T grupp OÜ hagi Cargobus OÜ vastu hageja kaubamärgi ainuõiguste rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Cargobus OÜ 12.01.2023 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja T grupp OÜ (registrikood 10056042), lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob Kostja Cargobus OÜ (registrikood 16448168), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetluse liik
Asja läbivaatamine kohtuistungil 24.01.2024 kell 14:00, kus osalesid poolte lepingulised esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.11.2022 kohtuotsus osas, milles maakohus mõistis Cargobus OÜ-lt T grupp OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 8407 eurot (käibemaksuta) ületavas osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta T grupp OÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks 8407 eurot (käibemaksuta) ületavas osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 30.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa punktidele 28-29.
3.2.Keelata Cargobus OÜ-l kasutada oma ärinimes T grupp OÜ-le kuuluvat kaubamärki „Cargobus“.
2-22-5334
3.3.Kohustada kohtulahendi täitmiseks Cargobus OÜ-d muutma oma ärinime selliselt, et uus ärinimi ei sisaldaks sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“.
3.4.Kohustada kohtulahendi täitmiseks Cargobus OÜ-d muutma oma põhikirja selliselt, et ühingu põhikiri ei nimetaks ühingu ärinime osana sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“.
3.6.Jätta maakohtu menetlusega seotud menetluskulud Cargobus OÜ kanda.
3.7.Rahuldada T grupp OÜ taotlus maakohtu menetlusega seotud kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata T grupp OÜ menetluskulude suuruseks maakohtu menetluses 8407 eurot (käibemaksuta) ning mõista see Cargobus OÜ-lt T grupp OÜ kasuks välja. Cargobus OÜ-l tuleb väljamõistetud menetluskulude summalt tasuda T grupp OÜ-le alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta 86% ulatuses Cargobus OÜ kanda ja 14% ulatuses T grupp OÜ kanda. Rahuldada T grupp OÜ taotlus apellatsioonimenetluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata T grupp OÜ menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 2122 eurot 91 senti (käibemaksuta) ning mõista see Cargobus OÜ-lt T grupp OÜ kasuks välja. Cargobus OÜ-l tuleb väljamõistetud menetluskulude summalt tasuda T grupp OÜ-le alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Cargobus OÜ-lt T grupp OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele IBAN EE651010220049344018 selgitusega „Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-22-5334“. Cargobus OÜ apellatsioonimenetluse kulusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.T grupp OÜ (hageja) esitas hagi Cargobus OÜ (kostja) vastu hageja kaubamärgi ainuõiguste rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. Hageja palus keelata kostjal kasutada oma ärinimes hagejale kuuluvat kaubamärki „Cargobus“; kohustada kostjat muutma oma ärinime selliselt, et uus ärinimi ei sisaldaks identset või eksitavat sõnalist tähist sõnaga
2-22-5334 „Cargobus“; kohustada kostjat muutma oma põhikirja selliselt, et ühingu põhikiri ei nimetaks ühingu ärinime osana identset või eksitavat sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“; kohustada kostjat esitama ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale. Alternatiivselt palus hageja kostjat lisama iga avalikkusele edastatava teate juurde märke „Cargobus OÜ (registrikood 16448168) ei ole juriidiliselt seotud Cargobus brändi all tegutseva ja Cargobus kaubamärke omava äriühinguga T grupp OÜ (registrikood 10056042, endise ärinimega osaühing Cargobus)“.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja tuntud transpordi-, kullerposti- ja reisikorraldusettevõte, mis pakub oma teenuseid kaubamärgi „Cargobus“ all. Kuni 16.02.2022 oli ka hageja ärinimeks „osaühing Cargobus“. Hageja põhitegevusalaks on posti- ja kullerteenused (EMTAK kood 53201) ning täiendavateks tegevusaladeks kinnisvara haldus (EMTAK kood 6832), reisimisega seotud tegevused (EMTAK kood 79901). Hagejale kuuluvad Eestis registreeritud Cargobus kaubamärgid nr 580211 ja 539012 klassis 39 (reiside korraldamine ja kulleriteenus).
3.Kostja registreeriti äriregistris 22.02.2022, tegevusalaks on registris märgitud külalistemajad (EMTAK kood 55103) ning majandustegevuse registris on tegevusalaks märgitud reisiettevõtjana tegutsemine.
4.Hageja esitas 10.03.2022 kostjale nõudekirja hageja ainuõigusi rikkuva intellektuaalomandi kasutamise lõpetamiseks, millele kostja vastas keelduvalt 18.03.2022. Hageja õiguse rikkumine on jätkuv. Hageja hinnangul ei olnud kostja poolt ärinime valimine juhuslik, vaid sihilik ja pahatahtlik.
5.Kostja on rikkunud äriseadustikust tulenevaid ärinimele esitatavaid nõudeid ja kahjustanud hageja kaubamärgiõiguseid. Kostja äriregistrisse kantud põhitegevusala on vähemalt sarnane hageja poolt pakutud teenustega, mille suhtes on kaitstud hageja kaubamärgid „Cargobus“. Hageja ei ole andnud nõusolekut tähise „Cargobus“ kasutamiseks. Kostja on rikkunud ka ebaausa konkurentsi keeldu, sest ostjal võib tavalise tähelepanelikkuse juures tekkida ekslik mulje, mis võib kahjustada hageja mainet. Mulje jätmine, et ettevõtja kuulub kaubamärgi omanikuga samasse gruppi, võib kujutada endast eksitava teabe avaldamist ja seega ebaausat konkurentsi EKTÄKS § 3 lg 1 tähenduses. Seega on kostja avaldanud eksitavat teavet ja seeläbi osutanud ebaausat konkurentsi. Kostja on rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku kaitstavat omandiõigust, sest kaubamärgiomaniku ainuõigus on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus ja kaubamärgiomanik saab nõuda oma ainuõiguse rikkumise korral rikkumise lõpetamist. Hagejal on õigus nõuda rikkumise lõpetamist ka KaMS § 57 lg 1 kohaselt. Hagejal on õigus nõuda kostja ärinime muutmist ÄS § 15 lg 1 alusel. Alternatiivselt, hagejal on õigus nõuda rikkumisest edasist hoidumist VÕS § 1055 lg 3 kohaselt. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu.
7.Kostja registreeriti äriregistris 22.02.2022, taotlus kostja äriregistrisse kandmiseks tehti 18.02.2022. Hageja teavitas oma ärinime muutmisest 16.02.2022. Kostja on veendunud, et ärinimega Cargobus OÜ ei ole registreeritud teist ettevõtjat ning et hageja kaubamärk ei ole kaitstud kostjaga samal tegevusalal. Kostja tegevusala (külalistemajad, EMTAK kood 55103) vastab Nizza klassifikatsioonist lähtuvalt klassile 43 ja kuulub majutuse alla. Kostja ei ole selles valdkonnas majandustegevust alustanud. Hageja kaubamärk on kaitstud klassis 39 ja selles
2-22-5334 suhtes rakendub ÄS § 12 lg 3 sätestatud välistus. Kostja ei nõustu, et tema poolt äriühingu ärinimena kasutusse võetud „Cargobus“ tähistaks identseid teenuseid. Hageja on asunud tegevusala kõrvutama kaubamärgiga kaitstavate tegevusaladega, kuid on jätnud tähelepanuta, et MTR-is on T grupp OÜ esitanud majandustegevusteate, kus teate nr PTO000045 kohaselt on tegevusaladeks EMTAK kood 5310 alusel „Üldpostiteenistus“ ja 5320 alusel „Muu posti- ja kulleriteenus“. Puuduvad tõendid, et hageja tegeleb reisiteenuse korraldamisega. Kostja poolt osutatavad teenused ei ole identsed hageja poolt osutatud teenustega.
8.Hageja õiguslik käsitlus ei ole õige ja kostja on seisukohal, et tema poolt ei ole hageja kohta eksitavat teavet avaldatud ega toodet või teenust halvustatud. Hagejal puudub kahju, kuna ta ei ole esitanud kahjunõuet. Äravahetamisoht on seotud ühekordse juhtumiga, mis oli tingitud pigem tehingupartneri hooletusest, kui välja kujunenud mustrist. Hageja on vabatahtlikult võtnud vastu otsuse tähise „Cargobus“ kasutamisest loobumise kohta, muutes oma ärinime. Kostja ei ole ebaausalt kasutanud ära kaubamärgi „Cargobus“ eristusvõimet ja omandatud mainet. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 30.11.2022 otsusega hagi ja keelas kostjal kasutada oma ärinimes hagejale kuuluvat kaubamärki „Cargobus“ ning kohustas kostjat kohtulahendi täitmiseks muutma oma ärinime selliselt, et uus ärinimi ei sisaldaks sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“, muutma oma põhikirja selliselt, et ühingu põhikiri ei nimetaks ühingu ärinime osana sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“ ja esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 8599 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
10.Maakohus tuvastas, et: - hageja on äriregistrisse kantud 26.07.1996 ja hageja ärinimi oli kuni 16.02.2022 Cargobus osaühing (dtl 18); - 12.03.2020 on hageja nimele registreeritud kaubamärk „Cargobus“ (kujutismärk koos sõnalise osaga) klassis 39 (veondus, kaupade pakendamine, reiside korraldamine, kaupade vedu, kullerteenus, ladustamine, transpordilogistika, veovahendus ja transporditeave), registreeringu numbriga 58021, taotlus esitatud 07.06.2019, kehtivus kuni 07.06.2029 (dtl 24-25). - 18.03.2016 on hageja nimele registreeritud kaubamärk „Cargobus“ (kujutismärk koos sõnalise osaga) klassis 39 (veondus, kaupade pakendamine, reiside korraldamine, kaupade vedu, kullerteenus, ladustamine, transpordilogistika, veovahendus ja transporditeave), registreeringu numbriga 53901, taotlus esitatud 29.05.2015 kehtivus kuni 18.03.2026 (dtl 26-27). Olgugi, et kostja on vaidlustanud kõik hageja esitatud faktiväited, leidis maakohus, et registrikannetega on tõsikindlalt tõendatud, et hageja nimele on vaidlusalused kaubamärgid registreeritud, sest kaubamärgi õigus tekib KaMS § 8 lg 1 ja 2 järgi registreeringu tegemisel ja hakkab kehtima tagasiulatuvalt taotluse esitamise kuupäevast. Järelikult on hagejal õiguskaitse vaidlusaluste kaubamärkide osas alates 29.05.2015 ja 07.06.2019.
11.Maakohus järeldas hageja esitatud tõenditest, et oht hageja kaubamärgi ja kostja ärinime segiajamisel ei ole mitte üksnes teoreetiline, vaid see on ka realiseerunud. Järelikult on segiajamise risk olemas. Maakohtu hinnangul on kostja reisettevõtjana tegutsemine
2-22-5334 abstraktsem, kui konkreetne teenuste loetelu kaubamärgi klassis, nagu on hagejal, kuid tavatarbijale hõlmab reisiettevõtjaks olemine reiside korraldamist, reisijate vedu, transporditeavet ja logistikat. Sellest võib järeldada, et hageja ja kostja teenused on sarnased. Asjaolu, et kostja on märkinud äriregistris oma tegevuseks külalistemajadega soetud teenused, ei muuda olematuks majandustegevuse registris esitatud. Pealegi on majandustegevuse registris esitatud tegevuse määratlus hilisem.
12.Maakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et hageja kaubamärk on valdkonnas üldtuntud. Järelikult on hageja kaubamärgi kaitse ulatus laiem, kui vaid klassis 39 registreeritud teenused.
13.ÄS § 12 lg 3 kohaselt peaks olema kostja kohustuseks tõendada, et tal on olemas ühingu registreerimisel vastav luba. Kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole.
14.Maakohus märkis, et ei analüüsi ebaausa konkurentsi sätete alusel ega VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud hageja nõuet, sest hageja nõue kaubamärgiõigusest st erinormist tulenevalt on kohtu hinnangul piisav, et saavutada oma õiguste kaitse.
15.Kuivõrd kostja on hageja õigusi rikkunud, saab hageja nõuda õigusrikkumise lõpetamist KaMS § 57 lg 1 p 1 kohaselt. Kostjat tuleb kohustada muutma oma ärinime selliselt, et uus ärinimi ei sisaldaks sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“, samuti tuleb kostjal muutma oma põhikirja selliselt, et ühingu põhikiri ei nimetaks ühingu ärinime osana sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“ ning esitada ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale.
16.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 8599 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Kostja hinnangul on maakohus temale omistanud väiteid, mida kostja esitanud ei ole. Harju Maakohus on kohtuotsuses märkinud justkui oleks kostja vaidlustanud kaubamärgi registreerimise fakti, mis aga ei vasta tõele.
19.Maakohus analüüsis otsuses teenuste sarnasust, kuid jättis olulised asjaolud tähelepanuta ning tõendid hindamata. Kostja poolt osutatavad teenused ei ole identsed ega sarnased hageja poolt osutatud teenustega, mistõttu KaMS § 14 lg 1 p 1 ei kohaldu ning hagejal puudub õigus kostja ärinime kasutamise keelamiseks. Hageja põhitegevuseks MTR järgi on posti- ja kulleriteenus ning juhul, kui ka hageja peale reorganiseerimist ja ärinime muutmist endiselt tegeleb reiside korraldamisega (mis on tõendamata), siis ei saa väita, et see oleks sarnane kostja tegevusega, mille sisu on tähtajaline majutus – ei kattu kliendid ega tarnijad. Seetõttu ei saa rääkida ka hageja ja kostja süsteemsest segiajamisest ning üksikjuhtumeid ei saa käsitleda määravatena. Kaubamärgi „Cargobus“ omanik on vabatahtlikult muutnud oma ärinime jättes selle vabaks. KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaldamiseks puudub alus.
20.Tulenevalt KaMS § 14 lg 1 p-st 3 on oluline arvestada, et kui ei ole takistatud kaubamärgi ülesannete täitmine, siis ei saa rääkida õigusest keelata kaubamärgiga sarnase tähise kasutamist.
2-22-5334 Kostja ja hageja poolt registreeritud kaubamärk „Cargobus“ ei tähista identseid või samaliigilisi kaupu või teenuseid. Kuna kostja ja hageja tegevusalad on erinevad, ei kahjusta olukord kaubamärgi eristusvõimet või mainet.
21.Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud ÄS § 11 lg 2 ja ÄS § 12 lg 3. Sellel ajal, kui kostja esitas taotluse Cargobus OÜ äriregistrisse kandmiseks, ei olnud nimetatud ärinimi kehtiva ärinimena registris registreeritud. Õige ei ole hageja seisukoht, et ÄS § 11 lg 2 käsitleb ka äriregistris registreeritud olnud ärinimesid, mis ei ole enam kehtivad.
22.Lisaks eeltoodule leidis kostja, et kohtuotsuse resolutsiooni punktid 3-5 ei ole täidetavad, mistõttu tuleks nimetatud nõuete osas jätta hagi läbi vaatamata.
23.Kostja vaidlustas ka hageja menetluskulude kindlaksmääramist ja kostjalt kulude välja mõistmist. Kostja vaidlustas kõik hageja menetluskulud täies ulatuses, sest need ei ole vajalikud ega ka põhjendatud. Kuigi kostja esitas hageja menetluskulude osas 08.11.2022 vastuväited, ei ole maakohus neid arvestanud ega hageja menetluskulusid sisuliselt hinnanud. Alusetud on maakohtu väited, et kostja on esitanud menetluses tarbetuid vastuväiteid, mis on tekitanud lisakulu nii hagejale kui ka kostjale endale. Vastustaja seisukoht
24.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja leidis, et maakohtu otsus on ammendavalt põhjendatud ning jäi enda varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 675 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 8407 eurot (käibemaksuta) ületavas osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks 8407 eurot (käibemaksuta) ületavas osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa punktidele 28-29. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
26.Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas hagejal on õigus keelata kostjal tähise „Cargobus“ kasutamist ärinimes ja kohustada kostjat oma ärinime muutma.
27.ÄS § 12 lg 3 esimese lause kohaselt ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 12 lgga 3 on laiendatud kaubamärgiomanike õiguste kaitset võrreldes kaubamärgiseadusega ja kaubamärgiomaniku ainuõiguse sisu. Kaubamärgiomaniku nõude keelata kostjal oma ärinime kasutamine ja kohustada teda muutma põhikirja aluseks saab olla KaMS § 57 lg 1 p 1, aga ka VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5 või p-ga 7, kui kostja rikub ÄS § 12 lg-t 3 (RKTKo 30.03.2006 asjas nr 3-2-1-4-06, p 38; vt ka RKTKm 25.02.2015 asjas nr 3-2-1-16214, p 21). Riigikohus on leidnud, et selleks, et kaubamärgi sõnalise osa kasutamine kolmanda isiku ärinimes rikuks kaubamärgiomaniku õigusi, peab tegemist olema eristusvõimelise ja seega kaitstava tähisega, mitte kirjeldava tähisega, millele kaubamärgi õiguskaitse eraldi ei laieneks (RKTKm 08.06.2020 nr 2-19-19495, p-d 11 ja 14). Riigikohus on rõhutanud, et
2-22-5334 ainuüksi ärinimes kaubamärgina kaitstud tähise kasutamist ei saa pidada KaMS § 14 lg 1 järgi kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks, mis annaks aluse tähise kasutamist nimes KaMS § 57 lg 1 p 1 alusel keelata. KaMS § 14 lg 1 mõttes on tegemist kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisega, kui tähist kasutatakse kaubandustegevuse käigus kaupade või teenuste suhtes (vt RKTKm 25.02.2015 asjas nr 3-2-1-162-14, p-d 19 ja 24).
28.Kolleegiumi hinnangul tuleb esmalt KaMS § 14 lg 1 järgi kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise tuvastamiseks võrrelda hageja kaubamärki ja kostja tähist, et hinnata nende sarnasust. Seega tuleb maakohtu otsuse põhjendusi selle osas täiendada.
28.1.Kaubamärgi ja kostja tähise võrdlemise kriteeriumite osas on peamiseks lahendiks Euroopa Kohtu 11.11.1997 otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL BV vs. Puma AG, mh millele viidates on Riigikohus selgitanud, et tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast tuleb tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile (vt ka Rudolf Dassler Sport, p 23; Euroopa Kohtu 22.06.1999 otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co. GmbH vs. Klijsen Handel BV, p 25 [RKTKo 29.09.2010, nr 3-2-1-77-10 p 11]).“ Kolleegium leiab, et kostja kasutatav tähis („Cargobus“) on Cargobus kaubamärgiga sarnane, kuna sõna „Cargobus“ on kaubamärgi üks osa ja ainsa sõnana selgelt eristuv. Arvestades, et sõnaosa kattub, see on domineeriv ja tegemist on foneetiliselt ja semantiliselt identsete tähistega, on kostja kasutatava tähise („Cargobus“) sarnasus kaubamärgiga Cargobus äärmiselt kõrge.
28.2.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja osutatavad teenused ja kaubamärgi registreeringust nähtuvad teenused on sarnased, samuti seisukohtadega Cargobus kaubamärgi ja kostja kasutatava tähise segiajamise, sh kostja kaubamärgiomanikuga seostamise tõenäosuse kohta. Kaupade ja/või teenuste võrdlemise osas on peamiseks lahendiks Euroopa Kohtu 29.09.1998 otsus kohtuasjas C-39/97: Canon Kabushiki Kaisha vs. Metro-Goldwyn-Mayer Inc., p 23), mh millele viidates on Riigikohus selgitanud, et hinnates seda, kas kaubad või teenused on samaliigilised, tuleb arvestada kõiki nende kaupade või teenustega seotud aspekte, sh nende olemust, nende lõpptarbijaid, nende kasutusviisi ning seda, kas kaubad ja teenused üksteist asendavad või täiendavad (RKTKo 29.09.2010, nr 3-2-1-77-10 p 11 ja seal lisaks viidatud RKTKo 03.10.2007 otsus nr 3-2-1-86-07, p 16). Vaidlustatud ei ole asjaolu, et hageja kaubamärgid on registreeritud märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni klassis 39: veondus, kaupade pakendamine, reiside korraldamine, kaupade vedu, kullerteenus, ladustamine, transpordilogistika, veovahendus ja transporditeave. Kostja on oma tegevusteks märkinud „Külalistemajad“ ning viitab Nizza klassifikatsiooni klassile 43. Majandustegevuse registris on kostja tegevusalana märgitud reisiettevõtjana tegutsemine, mis võiks kvalifitseeruda Nizza klassifikatsiooni järgi klassi 39. Apellatsioonimenetluses väidab kostja, et ei ole nimetatud tegevusalal tegevust alustanud ja alustas alles 2024. a majandustegevusega IT-sektoris IT alaste teenuste ja konsultatsioonide osutamisega (tl 154 ja 158p). Kolleegium leiab, et kostja ei ole antud asjaolu tõendanud, sest ainuüksi ühest esitatud arvest (tl 156), mille teenuse kirjeldusena on küll märgitud „ADSL mooduli configureerimine“ (kirjapilt muutmata) ei saa teha järeldust püsivama tegutsemise kohta vastaval tegevusalal.
2-22-5334 Kolleegium leiab, et maakohus ei eksinud, kui leidis, et hageja ja kostja teenused on sarnased lähtudes õigesti arusaamast, et tavatarbijale hõlmab reisiettevõtjaks olemine reiside korraldamist, reisijate vedu, transporditeavet ja logistikat. Tegemist on olemuslikult sarnaste teenustega, sest nii kaupade vedu, kullerteenus kui ka reisiettevõtjana osutatav nt reisijate vedu kujutab endast kas kaupade ja/või inimeste transportimist ühest kohast teise ning teenust kasutavaks keskmiseks tarbijaks on üldine avalikkus mitte aga mingi konkreetne sihtgrupp. Sageli osutavad nimetatud teenuseid samad ettevõtjad. Seega on tegemist sarnaste teenustega ka juhul, kui lähtuda kostja kaebuse väitest, et hageja tegeleb majandustegevuse registri järgi üldpostiteenuse ja muu posti- ja kulleriteenusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt majandustegevuse registris esitatu reisiettevõtjana tegutsemise kohta ei ole tähenduseta arvestades, et esmalt äriregistrisse kantud tegevusalal tegutsemine ei pruugi realiseeruda, kuid majandustegevuse registrile teate esitamine erinõuetega tegevusalal tegelemiseks viitab siiski sellel alal tegutsemisele. Maakohus on õigesti viidanud ka vaidlustamata asjaolule, et majandustegevuse registris esitatud tegevuse määratlus on hilisem.
28.3.Arvestades KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaldatavust nõustub kolleegium maakohtu hinnanguga hageja kaubamärgi ja kostja kasutatava tähise äravahetamise tõenäosusele. Euroopa Kohtu 10.04.2008 otsuse kohtuasjas C-102/07: adidas AG, adidas Benelux BV vs. Marca Mode CV jt kohaselt eritingimus registreeritud kaubamärgiga antavale kaitsele, mis on suunatud eelkõige mitteidentsete tähiste kasutamise vastu kolmandate isikute poolt, on segiajamise tõenäosus (p 28). Euroopa Kohus on seda tingimust määratlenud kui ohtu, et avalikkus võib arvata, et asjaomased kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Samuti on Riigikohus selgitanud, et kui tegemist on samaliigiliste kaupadega, tuleb kohtul hinnata ka kaubamärkide segiajamise tõenäosust. Riigikohus on viidanud sellele, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on segiajamise tõenäosus seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime, ning et kaubamärkidel, millel on tugev eristusvõime tulenevalt kas nende põhiomadustest või nende tuntusest turul, on palju ulatuslikum kaitse kui nendel, mille eristusvõime on nõrk. Selleks, et kindlaks teha kaubamärgi eristusvõime ning sellest tulenevalt hinnata, kas kaubamärgi eristusvõime on tugev, tuleb igakülgselt hinnata kaubamärgi suuremat või väiksemat võimet identifitseerida kaupu või teenuseid, millele kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõttelt pärinevatena ning seega eristada neid kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Mida sarnasemad on tähised, seda erinevamad peavad olema nende tähistega kaitstavate kaupade ja teenuste loetelud, ja vastupidi (RKTKo 29.09.2010, nr 3-2-1-77-10 p 11). Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolusid, et hageja klient on pöördunud hageja asemel kostja poole hagejale pakutava teenuse küsimuses, et pankrotihaldur on pöördunud hageja asemel kostja kui võlausaldaja poole ning hageja klient on teavitanud hageja asemel kostjat hageja teenuse kvaliteedist, mis viitab selgelt segiajamise tõenäosusele. Arvestades hageja kaubamärgi tugevat eristusvõimet (vt käesoleva otsuse p 28.1), on segiajamise tõenäosus suurem ning kaubamärgi ja kostja kasutatava tähise suurem sarnasus kompenseerib igal juhul teenuste võimalikku väiksemat sarnasust. Kolleegium leiab, et kostja ärinimes kasutatava tähise „Cargobus“ eksitav sarnasus hageja Cargobus kaubamärgiga võib viia selleni, et asjaomaste toodete ja teenuste tarbijad võivad pidada kostjat hageja või Cargobus kaubamärgi omanikuga majanduslikult seotuks. Seega leiab ringkonnakohus erinevalt kostjast, et esineb alus KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaldamiseks.
29.Ka juhul, kui leida, et KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaldamiseks alust ei ole, saab hageja kolleegiumi hinnangul tugineda oma kaubamärgi tuntusele Eestis (KaMS § 14 lg 1 p 3). Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolusid, et kostja on võtnud ärinimeks kehtiva kaubamärgi, mis on intensiivses kasutuses olnud hageja ärinimena juba 1996. aastast ja registreeritud kaubamärgina alates 2016. aastast. Maakohus tuvastas Viilup OÜ poolt hageja
2-22-5334 tellimusel tehtud uuringu alusel, et ligi 90% pakiveose teenust tarbivatest tarbijatest on teadlikud hagejast kui teenusepakkujast, spontaanselt oskas hageja kaubamärki pakiveose teenuse pakkujana nimetada. Hageja on tuntud ka kui transpordilogistika teenuse pakkuja. Vaidlust ei ole, et hageja on pakkunud oma teenuseid alates 1992. aastast nii kaubamärgi kui ka ärinime Cargobus all ning teenuseid pakutakse kogu Eestis. Maakohus on viidanud küll ekslikult kaubamärgi üldtuntusele, mis aga ei muuda ebaõigeks tuvastatud asjaoludest tehtud järeldust, et hageja kaubamärk on Eestis tuntud KaMS § 14 lg 1 p 3 tähenduses ning hageja kaubamärgi kaitse ulatus on laiem, kui vaid klassis 39 registreeritud teenused.
30.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et ÄS § 12 lg 3 toodud välistus on tähelepanuta jäetud, sest on tuvastatud, et kostja osutatavad teenused ja kaubamärgi registreeringust nähtuvad teenused on sarnased. Samuti ei oma tähtsust, et hetkel, kui kostja esitas äriregistrile avalduse ühingu registrisse kandmiseks, oli hageja oma ärinime muutnud, sest see ei välista hageja kui kaubamärgiomaniku õiguste kaitset.
31.Kostja vaidlustas hageja menetluskulude kindlaksmääramist ja kostjalt kulude välja mõistmist. Kostja vaidlustas kõik hageja menetluskulud täies ulatuses, sest need ei ole vajalikud ega ka põhjendatud. Kostja heitis maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud hageja menetluskulude kindlaksmääramisel kostja vastuväiteid.
31.1.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Kolleegium märgib, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaolude ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).
31.2.Kontrollides maakohtu hinnangut kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga, v.a hageja lepingulise esindaja kulud seoses advokaadibüroos peetava toimiku menetlusdokumentidega täiendamisega. Kõnealused toimingud puudutavad lepingulise esindaja töökorralduslikku eelistust ning nõuda selliste kulude hüvitamist vastaspoolelt ei oleks õiglane, tsiviilasja menetlemise seisukohalt ei ole tegemist põhjendatud ega vajalike kuludega. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb jätta arvestamata hageja lepingulise esindaja maakohtu menetluses 08.11.2022 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud järgmiste toimingutega: 12.04.2022 toiming: toimiku koostamine (hind 16 eurot); 18.05.2022 toiming: toimiku täiendamine kohtukirjaga, tähtaja muutus menetluskalendris (hind 16 eurot); 24.05.2022 toiming: toimiku täiendamine kostja vastusega (hind 16 eurot); 19.07.2022 toiming: toimiku täiendamine kohtukutsega (hind 16 eurot); 22.08.2022 toiming: toimiku täiendamine seisukohaga kostja vastusele (hind 16 eurot); 02.09.2022 toiming: toimiku täiendamine kohtuistungi protokolliga (hind 16 eurot); 13.09.2022 toiming: toimiku täiendamine hageja seisukohaga (hind 16 eurot); 28.09.2022 toiming: toimiku täiendamine kostja täiendava seisukoha ja taotlusega kohtule menetlustähtaja pikendamiseks (hind 16 eurot); 10.10.2022 toiming: toimiku täiendamine kohtukutsega (hind 16 eurot); 17.10.2022 toiming: toimiku täiendamine kostja kirjaga tõendite esitamise kohta esimesel võimalusel (hind 16 eurot); 25.10.2022 toiming: toimiku täiendamine kohtu kirjaga (hind 16 eurot). Lisaks tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramisel jätta arvestamata hageja lepingulise esindaja maakohtu
2-22-5334 menetluses 09.11.2022 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud 08.11.2022 toimingu: toimiku täiendamine kostja menetluskulude nimekirjaga (hind 16 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulusid vähendada 192 eurot võrra (12 x 16 eurot) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 8407 eurot (8599 – 192; käibemaksuta).
32.Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited seoses hageja menetluskulude kindlaksmääramisega ei anna alust sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegiumi hinnangul on kohtupraktika, mille kohaselt on mõistlik arvestada üheleheküljelise sisulise menetlusdokumendi koostamise põhjendatuks ajakuluks 40 minutit kuni 1 tund, orientiiriks, mille puhul tuleb arvesse võtta ka konkreetse vaidluse olemust. Ringkonnakohus ei leia, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud ajakulu hälbiks oluliselt kohtupraktika suunisest. Seejuures ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). Kohus hindab menetluskulude kindlaksmääramisel eelkõige menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja toiminguid ja nendele kulunud aega. Seejuures ei pea kohus olema juhitud eesmärgist, et poolte kindlaksmääratavad menetluskulud oleksid samas suurusjärgus. Asjaolu, et hageja menetluskulude nimekirjas on mõned üksteisega seotud menetlustoimingud koondatud ühele reale ning neile kulunud aeg on summeeritud, ei takistanud maakohtul hinnata nende toimingute ja neile kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Praktikas on tavapärane, et mõned toimingud menetluskulude nimekirjas koondatakse ja märgitakse neile kokku kulunud aeg. See aga ei takista kohtul anda hinnangut selle kohta, kas need toimingud olid põhjendatud ja vajalikud ning kui palju võis esindajal kuluda ühe või teise toimingu tegemiseks mõistlikult aega. Ringkonnakohus märgib, et esindajakulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asja mahtu ning õiguslikku keerukust. Selles valguses ei ole hageja menetluskulude suurus maakohtu menetluses ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt ülemäärane. On usutav, et hageja esindajal võis kuluda hageja esindamisele menetluskulude nimekirjas toodud aeg.
33.Põhjendamatu on kostja kaebuse väide, et kohtuotsuse resolutsiooni punktid 3-5 ei ole täidetavad, mistõttu tuleks nimetatud nõuete osas jätta hagi läbi vaatamata. Kostja ei ole ka ise oma seisukohta kuidagi põhjendanud Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 kohaselt proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse vaid menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise osas, mis moodustab kaebuse sisust pikkusega ca 7 lehekülge ca 1 lehekülje, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda ja 14% ulatuses hageja kanda.
35.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus määrab kindlaks kostjalt hageja kasuks väljamõistetavad menetluskulud.
36.Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud esindajakulu 2848,50 eurot (käibemaksuta): maakohtu otsuse analüüs, suhtlus kliendiga 42 min; apellatsioonkaebusega tutvumine, edastamine kliendile, esmased selgitused 30 min; toimiku täiendamine apellatsioonkaebuse ja 13.01.2023 kohtumäärusega 12 min; ringkonnakohtu 06.02.2023 määrusega tutvumine, kokkuvõtte tegemine kliendile 18 min; toimiku täiendamine 06.02.2023 kohtumääruse ning Cargobus'i maksekorraldusega riigilõivu tasumise kohta 12 min; hagi tagamise võimaluste analüüs, kirjavahetus ja kõne kliendiga 1 tund
2-22-5334 36 min; apellatsioonkaebuse analüüs 42 min; apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 4 tundi; apellatsioonkaebuse vastuse vormistamine, kliendile ülevaatamiseks saatmine 36 min; etoimiku kontroll, e-kirjavahetus kliendiga asja seisust ja edasistest tegevustest 12 min; kiri kohtule, info kliendile 18 min; toimiku täiendamine hageja järelpärimisega kohtuistungi osas 12 min; vastus kohtult, info kliendile 6 min; e-kirjavahetus kohtu ja kliendiga istungiajast 12 min; toimiku täiendamine hageja esindaja kohtuistungi aja kooskõlastamisega 12 min; toimiku täiendamine kohtukutsega 12 min; kohtukutse vastuvõtmine e-toimikus, info kliendile 6 min; e-kirjavahetus kohtuga istungi algusajast 6 min; uus istungikutse e-toimikus, e-kiri kliendile 6 min; ringkonnakohtu istungiks valmistumine 1 tund 30 min; apellandi menetlusdokument etoimikus, seisukoha ja selle lisaga tutvumine, e-kiri kliendile 24 min; kohtuistungiks valmistumine 1 tund 18 min; apellatsioonmenetluse kulude nimekirja koostamine 42 min; arutelu kliendiga, esindamine kohtuistungil, kokkuvõte kliendile kohtuistungist ja edasisest menetluses (e-kiri K. Neemoja) 1 tund 42 min; kohtuistungi protokoll e-toimikus, protokolliga tutvumine, e-kirjad K. Neemoja ja protokolli jagamine kliendiga SharePointis 18 min; menetluskulude nimekirja täiendamine 18 min. Kokku kulus hageja lepingulisel esindajal menetlustoimingutele 16 tundi 42 min. Hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu oli 185 eurot (ilma käibemaksuta) ja advokaadist esindaja tunnitasu 175 eurot (ilma käibemaksuta). Enne 01.01.2023 oli advokaadist esindaja tunnihind 165 eurot (ilma käibemaksuta). Administratiivset laadi tegevusi, nagu kohtuasja materjalide komplekteerimine toimikuks ja toimiku jooksev täitmine dokumentidega ning kohtuasjaga seonduva menetluskalendri pidamine, on viinud läbi juristi abi tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ning alates 01.01.2024 tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta).
37.Kostja vaidlustas kõik hageja menetluskulud täies ulatuses leides, et need ei olnud suures osas vajalikud ega põhjendatud, kulud on ebamõistlikult suured ja ülepaisutatud. Hageja menetluskulud on ca 2 korda suuremad kui kostja menetluskulud. Kostja hinnangul on käesoleva vaidluse puhul lihtsa vaidlusega, mistõttu ei ole lepingulise esindaja tunnitasu suurus põhjendatud. Mitmed hageja menetlustoimingud on märgitud kobarkirjena, mistõttu ei ole võimalik hinnata selle sisu, vajalikkust ega põhjendatust, mistõttu tuleks kõik kobarkirjed jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Ei ole selge, kellega hageja menetluskulud tegelikult seotud on, st kes on tegelikult väidetavaid teenuseid osutanud.
38.Sarnaselt maakohtus hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingutele ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada põhjendatud ega vajalikeks hageja lepingulise esindaja kulusid seoses advokaadibüroos peetava toimiku menetlusdokumentidega täiendamisega ka apellatsiooniastmes, s.o 25.01.2023 toiming (hind 20 eurot), 06.02.2023 toiming (hind 20 eurot), 27.09.2023 toiming (hind 20 eurot), 23.10.2023 toiming (hind 20 eurot), 26.10.2023 toiming (hind 20 eurot). Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu ja ebavajalik hageja lepingulise esindaja 15.02.2023 toiming (hind 280 eurot), s.o hagi tagamise võimaluste analüüs ja sellega seoses suhtlus kliendiga, kuivõrd hagi tagamise taotlust apellatsioonimenetluses esi esitatud. Ülejäänud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja nende ajakulu peab ringkonnakohus arvestades tsiviilasja olemust ja vastaspoole seisukohti põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses. Arvestades, et kostja vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale kattusid apellatsioonkaebuse väidetega ja seal viidatud maakohtule esitatud seisukohaga hageja maakohtu menetluskulude nimekirjadele, millele ringkonnakohus vastas käesoleva otsuse punktis 31, ei korda kolleegium vastavaid põhjendusi. Asjaolu, et hageja palus kostjalt väljamõistetavad menetluskulud kanda advokaadibüroo arvele, ei anna alust asuda seisukohale, et menetluskulud ei olnud seotud käesolevas tsiviilasjas hageja esindamisega või et esineks alus menetluskulude täpsustamiseks ja neid tõendavate dokumentide esitamiseks (TsMS § 176 lg 5, 6).
2-22-5334
39.Arvestades käesoleva asja keerukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) hageja lepingulise esindaja tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks, samuti on tegemist kohtupraktikas aktsepteeritud tunnihinnaga.
40.Eelnevast tulenevalt moodustavad hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses 2468,50 eurot (2848,5 – 380; käibemaksuta). Kuivõrd menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb kostjal hagejale hüvitada 86% hageja menetluskuludest, siis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista kostjalt hageja kasuks välja 2122,91 eurot (86% 2468,50 eurost; käibemaksuta).
41.Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel.
42.Kuigi menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb hagejal hüvitada kostjale 14% kostja menetluskuludest, siis arvestades, et tegemist on menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisest tingitud jaotusega, ei hüvitata kostjale TsMS § 178 lg 4 alusel vastavaid kulusid, mistõttu puudub vajadus ka neid kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.