Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

puhkusehüvitise tasumata osalt VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.06.2023 kuni kohustuste kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 233,24 eurot.

07.02.2024 määrusega määras kohus võtta N M pankrotiavaldus tsiviilasjas nr xxx menetlusse, võtta V B pankrotiavaldus tsiviilasjas nr xxx menetlusse, liita tsiviilasjad nr xxx ja xxx ühte menetlusse E T ja M M avaldusega NORDGATE OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja lugeda tsiviilasja numbriks 2-23-18192. Harju Maakohtu 07.02.2024 määrusega anti N Mle ja V Ble tähtaeg ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kokku 2500 euro tasumiseks hiljemalt 14.02.2024. Kohus selgitas määruses, et asja kiiremaks menetlemiseks ja juhuks, kui avaldajad ei soovi ära oodata avaldajatele antud tähtaega deposiidi tasumiseks (so 14.02.2024) ja soovi korral määruskaebuse esitamiseks, on avaldajatel võimalik teavitada kohut, et avaldajad deposiiti ei tasu ning loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. 08.02.2024 teavitas V B ja 12.02.2024 teavitas N M kohut, et avaldajad ei soovi deposiiti tasuda ning loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p-le 5 jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Vastavalt PankrS § 15 lg 4’ kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt deposiidi tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas PankrS § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et võlausaldajad on oma nõude olemasolu tõendanud. Võlausaldajate nõuded tulenevad Töövaidluskomisjoni otsustest. Võlgnikul puudub arvestatav vara pankrotimenetluse kulude katteks. Avaldajad leiavad, et võlgnik on maksejõuetu ning on seetõttu esitanud pankrotiavalduse. Võlgnik ei ole Töövaidluskomisjoni otsust täitnud ega võlgnevust tasunud. Võlausaldajad on edastanud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole käesolevani oma kohustust võlausaldajate ees täitnud. Kohus on teostanud järelepärimised registritesse, millest nähtub, et võlgnikul puuduvad kinnistud, väikelaevad ja sõidukid, millele saaks sissenõuet pöörata. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud oma nõude olemasolu. PankrS § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik ei ole võlgnevust käesolevani tasunud, mistõttu tuleb pidada tema maksejõuetust alaliseks. Võlgniku vara olemasolu tuvastatud ei ole. Deposiiti tasutud ei ole. Pankrotimenetluse läbiviimise allikad puuduvad. Seetõttu lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse PankrS § 15 lg 3 p 5 ja 4’ alusel. PankrS § 15 lg 6 järgi kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Kohus määrab jätta E T, M M, V B ja N M pankrotiavalduse menetlemisega seotud

menetluskulud E T, M M, V B ja N M kanda. Käesoleva määrusega saavad võlausaldajad töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p 4 alusel.

taotleda

hüvitist

Eesti

Töötukassalt

/allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.