxx)

Resolutsioon

1.Lüganuse valla, Kiviõli linna, xxx korteriühistu avaldus M Vi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista M Vilt Lüganuse valla, Kiviõli linna, xxx korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 1077,08 eurot, seisuga 06.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 703,63 eurot ja viivised alates 07.08.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumisele kuuluvalt põhinõudelt kuni põhinõude kohase tasumiseni

Menetluskulude jaotus kindlaksmääramine

ja 1. Menetluskulud jätta M Vi kanda menetluskulude suuruseks 305 eurot

ja

määrata

2.Välja mõista M Vilt Lüganuse valla, Kiviõli linna, xxx korteriühistu kasuks menetluskulu 305 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Edasikaebamise kord

Avaldaja nõue

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Lüganuse vald, Kiviõli linn, xxx korteriühistu (edaspidi avaldaja või korteriühistu või KÜ) palub kohtult M Vi (edaspidi puudutatud isik) vastu esitatud avalduses välja mõista M Vilt Lüganuse valla, Kiviõli linna, xxx korteriühistu kasuks perioodil 10.2012 - 02.2018 tekkinud majandamiskulude põhivõlgnevuse 1077,08 eurot, seisuga 06.08.2022 sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 703,63 eurot ning viivised alates 07.08.2022 VÕS § 113 lgs 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (käesoleval ajal 8,00% aastas või 0,0219% päevas) tasumisele kuuluvalt põhinõudelt 1077,08 eurot kuni põhinõude kohase tasumiseni. Avalduse asjaolud
2.Kiviõlis xxx asuva korteriomandi omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud surnud R V, kelle pärijaks on puudutatud isik, kellele on üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused, sealhulgas kogu pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. xxx korteriomanikud on 2012 moodustanud maja haldamiseks korteriühistu, mis väljastab korteriomanikele majandamiskulude arveid. Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud perioodil 06.2012 - 02.2018, talle KÜ poolt väljastatud arvete tasumata jätmisest. Vältimaks võlgade katkematut kasvu, õnnestus KÜ-l sundmüüki pandud korteriomand ära osta ning edasi müüa. Puudutatud isik ei ole huvi nõuete täitmiseks üles näidanud. KÜ liikme, s.h puudutatud isiku kohustused on reguleeritud KÜ Põhikirjaga. Põhikirja IX jao punktid 43 ja 44 sätestavad, et elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsio onaalselt võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga; osamaksu suurus on ühistu asutamise aasta majandustegevuse ühe kuu eeldatavad kulud jagatud liikmete vahel vastavalt nende omanduses oleva korteri mõttelise osa suurusele ja see tasutakse ühe aasta jooksul võrdsetes osades igas kuus. Puudutatud isiku võlgnevus moodustab perioodi 06.2012 - 02.2018 eest kokku 1780,71 eurot, millest tasumata põhiosa on 1077,08 eurot ja seisuga 06.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 703,63 eurot. Puudutatud isiku vastuväited
3.Puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx väljavõttega ja pärimistunnistusega nr xxx 24.11.2015 on tõendatud, et Kiviõlis xxx asuva korteriomandi omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud xxx surnud R V, kelle pärijaks on puudutatud isik, kellele on PärS § 130 lg 1 kohaselt üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 esimese lause kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused.
5.Avalduse kohaselt ei tasunud puudutatud isik pika aja jooksul korteriühistu poolt väljastatud arveid, mistõttu on tal võlgnevus korteriühistu ees perioodil juunikuu 2012.a – veebruar 2018.a koostatud arvete alusel, millelt korteriühistu arvestas ka viivist kuni 01.01.2018 KÜS § 7 lg 4 alusel ja pärast seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega kuuluvad asja lahendamise kohaldamisele nii enne 01.01.2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-d 1-3, KOS § 15 lg 2, korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4, 13 lg 4, KÜS § 151 lg 1 ja 2, kui ka käesoleval ajal kehtivad korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 2, KrtS § 42 lg 1.
6.KOS § 13 lg-te 1-3 järgi on korteriomanik kohustatud teistele korteriomanikele hüvitama kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise vajalikud kulutused, üldjuhul võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 15 lg 2 järgi on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. KÜS § 7 lg 4 sätestas, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võis korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
7.Arvelduste aluseks oleva koondtabeliga ja arvetega on tõendatud, et puudutatud isiku võlgnevus perioodi juunist 2012.a – veebruarini 2018.a eest moodustab kokku 1780,71 eurot, millest tasumata põhiosa on 1077,08 eurot ja KÜ poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivised vastavalt kehtinud seadustele seisuga 06.08.2022 703,63 eurot. Elamu majandamise kulud on arvestatud vastavalt KÜ Põhikirja punktidega 43 ja 44, mille järgi kantakse kulud proportsionaalselt nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga ning osamaksu suurus on ühistu asutamise aasta majandustegevuse ühe kuu eeldatavad kulud jagatud liikmete vahel vastavalt nende omanduses oleva korteri mõttelise osa suurusele ja see tasutakse ühe aasta jooksul võrdsetes osades igas kuus. Eelviidatud seadustest ja korteriühistu põhikirja punktidest 43 ja 44 tulenevalt lasub korteriomandi omanikul kohustus tasuda temale kuuluva korteriomandi majandamiskulud, kommunaalteenused ning muud kulud ning täita muid korteriühistu põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest tulenevaid kohustusi. Avaldaja majandusaasta aruannetega aastatel 2012 - 2018 ja raamatupidaja tõendiga elamu hooldustasu suuruse kohta on tõendatud kulud elamu kohta ja kulude arvestuse aluseks olevad hooldustasu hinnad. Avaldaja esitatud KÜ raamatupidaja väljavõttest kulude jaotuse kohta aadressil xxx ning KÜ üldkoosoleku protokollidest nähtub, et tariifid on KÜ asutamisest juunis 2012.a 0,50 eurot/m2, perioodil 01.04.2014-01.10.2014 erandkorras kehtestatud tariif 0,80 eurot/m2, alates novembrist 2014.a 0,50 eurot/m2. Arvetelt nähtuvalt on avaldaja arved koostanud kooskõlas kehtestatud hooldustasu hindadega.
8.Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 76 lg l järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat ning vastavalt selle paragrahvi kolmandale lõikele loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Arvetega on tõendatud, et need on puudutatud isikule esitatud igakuiselt ja nendel märgitud majandamiskulud tuli tasuda 25.-ndaks kuupäevaks. Tekkinud võlg muutus seega sissenõutavaks tasumise tähtajale järgnevast kuupäevast ning selleks ajaks maksetega hilinemisel või mittetasumisel osutus korteriomanik võlglaseks korteriühistu ees. Arvete tasumise arvestusest nähtuvalt ei ole puudutatud isik avalduses esile toodud arveid avaldajale tasunud. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud ega tasumist tõendanud. Seega on avaldaja poolt nõutav põhivõlgnevus muutunud sissenõutavaks.

9.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, KÜS § 7 lg 4 ning alates 01.01.2018 jõustunud KrtS § 42 lg 1 kohaselt on viivisemäär võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja nõuab avalduses viivist iga arve eest kuni kohustuste kohase täitmiseni. Avaldaja on tõendanud, et ta on esitanud võlgnevuste ning viiviste arvestuse igal järgneval arvel. Kohus on seisukohal, et avaldaja on arvestanud viiviseid seisuga 06.08.2022 703,63 eurot kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning viivise väljamõistmine on puudutatud isiku korduvate kohustuste täitmata jätmise tõttu põhjendatud. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 703,63 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt 1077,08 eurot alates 07.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas oma kohustuste täitmata jätmisega avaldaja kohtusse pöördumise, on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Asjast nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks TsMS § 138 lg-s 2 sätestatud hagita asja esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot ja õigusabi kulud 240 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult välja mõista. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulult välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni avaldaja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja