Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-23-132166 aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik TopCar OÜ esitas 09.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult DxxxxxKxxxxxx 1292,85 euro saamiseks. 01.09.2023 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 29.09.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 25.10.2023 kohtule hagiavalduse. 23.11.2023.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama hagis esinevad puudused: esitama poolte isiku- ja kontaktandmed ning andmed hageja esindajate kohta; esitama hageja lepingulise esindaja volikirja ja õigusalast haridust tõendava diplomi; esitama selgelt väljendatud nõude; esitama hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, sh asjaolud nõude sisu, suuruse ja kujunemise kohta; esitama kõik tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid ja tõendavad hageja nõudeid ja väited (sh üürileping), viidates konkreetselt, millist asjaolu ja väidet millise tõendiga tõendada soovitakse; teatama, kas hageja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, teatama, kas hageja soovib tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagile ei vasta; esitama hagihinna suuruse; tasuma vajadusel täiendavat riigilõivu. 11.12.2023 hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista 12.09.2022 sõlmitud äriruumi üürilepingust nr 1201 tulenev võlgnevus 1475,01 eurot. Hageja andis kostjale tasu eest kasutamiseks äripinna suurusega 22,4m2 aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn. Üürilepingu kohaselt pidi kostja maksma üüri 150 eurot (km-ta) kuus arvete alusel ning tasuma kommunaalkulusid vastavalt teenusearvetele. Kostja hakkas maksetega viivitama 2022.a ning leidis põhjuseid tasumisega viivitamisel. Kostja tegi makseid osaliselt. Kostja palus maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites 3-kuulist maksegraafikut, kuid pole siiani ühtegi osamakset võlgnevuse likvideerimiseks teinud. Hageja ütles üürilepingu üles alates 02.09.2023, mida kostja pole vaidlustanud. Üürilepingu lõppemise seisuga on kostja võlgnevus 1475,01 eurot. Hageja selgitas 21.12.2023 dokumendis, et jaanuaris 2023 pidi kostja maksma üüri 150 eurot, kommunaale 50 eurot, kokku 200 eurot. Kostja tasus 161,60 eurot, tekkis võlg 38,40 eurot. Veebruaris pidi kostja maksma üüri 150 eurot, kommunaale 50 eurot, kokku 200 eurot. Kostja ei tasunud midagi. Märtsis oli üür 150 eurot, kommunaalis 50,01 eurot, kokku 200,01 eurot. Kostja ei maksnud midagi. Aprillis oli üür 150 eurot, kommunaalid 49,98 eurot, kokku 199,98 eurot, mida kostja ei maksnud. Mais oli üür 150 eurot, kommunaalid 31,75 eurot, kokku 181,75 eurot, mida kostja ei maksnud. Juunis oli üür 150 eurot, kommunaalid 22,71 eurot, kokku 172,71 eurot, mida kostja ei maksnud. Juulis oli üür 150 eurot, kommunaalid 16,30 eurot, kokku 166,30 eurot, mida kostja ei maksnud. Augustis oli üür 150 eurot, kommunaalid 15,86 eurot, kokku 165,86 eurot, mida kostja ei maksnud. Septembris oli üür 150 eurot, kommunaalid 0 eurot, kokku 150 eurot, mida kostja ei maksnud. Üüri eest on kostja võlgnevus 1200 eurot ja kommunaalteenuste eest 275,01 eurot, kokku 1475,01 eurot. 22.12.2023.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 13.01.2024. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

2-23-132166

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 339, § 341, § 292 lg 1 alusel on võlgnevus hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 1475,01 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 280 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 280 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.