Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Desertus Holding OÜ hagi Swedbank AS-i vastu lepingute kehtivuse tuvastamiseks. Hageja esitas 12.01.2024.a kohtule avalduse, milles loobub esitatud hagiavaldusest. Hageja kinnitab, et on teadlik hagi loobumisega kaasnevatest tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust. Kostja ei vaidle hageja loobumise taotlusele vastu. Kostja märkis, et on tasunud menetluses riigilõivu summas 70 eurot ning palub jätta vastava kulu hageja kanda. Menetluskulud palub kostja tasuda Swedbank AS-i kontole xxxx, selgitusega „menetluskulud tsiviilasjas 2-2310248“. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei vaidle hagist loobumisele vastu, tuleb hagist loobumine vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 150 lg 5 sätestab, et hageja hagist loobumine ei piira kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, muu hulgas tasutud riigilõivu tervikuna väljamõistmist käesoleva seadustiku § 168 lõikes 4 sätestatud korras. Kostja märkis, et on tasunud menetluses riigilõivu summas 70 eurot ning palub jätta vastava kulu hageja kanda. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 4 kohaselt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kostja menetluskulud koosnevad määruskaebuselt tasutud riigilõivust summas 70 eurot. Kuivõrd riigilõivu tasumine on seadusest ette nähtud ning seega põhjendatud kulu leiab kohus, et nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista ning hagejal tasuda Swedbank AS-i kontole xxxx, selgitusega „menetluskulud tsiviilasjas 2-2310248“. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodust tulenevalt tuleb tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool so 245 eurot OÜ Advokaadibüroo Supremia pangakontole xxxx (Xxxx) viidates makse selgituses Desertus Holding OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.