Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-22-13349

2-22-13349 Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik surnud xx.xx.xxxx. Tema viimaseks elukohaks on olnud Tallinna linn. Võlgniku pärijaks on vastavalt Tallinna notar Reeli Eelmets 02.09.2022 koostatud pärimistunnistusele nr 1246 Tallinna linn, kes on esitanud pankrotiavalduse. Võlgnik oli lahutatud, perekonnaseaduse mõistes ülalpeetavad puuduvad. Pärija on esitatud pankrotiavalduses maksejõuetuse põhjusena välja toonud asjaolu, et pärija ei ole nõus enda vara arvelt rahuldama nõudeid, mis ei ole kaetud pärandvarast. Pärandvarast ei piisa pärandvaraga seotud kohustuste täitmiseks. Vastavalt pärandvara inventuuri aktile on pärandvara kokku 13.91 eurot ning nõuded ja kohustused kokku 103.21 eurot. Võlgniku viimaseks elukohaks oli Tallinn, Harjumaa. Võlgniku haridus- ega töökäik ei ole teada. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur järelpärimised ja teate pankrotimenetluse algatamisest riiklikele registritele, kohtutäituritele ja Eestis enim kasutatavatele krediidiasutustele. Ajutine haldur tegi elektroonilised järelpärimised võlgnikule kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta e-kinnistusraamatule, võlgniku osaluste ja juhitavate ühingute kohta e-Äriregistrile. Võlgniku viimane elukoht oli xxx. Võlgnik oli vallaline, perekonnaseaduse mõistes ülalpeetavad puuduvad. Võlgnikul on olnud poeg (sünd 1971), kes on surnud 1999. aastal ja kellel ei olnud lapsi (info pärimistunnistusest). Ajutisel halduril ei ole teada võlgniku viimasesse elukohta jäänud vallasvara, millel oleks väärtus pankrotivarana. Ei ole teada, kes on selle eluruumi valdaja praegusel hetkel. Võlgniku sissetulekuks on ajavahemikus 2016. a – 2020. a olnud pension summades 369 kuni 532 eurot kuus. Samuti on võlgniku kontole laekunud ajavahemikul jaanuar 2016. a kuni juuni 2017. a pension M. P. nimele summades 150-167 eurot kuus. Võlgniku kontolt on M. P.le ajavahemikul 2016-2020 tehtud ülekandeid summades 10 kuni 250 eurot. 19.04.2020 on M. P.le üle kantud 600 eurot. Vastavalt Swedbank poolt ajutisele haldurile edastatud konto väljavõtetele võlgniku kontole on laekunud tööandjatelt töötasu: OÜ-lt G ajavahemikus jaanuar 2016. a kuni jaanuar 2017. a töötasu summades 348.98 kuni 502.84 eurot kuus, S AS-il oktoober 2017. a 523 eurot, alates aprillist 2018. a kuni aprillini 2020. a on laekunud S OÜ-lt töötasu summades 304.75 kuni 640 eurot kuus. Sularahaarvelduste kohta puudub ajutisel halduril info ning ajutisele haldurile ei ole teada võlgniku võimalikud muud sissetulekud ja kulutused, mis ei ole arveldatud läbi pangakonto. Kontole laekunud rahaga on tehtud tavapäraseid kulutusi, makstud kommunaalmaksete-, elektri-, tele- ja mobiiliarveid. Igapäevaseid kulutusi on tehtud pangakaardiga enamasti Mustamäe Selveri, Maxima, Grossi toidupoodides ja apteegis. Äriregistri andmetel võlgnikul kehtivaid seoseid äriühingutega ei ole ja ei ole olnud. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel võlgniku nimel väärtpaberikontot avatud ei ole. Vastavalt Pensionikeskus AS andmetele võlgnik ei ole liitunud kohustusliku ega täiendava kogumispensioniga. Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi põhjal võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette ei kuulu ja ei ole kuulunud. Riikliku Ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgnikule on kuulunud kinnistu nr xxxxxxxx, milleks on korter aadressil xxx, suurusega 65,6 m2 kuni 27.12.2018. Korteri uus omanik on M. P. Kinnistul oli käsutusõiguse piirang - A. S.’ale on seatud isiklik kasutusõigus. Omanik M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) on surnud 02.06.2022. Pärimismenetluse algatamise teade on ilmunud 13.09.2022. Võõrandamise tehingu

2-22-13349 (kinkeleping) tagasivõitmise võimalus ilmselt puudub. Tehingust on möödunud rohkem kui 3 aastat ning ei ole teada, et omandaja oleks olnud võlgniku lähikondne. Võlgnikul on järgnevad pangakontod: Swedbank AS arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXX, saldo seisuga 06.10.2022 oli 14.78 eurot ja nr XXXXXXXXXXXXXX, saldo oli 0.24 eurot. Vastavalt konto XXXXXXXXXXXXXX väljavõttele on pärast võlgniku surma, so xx.xx.xxxx, võlgniku kontole laekunud 24.04.2020 Eesti Haigekassalt 103.10 eurot ja 27.04.2020 S OÜ-lt lõpparvena 727.20 eurot. Peale võlgniku surma on toimunud ülekanded (püsimaksed) Elisa Teleteenuste AS-le, Eesti Energia AS-ile, Telia Eesti AS-ile. Nende ülekannete tegemine võib olla tagasinõutav. Ülekanded Elisa Eesti AS-ile ja Swedbank P&C Insurance AS-ile on toimunud igakuiselt aasta jooksul kuni aprillini 2021. a. Rohkem arvelduskontosid ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul ei ole. Sularaha on 0.00 eurot. Ajutise pankrotihalduri täiendava päringu tulemusel on Swedbank Insurance AS teatanud, et võlgniku arvelt on pärast tema surma võetud maha maksed vastavalt kindlustuspoliisi lepingule. Kuna pärijad kodukindlustust ei lõpetanud, siis peab kindlustusandja poliisi maksete teostumist põhjendatuks. Pikenduspoliisi maksed on kindlustus lubanud tagastada. Neid on arvestuslikult summas 34.14 eurot ja pärast seda tagastust peaks olema pärandvara kokku 48.92 eurot. Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustused on järgnevad: maksuvõlg 61.21 eurot ja kohtutäitur Hille Kudu 42 eurot, kokku 103.21 eurot. Maksuvõlg seisuga xx.xx.xxxx oli 61.21 eurot, praegusel hetkel Maksuameti andmebaas kohustust ei kuva, kuna surnud isikute maksuvõlad kantakse baasist välja. See aga ei tähenda kohustuse lõppemist. Kohtutäitur Hille Kudu nõue seisuga 11.07.2022 on 42 eurot ja tuleneb kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus /arvest. Ajutine haldur on saatnud lisaks päringud enam kasutatavatele krediidiasutustele ja (väike)laenuandjatele kes, tuginedes oma varasematele ajutise halduri kogemustele, võiksid olla võimalikud kreeditorid. Ajutine haldur talle kättesaadavate ja analüüsitud andmete põhjal muid võlausaldajaid tuvastanud ei ole. Kuna võlgniku kohustused ületavad vara, võlgnik on surnud, sissetulek puudub, on tegemist võlgniku pärandvara maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul saabunud surm. Maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik seoses oma surmaga 2020. aastal. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgniku pärandvaras vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Arvestades ka võlgniku kohustuste väiksust, ei ole pankrotimenetluse läbiviimine ka majanduslikult otstarbekas. Vastavalt täitemenetluse registrile võlgniku kohta andmed puuduvad. Karistusregister surnud isikute andmeid ei avalda. Ajutisele haldurile ei ole teada võlgnikuga seotud pooleliolevaid kohtuasju (v.a pärandvara pankrotiavalduse menetlus).

2-22-13349 Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine majanduslikult tasuvaid võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pärast võlgniku surma võlgniku kontolt kommunaal- ja sideteenuste püsimaksed võivad olla tagasinõutavad, kuid kuna vastav õiguslik praktika puudub siis ületab tagasinõudmise kulu ilmselt teostatud makseid, samuti võlgniku kohustust võlausaldajate ees. Juhul kui võlausaldaja(d) ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, siis lõpetada A. S.a pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2-22-13349 jette. Riikliku Ehitisregistri andmetel ei kuulu võlgnikule ehitisi kui vallasasju. Kinnistusraamatu andmetele ei kuulu võlgnikule kinnisasju. Teadaolevaid kohustusi on pärandvaras kokku 1784.61 eurot, mis koosneb inventuuri tegemise ajal olnud maksuvõlast 61.21 eurot, mis 17.05.2022 seisuga Maksu- ja Tolliameti puudub. Kohtu hinnangul pole välistatud, et võlgniku maksuvõlg on pärast võlgniku surma loetud lootuselt laekuvaks nõudeks. Samuti koosneb pärandvaras olev kohustus kohtutäitur Hille Kudu tasust inventuuri koostamise eest summas 42 eurot. Kohtuinfosüsteemi (KIS2) kohaselt oli võlgnik menetlusosaline kriminaalasjas nr xxx, kus võlgnikul tekkis riigi ees menetluskulude ja sundraha nõue kokku 1742.40 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pärandavara koormavad kohustused ületavad vara ja tegemist on püsiva maksejõuetusega. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna A. S.’e pärandvarast ei piisa kohustuse täitmiseks ja võlgnik on surnud ning pärija on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik A. S.’e kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine.

2-22-13349

2-22-13349 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 193 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. A. S.’a ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 7,85 töötunni eest 863.50 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestada ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 110 eurot tund. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 7,85 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, aruande koostamine jne. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 110 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2022. a oli töötasu alammääraks 654 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse

2-22-13349 09.12.2021 määrusele nr 116. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 130.80 eurot. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele 8,75 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jüri Truuts’i ajutise pankrotihalduri tasu summas 863.50 eurot, millele ei lisandu käibemaks, on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele OÜ Autente B2C. Kohus on lõpetanud menetluse A. S.’a pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et A. S. ́a pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu summas 654 eurot välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 01.01.2022 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kehtestatud 654 eurot. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu 577.50 eurot (8,75 h x 66). PankrS § 23 lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada riigi vahenditest 577.50 eurot. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on palunud tema tasu üle kanda OÜ Autente B2C pangakontole, mis ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata osaliselt halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest, kokku summas 577.50 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Ülejäänud osas, s.o summas 286 eurot tuleb ajutise halduri tasu välja mõista A. S. ́a pärandvara arvelt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.