2-23-5943 Aktiva Finance Group OÜ hagi K.P.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
11788,46 eurot Hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post [email protected]; Kostja K.P., isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx.
Asja läbivaatamine
elukoht
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi K.P.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja menetluskulusid kandnud.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.04.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja K.P.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 19.05.2020 sõlmitud võlatunnistusest nr 214574. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 6773,49 eurot, millest on põhisumma 5514,90 eurot, viivis 988,01 eurot, kahjuhüvitis 40,00 eurot, intress 230,58 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 20,00 eurot. Kostja kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on hagejale tasunud kokku 20,00 eurot, võla katteks ei ole kostja midagi tasunud, seega on tasumata võlg summas kokku 6773,49 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 6773,49 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 3706,56 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest võlatunnistuses sätestatud määras 0,065% päevas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud kokku summas 1516 eurot, s.o hageja poolt tasutud riigilõiv summas 840 eurot ja hageja õigusabikulud summas 676 eurot.
2.Kohus jättis hagiavalduse 14.11.2023 määrusega käiguta ning selgitas hagejale, et hagejal tuleb välja tuua ja põhistada asjaolusid, mille põhjal kohus saab hinnata hagis nimetatud võlatunnistuse/maksekokkuleppe olemust, kehtivust ning kas see on kooskõlas seaduses sätestatuga (sh imperatiivsed sätted). Kohus palus hagejal välja tuua võlatunnistuse aluslepinguga seonduvad asjaolud lepingu vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja tarbijakrediidi sätetele vastavuse kontrollimiseks.
3.23.11.2023 esitas hageja puuduste kõrvaldamise, milles jäi hagiavalduses esitatu juurde, selgitades, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus, võlatunnistuste puhul on Riigikohtu praktika kohaselt võlasuhte aluseks olevate tingimuste ja tõendite esitamise kohustus kostjal ning hagejal ei ole kohustust tõendada, millisest võlasuhtest võlgnevus algselt tekkis.
4.24.11.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagivastuse esitamiseks. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud Kättetoimetamisportaalis (KÄPO) 24.11.2023. Hagivastust kostja esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et
hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes rahuldamata.
5.1.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5.2.Hageja on kohtule esitanud nõude kostja vastu, mis tuleneb võlausaldaja ja võlgniku vahel 19.05.2020 sõlmitud maksekokkuleppest-võlatunnistusest nr 214574 /dtl 7-9/. Kokkuleppe kohaselt loevad pooled lepingu sõlmituks kuupäeval, mil võlgnik tasub võlausaldajale maksegraafiku lepingutasu /dtl 8/. Kostja tasus lepingutasu hagejale 19.05.2020, millest tulenevalt luges hageja maksekokkuleppe sõlmituks TsÜS § 68 lg 3 kohaselt 19.05.2020 /dtl 32/. Hagiavaldusest ja maksekokkuleppest nähtuvalt on kostja võlgnevus hagejale kokku 6773,49 eurot, millest on põhisumma 5514,90 eurot, viivis 988,01 eurot, kahjuhüvitis 40 eurot ja intress 230,58 eurot. Kostja peale lepingutasu maksmisele rohkem hagejale võlgnevuse tasumiseks makseid ei ole teinud /dtl 4/.
5.3.Hageja on kvalifitseerinud nõude aluseks oleva maksekokkuleppe võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 kohaselt konstitutiivse võlatunnistuse lepinguks, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu /dtl 5/. Hageja selgitas 23.11.2023 menetlusdokumendis lisaks, et poolte sõlmitud kokkuleppe kohaselt tekkis uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes käesoleva võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest. Kostjal oli mitu alternatiivset võimalust, sh tasuda võlanõude täies ulatuses ühekordse maksega, võtta ühendust võlausaldajaga, sõlmida kokkuleppeid jne. Kostja koostas endale maksegraafiku ise, valides hageja iseteeninduskeskkonnas omale sobilikud igakuiste osamaksete suurused ja tasumise perioodid, kostjal oli võimalus võlatunnistuse tingimustega mitte nõustuda ning kokkulepet mitte sõlmida /dtl 31-32/.
5.4.VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistuse alternatiivideks konstitutiivne võlatunnistus, millega luuakse iseseisev kohustus või deklaratiivne võlatunnistus, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.
5.4.1.Riigikohtu praktika põhjal tuleb tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses, esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Seega on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega juhul, kui võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli neil eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse
vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601, p 16.2 ja selles viidatud varasem praktika).
5.4.2.Kohus leiab käesoleva tsiviilasja materjalide põhjal, et haginõude aluseks olev maksekokkulepe ei ole konstitutiivne võlatunnistus, vaid tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Hagiavalduse punktis 1.3. on hageja kirjeldanud, et kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja võlgnevust hagejale summas 6773,49 eurot, mis sisaldab põhisummat 5514,90 eurot, viivist 988,01 eurot, kahjuhüvitist 40 eurot ja intressi 230,58 eurot /dtl 4/. Eelnevast tulenevalt määras kohus hagejale tähtaja, kuna kohus leidis, et maksekokkuleppe alusvõlasuhteks võib olla tarbijakrediidileping, ja palus hagi alust täpsustada, sh selgitas kohus, et juhul kui võlatunnistuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, tuleb hagejal ka määruses selgitatud andmed tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks välja tuua.
5.4.3.Võlatunnistust tuleb tõlgendada VÕS § 29 alusel. Kostja ei ole käesolevas menetluses hageja nõude osas seisukohta esitanud, seega poolte ühist tahet ei ole võimalik tuvastada ning poolte ühist tahet võlatunnistuse sõlmimiseks tuleb tõlgendada VÕS § 29 lg-st 4 tulenevalt nii, nagu pooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et kostja oli võlatunnistuse sõlmimisel sundolukorras, kuna nagu nähtub hageja esitatud võlatunnistusest, tunnistas kostja võlausaldaja ees tähtaegselt tasumata võlgnevust summas kokku 6773,49 eurot /dtl 7/. Seejuures oli kostjal võimalus võlgnevuse tunnistamisel valida omale sobiv maksegraafik, s.o võlgnik sai valida omale sobilikud ja maksevõimelisust arvestades igakuiste osamaksete suurused ning tasumise perioodid /dtl 32/. Kui kostja ei oleks maksegraafikut juba võlgnevuses olles sõlminud, oleks tema võlgnevus võlausaldaja ees kohesele täitmisele kuulunud. Poolte sõlmitud võlatunnistus on tüüptingimustega leping VÕS § 35 tähenduses, tegemist on hageja poolt ettevalmistatud dokumendiga, mille hageja selgituste kohaselt kostja sai kokkuleppe soovil iseteeninduskeskkonnas sõlmida, valida omale sobiv maksegraafik ja see kinnitada /dtl 32/. Seega ei saanud kostja muid lepingutingimusi peale maksegraafiku läbi rääkida.
5.4.4.Võlatunnistuse liigi määramisel ei saa VÕS § 29 lg 1 teisest lausest ja hageja poolt viidatud Riigikohtu otsusest tulenevalt lähtuda üksnes võlatunnistuses kasutatud sõnadest ja nende tähendusest ega ka üksnes hageja tahtest, vaid tuleb lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest (Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2023 määrus tsiviilasjas 2-22-139256).
5.4.5.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuigi võlatunnistuses märgiti, et see on konstitutiivne, ei olnud poolte tegelik ühine tahe suunatud konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisele, vaid poolte tahe ühtis käesolevate asjaolude pinnalt tuvastatavalt võla tasumisel maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks ei saa lugeda uue iseseisva kohustuse loomist, kui kostja tahteks VÕS § 29 lg-st 4 tulenevalt saab tõlgendada sundolukorras maksegraafiku koostamist, et olemasolevat võlgnevust ajatada. Pooltega sarnane mõistlik isik pidi aru saama, et kokku ei lepita uues iseseisvas kohustuses, vaid tunnistatakse olemasolevat võlgnevuses kohustust, mida võimaldatakse kokkuleppe korras tasuda edasilükkavalt maksegraafiku alusel.
5.5.Kostja tunnistas võlausaldaja ees seega varasemast alussuhtest tulenevat võlgnevust ning selle maksegraafikuga tasumise kinnitamisel loobus kostja võlale vastuväidete esitamisest. Sellises olukorras tuleb kontrollida, kas võla tunnistamine ja võlale vastuväidete esitamisest loobumine on vastuolus alussuhtele kohaldatavate imperatiivsete sätetega (vt RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 17). Riigikohus selgitas tsiviilasjas 2-21-13098, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva
nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 28-29).
5.5.1.Seega on kohtul vajalik kontrollida ka võlatunnistuse puhul seda, kas võlatunnistus on kehtiv, kas tarbijal võib olla õigus tarbijakrediidilepingu imperatiivsetest sätetest tulenevalt vastuväidetele, mille esitamist VÕS § 421 kohaselt ei saa välistada ja mis võib viia võlatunnistuse tühisuseni. VÕS § 421 järgi on tarbijakrediidilepingute ja sellega seonduvate lepingute korral seadusest sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. VÕS § 421 teises lauses sätestatu kohaselt kohalduvad imperatiivsed tarbijakrediidisätted ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastusega.
5.5.2.Kohus tegi hagejale 14.11.2023 ettepaneku eelnevas punktis nimetatud asjaolude kontrollimiseks hagi asjaolude täiendamiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Hageja jäi oma seisukoha juurde seoses konstitutiivse võlatunnistusega ning täiendavaid asjaolusid kohtule seoses võlatunnistuse alussuhtega ei esitanud. Alussuhte olemuse ja liigi välja toomata jätmisega hageja poolt, ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas võlatunnistuses võlale vastuväidete esitamisest loobumise tahteavaldus on kehtiv tüüptingimus ja omab õiguslikke tagajärgi ning kas krediidiandja poolt on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlale vastuväidete esitamisest loobumise tahteavaldus ei ole kehtiv, siis ei ole sellel TsÜS § 84 lg 1 alusel algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. VÕS § 421 kohaselt on tarbijakrediidilepinguid ja sellega seotud lepinguid reguleerivas jaos (VÕS §§ 402-421) sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped tühised. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata esitatud asjaolude pinnalt võlatunnistuse aluseks olevat õigussuhet ning kas võlatunnistus ja selle aluseks olev leping on kehtivad.
5.5.3.Tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Ka deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel. Selline kokkulepe on VÕS § 421 alusel tühine. Seega, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine ning seda peab kohus ametiülesande korras hindama (RKTKm 24.11.2023, 2-2113098, p 27).
6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja esitatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselge.
Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
7.1.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.