2-22-5334/32 - Intellektuaalse omandi kaitse - Intellektuaalse omandi kaitse - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue T grupp OÜ (hageja) esitas 11.04.2022 Harju Maakohtule hagi Cargobus OÜ (kostja) vastu hageja kaubamärgi ainuõiguste rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja tuntud transpordi-, kullerposti- ja reisikorraldusettevõte, mis pakub oma teenuseid kaubamärgi „Cargobus“ all. Kuni 16. veebruarini 2022 oli ka hageja ärinimeks „osaühing Cargobus“. Hageja põhitegevusalaks on posti- ja kullerteenused (EMTAK kood 53201). ning täiendavateks tegevusaladeks kinnisvara haldus (EMTAK kood 6832), reisimisega seotud tegevused (EMTAK kood 79901). Hagejale kuuluvad Eestis registreeritud Cargobus kaubamärgid nr 580211 ja 539012 klassis 39 (reiside korraldamine ja kulleriteenus). Kostja, Cargobus OÜ, registreeriti äriregistris 22.02.2022, tegevusalaks on registris märgitud külalistemajad (EMTAK kood 55103) ning majandustegevuse registris on tegevusalaks märgitud reisiettevõtjana tegutsemine. Kostja juhatuse liikme K T teine äriühing OÜ T on transporditeenust osutav ettevõte, mis sõidab Tallinn-Rakvere liinil ning kasutab sellega seonduvalt hageja taristut nii Tallinnas kui Rakveres. Samuti müüb T oma bussipileteid hageja kassades ja veebiplatvormil. Hageja ja kostja juhatuse liikme suhted on konfliktsed. Hageja esitas 10.03.2022 kostjale nõudekirja hageja ainuõigusi rikkuva intellektuaalomandi kasutamise lõpetamiseks, millele kostja vastas keelduvalt 18.03.2022. Hageja õiguse rikkumine on jätkuv. Hageja hinnangul ei olnud kostja poolt ärinime valimine juhuslik, vaid sihilik ja pahatahtlik. Kostja on rikkunud äriseadustikust tulenevaid ärinimele esitatavaid nõudeid ja kahjustanud hageja kaubamärgiõiguseid. Kostja äriregistrisse kantud põhitegevusala on vähemalt sarnane hageja poolt pakutud teenustega, mille suhtes on kaitstud hageja kaubamärgid Cargobus. Hageja ei ole andnud nõusolekut tähise Cargobus kasutamiseks. Kostja on rikkunud ka ebaausa konkurentsi keeldu, sest ostjal võib tavalise tähelepanelikkuse juures tekkida ekslik mulje, mis võib kahjustada hageja mainet. Hageja kaubamärgi kasutamine kostja ärinimena tekitab kindlasti tavalise tähelepanelikkuse juures eksliku mulje, et kostja on seotud hagejaga. Kostja ärinimi on nii sarnane hageja varasema ärinimega, et ka kõrgendatud tähelepanelikkuse korral ei pruugi isik saada aru, et tegemist ei ole sama ettevõttega, rääkimatagi siis seotud ettevõttest. Mulje jätmine, et ettevõtja kuulub kaubamärgi omanikuga samasse gruppi, võib kujutada endast eksitava teabe avaldamist ja seega ebaausat konkurentsi EKTÄKS § 3 lg 1 tähenduses. Seega on kostja avaldanud eksitavat teavet ja seeläbi osutanud ebaausat konkurentsi. Hageja hinnangul on kaubamärgi ja teenuste äravahetamise eeldus täidetud. Veelgi enam, on toimunud ka reaalseid segiajamise juhtumeid, mis illustreerivad kui lihtne ja tõenäoline on kostjat

hagejaga segi ajada või seostada. Kostjat on hagejaks pidanud nii kunagise koostööpartneri Estonian Air pankrotihaldur kui kliendid ja praegused koostööpartnerid. 06.04.2022 avaldas kostja Ametlikes Teadaannetes teate osakapitali vähendamise otsusest. Võlausaldajatel paluti oma nõuetest teada anda kahe kuu jooksul alates teate avaldamisest. Selline tegevus võib kahjustada hageja mainet ja majanduslikku positsiooni oma äripartnerite suhtes, sest võlausaldajate võib tekkida kahtlus hageja majandusliku jätkusuutlikkuse osas. 23.03.2022 pöördus hageja teenuspakkuja ekslikult kostja poole, sest pidas kostja ärinime tõttu kostjat hagejaks. 28.03.2022 saatis kostja hagejale edasi teenusepakkuja 23.03.2022 pöördumise ning viitas, et tal on „üks plaan tekkinud olukorra lahendamiseks“. Hageja teenusepakkuja saatis kostjale ekslikult hagejale mõeldud konfidentsiaalse lepingut puudutava e-kirja. Samuti saatis kostja hageja koostööpartneritele sarnast eksitavat teavet. Kostja on rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku kaitstavat omandiõigust, sest kaubamärgiomaniku ainuõigus on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus ja kaubamärgiomanik saab nõuda oma ainuõiguse rikkumise korral rikkumise lõpetamist. Hagejal on õigus nõuda rikkumise lõpetamist ka KaMS § 57 lg 1 kohaselt. Oht varalise kahju tekkimiseks on nii suur. Kostja kahju tekitav käitumine on kestev nii kaua kuni tema ärinimes on sõnaline tähis „Cargobus“. Isegi kui mingil põhjusel käsitleda kahju tekitava käitumisena ainult kostja juhatuse liikme pöördumisi hageja koostööpartnerite ja avalikkuse poole, kus ta jätab ebaõige mulje hageja äritegevusest, on kohtupraktikas leitud, et toimunud rikkumised loovad juba eelduslikult ohu rikkumise kordumiseks. Hagejal on õigus nõuda kostja ärinime muutmist ÄS § 15 lg 1 alusel. Kui kohus tuvastab kostja ärinime kasutamise õigusvastasuse, saab kohus keelata kostjal kasutada oma ärinimes sõnalist tähist "Cargobus". Kuna ärinimi sisaldub kostja põhikirjas, ei saa ärinime muuta põhikirja muutmata. Eelneva põhjal saab kohus kohustada kostjat muutma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale. Sellise otsuse näol ei ole aga tegemist tahteavaldusega, mille kohus saaks otsusega asendada, s.t sisuliselt määrata kohtuotsusega uue ärinime ÄS § 33 lg 11, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 järgi. Tegemist on TMS § 183 lg 1 järgse täitedokumendiga, mille alusel saab toimingut teha üksnes võlgnik ise. Paralleelselt on äriregistri pidajal võimalik ÄS § 59 lg 5 järgi määrata kostjale tähtaeg ärinime muutmiseks, kui äriregistrisse kantud äriühingu põhikirja mõni säte on vastuolus seadusega. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise. Selleks, et hageja saaks äriregistri pidaja poole vastava juhisega pöörduda, on hagejal vajalik, et kohus oleks tuvastanud kostjapoolse õigusrikkumise. Seega on hagejal õigus nõuda ja kohtul on võimalik oma resolutsioonis keelata kostjal kasutada oma ärinimes hagejale kuuluvat kaubamärki „Cargobus“ ja kohustada kostjat muutma oma ärinime selliselt, et uus ärinimi ei sisaldaks identset või eksitavat sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“. Samuti palub hageja kohustada kostjat muutma oma põhikirja selliselt, et ühingu põhikiri ei nimetaks ühingu ärinime osana identset või eksitavat sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“ ning kohustada kostjat esitama ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale. Alternatiivselt, hagejal on õigus nõuda rikkumisest edasist hoidumist VÕS § 1055 lg 3 kohaselt Selline olukord saaks tekkida ainult juhul, kui kohus peaks mingil põhjusel leidma, et kostja ärinimes (Cargobus OÜ) hagejale kuuluva kaubamärgi „Cargobus“ kasutamine ei riku (i) hageja ainuõigusi kaubamärgi omanikuna; (ii) ärinime regulatsiooni; (iii) ebaausa konkurentsi keeldu ega (iv) hageja omandiga sarnast ainuõigust. Hageja kaubamärk on Eestis tuntud ja sellel on turul omandatud maine, mida kostja ära kasutab. Kuigi kostja on kaubamärgi tuntuse kummalisel kombel kahtluse alla pannud, peaks objektiivselt

puuduma vaidlus selle kohta, et „Cargobus“ kaubamärk ja bränd on Eestis tuntud. Cargobus on Eesti üks tuntumaid pakiveo teenusepakkujaid, kes on Eesti turul tegutsenud umbes 30 aastat . Hageja pakiveoautod on nähtavad tänavapildis ja bussijaamades ning nime kasutatakse isegi sünonüümina pakiveole linnade vahel. Nõutav tuntuse aste lugeda saavutatuks, kui varasemat kaubamärki teab märkimisväärne osa avalikkusest, keda selle kaubamärgiga hõlmatud kaubad või teenused puudutavad. Selleks, et varasema kaubamärgi maine saaks olla hilisema ärinime kasutamise kaudu kahjustatav või ärakasutatav, peab varasem kaubamärk olema tuntud hilisema ärinime registreerimise ajaks. Kostja, Cargobus OÜ (reg nr 16448168), registreeriti 22.02.2022. Seega tuleb käesolevas asjas vaadata kaubamärgi Cargobus tuntust 22.02.2022 seisuga. Hageja on Eesti vanim turul tegutsev erakapitalil põhinev pakiveoettevõte. Cargobus asutati 1991. aasta detsembrikuus ja tegevust alustati 1992. aastal. Seega, ärinime Cargobus OÜ registreerimise ajaks oli hageja pidevalt kasutanud kaubamärki Cargobus oma teenuste tähistamiseks juba 30 aastat. Kaubamärgi Cargobus all on hageja osutanud teenust kogu Eesti piires. Cargobusil on igakuiselt üle 10 000 aktiivse kliendi (ärikliendid + eraisikud), kes teenust kasutavad. Jaanuaris 2021 viis uuringufirma Viilup uuringud läbi kuller- ja pakiveoteenuste uuringu era- ja äritarbijate hulgas (s.t. uuringus oli hõlmatud avalikkus, keda Cargobus teenused puudutavad). Uuringust nähtub, et Cargobus kaubamärgi tuntus on kõrge. Eratarbijate hulgas oli Cargobus aidatud tuntus 90% ning äriklientide hulgas lausa 98%. Märkimisväärne on ka, et äriklientide hulgas oli spontaanne tuntus 51%. Samuti on hagejale kuuluvat kaubamärki ja brändi Cargobus laialdaselt kajastatud nii ajakirjanduses kui muudes meediakanalites Kostja tegutseb hagejale kuuluva kaubamärgiga kaitstud tegevusalal. Vajalik on võrrelda kostja tegevusala kaitstud kaubamärgi registreeritud tegevusaladega. Hageja kaubamärk on kaitstud Nizza klassis 39, mille alla kuulub mh ka reiside korraldamine. Kostja tegevusalaks on äriregistris märgitud „Külalistemajad“ ja majandustegevuse registris on tegevusalaks märgitud „Reisiettevõtjana tegutsemine“. Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et kostja pole alustanud majutusteenuse pakkumisega, mistõttu on hagejal alust uskuda, et kostja eesmärgiks ei ole kunagi olnud heauskne soov asuda pakkuma majutusteenust, millele nimeks panna hagejast mittesõltuvalt „Cargobus“, vaid soov survestada hagejat ja tekitada hagejale lisakulutusi endale kuuluva kaubamärgi üle taas kontrolli saamiseks. Kostja kahjustab hageja kaubamärgi ülesandeid. On selge, et sama ärinime kasutamine (isegi kui hageja on hiljuti oma ärinime muutnud) tekitab tarbijates ja teenusepakkujates segadust ning tekitab ohu äravahetamiseks. Küsimus ei ole hageja jaoks ainult kaubamärgi omamises ja käsutamises, vaid ka kaubamärgi nimes, selle maine hoidmises ja selle üle kontrolli omamises. Kuna hageja kaubamärk on identne kostja firmanimega, siis ei oma enam hageja täielikku kontrolli, milliseks võib kujuneda antud kaubamärgi maine. Lisaks kahjustab kostja Cargobus kaubamärgi investeeringufunktsiooni, mis on samuti kaubamärgi ülesanne, eelkõige mainesse investeeringuna. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb vastu kõikidele hageja poolt esitatud faktiväidetele ja tõenditele. Kostja on 22.02.2022 äriregistris registreeritud Cargobus OÜ, mille tegevusalaks on märgitud „külalistemajad“ (EMTAK kood 55103), taotlus Cargobus OÜ äriregistrisse kandmiseks on tehtud 18.02.2022. Hageja teavitas 16.02.2022 oma ärinime muutmisest. ÄS § 11 lg 2 sätestab ärinime eristatavuse võrreldes teiste Eestis äriregistrisse kantud ärinimedega. Kostja on veendunud, et ärinimega Cargobus OÜ ei ole registreeritud teist ettevõtjat. ÄS § 12 lg 3 sätestab keelu kasutada ärinimena kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Kostja leiab, et hageja kaubamärk ei ole kaitstud kostjaga samal tegevusalal.

Kostja tegevusala (külalistemajad, EMTAK kood 55103) vastab Nizza klassifikatsioonist lähtuvalt klassile 43 ja kuulub majutuse alla. Kostja ei ole selles valdkonnas majandustegevust alustanud. Hageja kaubamärk on kaitstud klassis 39 ja selles suhtes rakendub ÄS § 12 lg 3 sätestatud välistus. Hageja õiguslik käsitlus ei ole õige ja kostja on seisukohal, et tema poolt ei ole hageja kohta eksitavat teavet avaldatud ega toodet või teenust halvustatud. Kostja märgib ka seda, et hagejal puudub kahju, kuna ta ei ole esitanud hagis kahjunõuet. Kostja ei saa nõustuda, et tema poolt äriühingu ärinimena kasutusse võetud „Cargobus“ tähistaks identseid teenuseid. Kostja viitab, et hageja on asunud tegevusala kõrvutama kaubamärgiga kaitstavate tegevusaladega, kuid on jätnud tähelepanuta, et MTR-is on T grupp OÜ esitanud majandustegevusteate, kus teate nr PTO000045 kohaselt on tegevusaladeks EMTAK kood 5310 alusel „Üldpostiteenistus“ ja 5320 alusel „Muu posti- ja kulleriteenus“. Puuduvad vähimadki tõendid, et hageja tegeleb reisiteenuse korraldamisega. Kostja rõhutab, et Cargobus OÜ poolt osutatavad teenused ei ole identsed hageja, T grupp OÜ poolt osutatud teenustega. Hageja väidab, et äravahetamisoht on praeguseks juba realiseerunud. Hageja viitab ühekordsele juhtumile, mis on tingitud pigem tehingupartneri hooletusest, kui mingist väljakujunenud mustrist. Kostja hageja tõlgendusega ei nõustu. Hageja on vabatahtlikult võtnud vastu otsuse tähise Cargobus kasutamisest loobumise kohta, muutes oma ärinime. Kostja ei ole ebaausalt kasutanud ära kaubamärgi „Cargobus“ eristusvõimet ja omandatud mainet. Kostja on seaduslikult ja heauskselt registreerinud ärinime „Cargobus OÜ“ ning temale tehtavad etteheited, justkui oleks tema soov survestada hagejat peale maksma, on pahatahtlikud ja alusetud. Kostja leiab, et hageja ja kostja segiajamise tõenäosus ei ole hageja poolt tõendatud, kuna hageja poolt viidatud üksikjuhtum ei tõenda, et eksisteerib reaalne avalikkuse poolt segiajamise tõenäosus. Kostja ei ole rikkunud äriseadustikust tulenevalt ärinimele esitatavaid nõudeid. Kostja ei ole avaldanud eksitavat teavet ega osutanud ebaausat konkurentsi. Kostja ei ole rikkunud hageja, kui kaubamärgiomaniku, kaitstavat omandiõigust. Kostja ei ole takistanud hagejal registreeritud kaubamärkide valdamist, kasutamist ja käsutamist ning oma täieliku võimu realiseerimist omandi üle. Ärinimi „Cargobus OÜ“ on registreeritud heauskselt, pärast hageja poolt selle ärinime kasutamisest loobumist. Kostja selgitab, et hageja on tõtanud sündmustest ette ning unustanud, et paraku ei ole kostja poolsed rikkumised tõendatud, tema poolt registreeritud ärinimi vastab ÄS nõuetele ning tema poolt registreeritud tegevusala ei ole kaitstud hageja nimel registreeritud kaubamärkidega. KaMS § 14 lg 1 ega ka Euroopa Liidu seadusandja seisukohad ei ole absoluutsed ning regulatsiooni eesmärk on kaitsta kaubamärgi omaniku huve ehk tagada, et kaubamärk täidab oma ülesandeid. Hageja on läbivalt püüdnud tõendada, kui tuntud ja oluline kaubamärk Eesti turul on. Kostja poolt Cargobus OÜ ärinime registreerimine, mis on igati õiguspärane, ei kahjusta hageja kaubamärgi ülesannete täitmist. Kui hageja kaubamärk on nii tuntud nagu väidab hageja, siis kuidas on võimalik seda segi ajada. Kostja viitab, et Cargobus OÜ ja T-grupp OÜ poolt registreeritud kaubamärk „Cargobus“ ei tähista identseid või samaliigilisi kaupu või teenuseid. Kostja leiab, et kuna tema ja hageja tegevusalad on erinevad ei kahjusta olukord kaubamärgi eristusvõimet või mainet. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Poolte vahel on vaidlus hageja kaubamärgiõiguse rikkumise üle. Kostja on vaidlustanud kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis hageja on esitanud sh kaubamärgi registreerimise olemasolu.

Kaubamärk Kohtule esitatud hageja äriregistri väljavõttest nähtub, et hageja on äriregistrisse kantud 26.07.1996 ja hageja ärinimi oli kuni 16.02.2022 Cargobus osaühing (dtl 18). Kaubamärgi registreerimis tunnistusest nähtub, et hageja nimele on registreeritud 12.03.2020 kaubamärk „Cargobus“ (kujutismärk koos sõnalise osaga), mille registreeringu number on 58021, taotlus on esitatud 07.06.2019 ja kaubamärk kehtib kuni 07.06.2029 (dtl 24-25). Samuti on hageja nimele registreeritud 18.03.2016 kaubamärk „Cargobus“ (kujutismärk koos sõnalise osaga), mille registreeringu number 53901, taotlus on esitatud 29.05.2015 ja kaubamärk kehtib kuni 18.03.2026 (dtl 26-27). Mõlemad kaubamärgid on registreeritud klassis 39: veondus, kaupade pakendamine, reiside korraldamine, kaupade vedu, kullerteenus, ladustamine, transpordilogistika, veovahendus ja transporditeave. Kostja tõendamiskoormuseks oleks hageja tõendite ja esitatud faktiväidete ümberlükkamine TsMS § 230 lg 1 järgi. Kohus saab eeldada, et registrikanded on õiged. Kaubamärgi register ja äriregister ei ole küll täies mahus konstitutiivsed registrid, kuid nendes sisalduvate andmete õigust saab eeldada, mis tähendab, et kostja on olukorras, kus ta vaidlustab faktilise asjaolu, kohustus esitama tõendid selle kohta, et registrikanded on ebaõiged. Kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Äriühingu olemasolu ja kaubamärgi registreerimise osas on viidatud registrid konstitutiivsed registrid. Olgugi, et kostja on vaidlustanud kõik hageja esitatud faktiväited, leiab kohus, et registrikannetega on tõsikindlat tõendatud, et hageja nimele on vaidlusalused kaubamärgid registreeritud, sest kaubamärgi õigus tekib KaMS § 8 lg 1 ja 2 järgi registreeringu tegemisel ja hakkab kehtima tagasiulatuvalt taotluse esitamise kuupäevast. Järelikult on hagejal õiguskaitse vaidlusaluste kaubamärkide osas vastavalt alates 29.05.2015 ja 07.06.2019. Kaubamärgiõigus on absoluutne õigus, mis tähendab, et vastavalt KaMS § 14 lg 1 p 2 ja 3 on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga või registreeritud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse identseid, samaliigilisi või teist liiki kaupu või teenuseid, juhul kui kaubamärk on Eestis tuntud ja kui tähise põhjendamatu kasutamine kasutab ebaausalt ära või kahjustab kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet. Kasutamine äritegevuses hõlmab muuhulgas ka kasutamist ärinimena või selle osana. Järelikult tuleb kohtuvaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas hageja ja kostja pakutavad teenused on sarnased, kas esineb tõenäosus, et tarbijad ajavad hageja ja kostja teenused segi, kas hageja kaubamärk on üldtuntud. Teenuste sarnasus Kostja on registreeritud 22.02.2022 (dtl 79) ja põhitegevuseks on märgitud „Külalistemajad“ ning majandustegevuse registris on märgitud kostja tegevuseks reisiettevõtjana tegutsemine (dtl 30). Teenuste sarnasuse hindamisel tuleb lähtuda teenuste sisust, mitte grammatilisest sõnastusest, arvestada tuleb eelkõige tarbija arusaama teenuse sisust. Kaubamärgi kaitse eesmärk on kauba või teenuse identiteedi kaitse, samuti kaubamärgiomaniku investeeringute kaitse, mida on tehtud kauba või teenuse kvaliteedi ja maine hoidmiseks. Segiajamise ohtu tuleb hinnata teoreetiliste st oht ei pea olema õiguskaitse saamiseks realiseerunud. Kohtule esitatud hageja kliendi kirjast (dtl 41-42) nähtub, et hageja klient on pöördunud kostja poole hagejale pakutava teenuse küsimuses. Kohtule esitatud osakapitali vähendamise teates (dtl 44) on

välja toodud, et kostja soovib vähendada oma omakapitali. Pankrotihaldur Toomas Saarma on saatnud kostjale kirja, milles teavitab hagejat, kui võlausaldajat võlausaldajate koosolekust (dtl 9495) ning hageja klient on teavitanud kostjat hageja teenuse kvaliteedist (dtl 96). Kohus järeldab esitatud tõenditest, et oht hageja kaubamärgi ja ostja ärinime segiajamisel ei ole mitte üksnes teoreetiline vaid see on ka realiseerunud. Järelikult on segiajamise risk olemas. Kaubamärgi funktsioon on eristada erinevate äriühingute poolt pakutavaid teenuseid. On tavapärane, et kaubamärk ja ärinimi kas kattuvad osaliselt või täielikult, kaubamärk sisaldab endas ärinime sõnalist osa või selle fragmente nagu näiteks esitähed, äriühingu lühend vms. Hageja kaubamärgid on registreeritud klassis 39: veondus, kaupade pakendamine, reiside korraldamine, kaupade vedu, kullerteenus, ladustamine, transpordilogistika, veovahendus ja transporditeave. Kostja on oma tegevuseks märkinud reisiettevõtjana tegutsemine ja külaiste majade teenus. Kohtu hinnangul on reisettevõtjana tegutsemine abstraktsem, kui konkreetne teenuste loetelu kaubamärgi klassis, kuid tavatarbijale hõlmab reisiettevõtjaks olemine reiside korraldamist, reisijate vedu, transporditeavet ja logistikat. Sellest võib järeldada, et hageja ja kostja teenused on sarnased. Asjaolu, et kostja on märkinud äriregistris oma tegevuseks külalistemajadega soetud teenused, ei muuda olematuks majandustegevuse registris esitatud. Liiatigi on majandustegevuse registris esitatud tegevuse määratlus hilisem. Registrites märgitu ei piira iseenesest kostja tegutsemist ka muudel tegevusaladel, seega saavad registris märgitu olla vaid deklaratiivse tähendusega. Kohus järeldab, et hageja ja kostja pakuvad sarnaseid teenuseid. Kaubamärgi üldtuntus KaMS § 14 lg 1 p 3 annab tuntud kaubamärgiomanikule laiema õiguskaitse, eelkõige seetõttu, et kaitstakse kaubamärgi maine hoidmisse paigutatud investeeringuid. Maine all tuleb silmas pidada tuntust teenust või toodet tarbivate isikute jaoks. Arvestada tuleb nii kaubamärgi turuosa, kui selle kasutamise intensiivsust, samuti geograafilist ulatust ja kasutamise kestvust. Kostja on võtnud ärinimeks kehtiva kaubamärgi, mis on intensiivses kasutuses olnud hageja ärinimena juba 1996.aastast ja registreeritud kaubamärgina alates 2016 aastast. Taotlus kaubamärgi registreerimiseks on esitatud 2015 aastast. XXX OÜ poolt hageja tellimusel tehtud uuringust nähtub, et ligi 90 % pakiveose teenust tarbivatest tarbijatest on teadlikud hagejast, kui teenusepakkujast, spontaanselt oskas hageja kaubamärki pakiveose teenuse pakkujana nimetada. Hageja on tuntud ka kui transpordilogistika teenuse pakkuja. Ajaliselt on hageja pakkunud oma teenuseid alates 1992. aastast nii kaubamärgi kui ka ärinime Cargobus all. Kohtule esitatud meedia kajastustest nähtub, et teenuseid pakutakse kogu Eestis. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et hageja kaubamärk on valdkonnas üldtuntud. Järelikult on hageja kaubamärgi kaitse ulatus laiem, kui vaid klassis 39 registreeritud teenused. Ärinime kaitse ÄS § 12 lg 3 kohaselt on keelatud ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta. KOsjta kohustuseks oleks tõendada, et tal on olemas ühingu registreerimisel vastav luba. Kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on tegemist täiendava kaubamärgiomaniku õiguse kaitsega, sest ärinime ja kaubamärgi vahel on tavapärases äritegevuses tugev seos. Kuna kaubamärgiõiguse puhul on tegemist absoluutse õigusega, siis tuleb ÄS § 12 lg-t 3, mille järgi ei ole lubatud äriregistrisse kanda sellise ärinimega ettevõtjaid, kelle ärinimi sisaldab kaubamärgina kaitstavat tähist, tõlgendada selliselt, et hagejal on õigus ka vastav tegevus keelata, mitte ei ole üksnes registripidaja keeldu sellist ärinime registreerida. Vastasel korral on säte üksnes deklaratiivne, kuid registripidaja keeldu ei järgi.

Kohus möönab, et kaubamärgi kasutamisele teise isiku poolt võivad tuleneda piirangud ka ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusest (EKTÄKS), mille § 3 lg 1 kohaselt on keelatud ebaaus konkurents, milleks on mh eksitava teabe avaldamine. Eksitav teave on EKTÄKS § 4 lg 2 kohaselt ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. Konkurentsiõiguse ja võlaõiguse rikkumised Kohus ei analüüsi siiski edasi ebaausa konkurentsi sätete alusel esitatud hageja nõuet, sest hageja nõue kaubamärgiõigusest st erinormist tulenevalt on kohtu hinnangul piisav, et saavutada oma õiguste kaitse. Samuti on õige hageja seisukoht, et kaubamärgiomaniku ainuõigus kui omandiga sarnane õigus on kaitstav võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel ja kaubamärgiomanik saab nõuda oma ainuõiguse rikkumise korral mh kestva kahju tekitava tegevuse keelamist VÕS § 1055 lg 1 alusel. Kuid ka selle nõude aluse kontrollimine ei ole kohtu hinnangul menetlusökonoomi põhimõttest lähtuvalt vajalik, sest hageja nõue kaubamärgiõigusest tulenevalt on kohtu hinnangul piisav, et saavutada oma õiguste kaitse. Rikkumise kõrvaldamine Kohus on eelnevalt tuvastanud kostja poolt hageja õiguste rikkumise olemasolu, seega saab hageja nõuda õigusrikkumise lõpetamist KaMS § 57 lg 1 p 1 kohaselt. KaMS § 57 lg 1 p 1-2 kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu nõude õigusrikkumise lõpetamiseks. Hageja on esitanud nõude keelata kostja õigusrikkuv tegevus ning kohustada kostjat hoiduma edasisest rikkumisest. Hageja on palunud määrata ära ka rikkumise kõrvaldamise viis TsMS § 445 lg 1 mõttes kohtulahendi täitmise korrana. Kohtus saab kohustada kostja lõpetama hageja kaubamärgi kasutamine oma ärinimes. See ei ole abstraktne vaid konkreetne suunis, mida on võimalik kostjal täita. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et rikkumise tõhusaks kõrvaldamiseks on vaja anda kostjale täpsemad suunised, kuidas oma kohustust täita. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus anda suuniseid, kuidas täpselt kohtulahendi täitmine toimub. Ärinime vahetus on tegevus, mida saab läbi viia vaid kostja ise, muutes oma põhikirja ja selles olevat ärinime ning tehes vastav avaldus registripidajale. Kohtu hinnangul tuleb kohustada kostjat muutma oma ärinime selliselt, et uus ärinimi ei sisaldaks sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“, samuti tuleb kostjal muutma oma põhikirja selliselt, et ühingu põhikiri ei nimetaks ühingu ärinime osana sõnalist tähist sõnaga „Cargobus“ ning esitada ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale. Tsiviilasja hinna määramine Õigusrikkumise lõpetamise nõude puhul on tegemist mittevaralise nõudega TsMS § 132 lg 1 mõttes. Hageja on esitanud rikkumisest hoidumise nõude alternatiivse nõudena TsMS § 134 järgi, järelikult on hageja nõue mittevaraline nõue ja hagihinnaks 3500. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud isik, kelle kahjuks tehti kohtulahend. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg järgi määrab kohus kohtulahendis ära menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 järgi peavad lepingulise esindaja kulud olema mõistlikud ja põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista välja ka menetluskuludelt viivis VÕS 113 lg 1 alusel lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja on tasunud kohtuasjas riigilõivu 420 eurot, äriregistri väljavõtte eest 4 eurot ning NJORD Advokaadibüroo OÜ on osutanud hagejale õigusabi. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks kokku 8599 eurot. Esindaja töö tunnihind on 165 eurot (ilma käibemaksuta). Kulude optimeerimiseks on mõningad abistavad tegevused tehtud madalama tunnihinnaga. Administratiivset laadi tegevusi, nagu kohtuasja materjalide komplekteerimine toimikuks ja toimiku jooksev täitmine dokumentidega ning kohtuasjaga seonduva menetluskalendri pidamine, on viinud läbi juristi abi tunnihinnaga 80 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ja seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kostja palun jätta menetluskulud hagejakanda ja mõista hagejalt välja menetluskuudelt viivis VÕS § 133 lg 1 sätestatud määras alates lahendi tegemisest kuni jõustumiseni. Kostja lepingulise esindaja kulud on 2 136 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabiteenust on osutatud hinnaga 160 eurot tunni eest. Kostja ei nõustu ühegi hageja väidetava menetluskuluga ning vaidlustab kõik hageja menetluskulud täies ulatuses, kuna need ei ole esitatud kujul suures osas vajalikud ega ka põhjendatud. Lisaks on hageja menetluskulud oma mahult ebamõistlikult suured ning ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on küüniline ja asjatundmatu kostja seisukoht vaielda vastu kõikidele hageja menetluskuludele. Hageja menetluskuludeks on muuhulgas ka riigilõiv ja äriregistri väljavõtte tasu, mis mõlemad on seadusega kehtestatud menetluse läbiviimise tasud. Riigilõivu tasumise kohustus hagi esitamisel on sätestatud samuti seadusega. Riigilõivu vajalikkusele ja põhjendatusele vastuväite esitamine on seetõttu sisutu ja omakorda kostja poolt tarbetu ressursi kasutus. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot ja äriregistri väljavõte eest 4 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud menetluskulu vajalik, põhjendatud ja ka tõendatud ning see tuleb kostjalt välja mõista. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi teenus olnud kvaliteetne ja vastab töötasu suurusele ning mahult kohtuasja keerukusele. Hageja esitatud menetlusdokumendid on asjalikud, sisukad ning selged. Need ei sisalda asjakohatuid viiteid või tarbetuid korduseid. Viidatud kohtulahendid ja õigusaktid on asjakohased. Töötasu suurus 165 eurot tunni eest, ei ole ülepaisutatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on esitanud menetluses tarbetuid vastuväiteid nagu näiteks kaubamärgi registreerimise faktile vastuvaidlemine, hageja kui äriühingu olemasolule vastuvaidlemine, mis on tekitanud lisakulu nii hagejale kui ka kostjale endale. Hagejal tekkis seetõttu vajaduse sellistele sisututele seisukohtadele vastata ning esitada lisatõendeid. Seega on kostja ise oma asjatundmatu tegevusega põhjustanud hagejale õigusabikulusid. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud 8599 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2024 lahendiga.