R.K. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: R.K. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx; epost: xxxxxxxxxxx) Usaldusisik/pankrotihaldur vandeadvokaat Kristjan Aava (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ, asukoht Tondi 51, Tallinn, tel 614 8222, e-post [email protected]
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R.K. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja R.K. (ik xxxxxxxxxxx) pankrot 14. veebruar 2024 kell 13.00 ja algatada R.K. kohustustest vabastamise menetlus
3.Nimetada R.K. pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristjan Aava (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid, asukoht Tondi 51, Tallinn, tel 614 8222, e-post [email protected]). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 04.03.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata R.K. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05.03.2024 kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, III korrus, saal nr 4). Pankrotihaldur osaleb soovi korral võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.
5.Kohustada võlgniku R.K.t (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta 05.03.2024 kell 10.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu linn, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab R.K. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise
2-24-704 menetluse kohta igal aastal aruande 14. veebruariks, esimene aruanne esitada 14. veebruaril 2025. a.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.R.K. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Jätta menetluskulud võlgniku R.K. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
13.Määrata usaldusisiku Kristjan Aava tasu suuruseks 1470 eurot, millele lisandub käibemaks 323,40 eurot, so kokku 1793,40 eurot, millest 777 eurot ja lisanduv käibemaks 170,94 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks võlgnikult pankrotivara arvelt ning 693 eurot ja lisanduv käibemaks 152,46 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ-le (arvelduskonto EE662200221050114301 Swedbank AS) mille kaudu haldur tegutseb.
14.Võlgnik R.K. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
15.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise
2 (7)
2-24-704 üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.K. (avaldaja, võlgnik) esitas 15.01.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
1.1.Avalduse kohaselt on R.K. vallaline. Esitatud varanimekirja kohaselt on võlgniku varaks telefon iphone väärtusega 250 eurot ning tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1300 eurot (muutuv), Võlgnikul on maksejõuetusavalduse kohaselt kohustused kolmeteist võlausaldaja ees (Inbank AS, ESTO AS, Coop Finants AS, Holm Bank AS, Bigbank AS, IPF Digital AS, LHV Pank AS, Omaraha OÜ, Bondora AS, Moneyzen OÜ, AB Kreditex AS, BB Finance OÜ ja Ferratum OÜ) ning võlgade kogusumma on vähemalt 52 923,86 eurot. Avaldajal on kaks ülalpeetavat, 26.01.2022 sündinud poeg ja 08.01.2024 sündinud tütar. Avaldaja kuludeks on toidukulu 300 eurot, sidekulud 10 eurot ja ülalpidamiskulud 1000 eurot.
1.2.Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et makseraskused tekkisid kasiinosõltuvuse tõttu. Avaldaja on tänaseks seadnud endale mängukeelu. Makseraskused avaldusid juulis 2023 ja siis hakkas avaldaja laenude tasumiseks võtma uusi laene. Avaldaja laenude tagasimakse kuumakse on kokku 2033,91 eurot. Kokku oli neliteist võlausaldajat k.a lapseema, kes tasus iga kuu hüpoteeki ka avaldaja osa eest aga tänaseks on sõlmitud kokkuleppe, et kaasomandi kirjutab avaldaja lapseema nimele, kes tasub edaspidi ise hüpoteeki iga kuu 800 eurot/kuu, olenevalt EURIBORIST, muul juhul oleks avaldajal tekkinud oma osa täitmisega makseraskus ja võlale oleks lisandunud juurde 83000 eurot (so 1⁄2). Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas üldse oli võimalik niipalju laenu saada, kui juulist juba oli avaldaja makseraskustes ja tasus ühte laenu teisega. Võlgnik on seisukohal, et ta on võimeline iga kuu panema kõrvale 500 eurot, millisega tasuda võlausaldajatele oma laenusid
1.3.Makseraskuste ületamiseks avaldaja pöördus võlausaldajate poole lepingute ajatamiseks, et kuumakse oleks väiksem. Kokkuleppeid võlausaldajatega avaldaja ei saavutanud.
2.Kohus 16.01.2024 määrusega võttis võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Kristjan Aava.
3.Usaldusisik Kristjan Aava esitas 08.02.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku R.K. pankrot.
3.1.Võlgade ja varade nimekirja järgi on kolmandatel isikutel nõudeid võlgniku vastu kokku 59 904,31 eurot. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted ja inkassofirmad. Pooleliolevaid täitemenetlusi võlgniku suhtes ei ole.
3.2.Võlgnikul on kaks arveldusarvet AS-s SEB Pank, mille saldod 16.01.2024 seisuga olid 0,00 eurot ja 0,38 eurot, arveldusarve Swedbank AS-is, mille saldo 25.01.2024 seisuga oli 0,03 eurot ja konto AS-s Citadele banka Eesti filiaal, mille saldo 15.01.2024 seisuga oli 0,76 eurot. Võlgnik töötab Rörproffsen OÜ-s ja tema töötasu on ligikaudu 1300 eurot, mis laekub võlgniku AS Citadele banka Eesti filiaal arvelduskontole. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik 2020. aastal tuludeklaratsiooni esitanud, 2021. aastal oli sissetulek 14 546,88 eurot ja 2022. aastal 20 314,23 eurot.
3.3.Transpordiameti vastuse kohaselt on võlgnik 2013. a toodetud Audi A4 Avant (rg-märk xxxxxxxxxxx) vastutav kasutaja. Sõiduki omanik on M.K. (ik xxxxxxxxxxx). Võlgniku omandis 3 (7)
2-24-704 on olnud kuni 06.09.2019 Volvo V70 (2005. a, rg-märk xxxxxxxxxxx), kuni 27.11.2020 Audi A6 Avant (2006. a, rg-märk xxxxxxxxxxx), kuni 29.12.2020 Audi A6 Avant (2010. a, rg-märk xxxxxxxxxxx), kuni 07.03.2021 Skoda Octavia (2011. a, rg-märk xxxxxxxxxxx) ja kuni 02.04.2022 Suzuki SV650 (2001. a, rg.märk XXXXXXXXXXX).
3.4.Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnik ühegi kinnisasja omanik, samuti ei ole võlgniku kasuks kinnisasju koormatud.
3.5.Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot ja võlgnikule ei kuulu ühegi äriühingu osasid.
3.6.Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu seetõttu, et puudub mistahes vara, mille arvelt saaks vähendada kohustuste mahtu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et võlgniku R.K. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
6.Võlgnik R.K. on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 59 904,31 euro ulatuses ning kõik kohustused on tagamata. Võlgnikul ei ole peale sissetuleku sellist vara, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda laenulepingutes märgitud tingimustel ja suuruses. Võlgniku sissetulekule saab seaduse kohaselt sissenõuet pöörata umbes 618 eurot kuus, millise summaga ei ole võimalik laenumakseid kohaselt täita. Võlgniku laenude tagasimaksed kuus on umbes 2033 eurot. Kohtu hinnangul on R.K. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kasiinosõltuvusest tingitud järelemõtlematu ja vastutustundetu oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaseks tarbimiseks ning seejärel uute laenude võtmine eelnevate laenude maksete tasumiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et R.K. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Alusesid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine.
7.Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 4 (7)
2-24-704
8.Pankrotihaldur Kristjan Aavik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks R.K. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kristjan Aavik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab võlgniku R.K. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks vandeadvokaadi Kristjan Aaviku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
10.FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. R.K. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta asjas ei esine.
11.FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohtule ei ole esitatud võlgniku vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kristjan Aavik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
12.FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 14.02.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
13.Kohus selgitab võlgnikule järgmist: − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). 5 (7)
2-24-704 − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
14.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
15.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
17.Usaldusisik palub tasuks määrata 1470 eurot, arvestusega 10,5 tundi hinnaga 140 eurot/tunnis, lisandub käibemaks 323,40 eurot, kokku 1793,40 eurot, millest 693 eurot, millele lisandub käibemaks 152,46 eurot (kokku 845,46 eurot) hüvitada riigi vahenditest.
18.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
19.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
20.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on 6 (7)
2-24-704 käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ (rg-kood 11966881) käibemaksukohustuslane (number EE101383286). Kuna tasu määratakse büroole ning Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1).
21.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 693 eurot, millele lisandub käibemaks 152,46 eurot, kokku 845,46 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 777 eurot (lisandub käibemaks 170,94 eurot) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 54 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜle. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.