Otsuse avalikult teatavaks- 13. veebruar 2024, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-15857
Tsiviilasi
A. L. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik A. L. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht esindajad xxxxx xxx-xxxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxx; e-post xxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx); usaldusisik T. K. (xxxxxxx xx, xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxxxxxxx xxxx; e-post xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. L. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 30. novembri 2023 määrusega kohaldatud maksejõuetusavaldust tagav abinõu, millega kohus peatas A. L. vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Määrata usaldusisiku T. K. töötasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot.
4.Anda A. L. hüvitamiskohustuseta menetlusabi ja välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot, xxxxxxx xx-le (registrikood xxxxxxxx, KMKR number xxxxxxxxxxx, Swedbank AS arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
5.Jätta menetluskulud A. L. kanda. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkt 4 osas saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.A. L. (avaldaja/võlgnik) esitas 09.11.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-15857). Avalduse ja 20.11.2023 kohtuistungil avaldatu kohaselt on võlgnik vallaline. Tal on kaks alaealist ülalpeetavat A. L. , sünd xxxxxxxxxx, ja E. L. , sünd xxxxxxxxxx. Võlgniku viimaseks tööandjaks oli xxxxxx xx, kellega lõppes töösuhe 01.09.2023 tööpuuduse tõttu. Praegu võlgnik ei tööta ja tema sissetulekuks on igakuine töövõimetoetus 320 eurot. Igakuised väljaminekud on samuti 320 eurot: eluasemekulud 270 eurot ja sidekulud 50 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Võlgniku nimel on sõiduauto xxxxxxxxxx, väljalaskeaasta xxxx, kuid võlgniku kinnitusel müüs ta sõiduki juba kooliajal ja rohkem ta sellest midagi ei tea. Võlgniku selgituse kohaselt on tal terviseprobleemid seljaga alates 17. eluaastast ja sellest tulenevalt on ta pidanud tihti töökohti vahetama, kuid uue töö leidmine on raskendatud. See omakorda on tinginud raha puuduse. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 7420,69 eurot.
2.Kohus võttis 30.11.2023 määrusega A. L. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks T. K. , keda kohustas hiljemalt 29.12.2023 kohtule esitama füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 28.12.2023 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti ja kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd võlgnikul puudub kohustuste täitmist (kohustusi kokku 26 698,52 eurot) võimaldav maksevõime (sissetulek töövõimetoetus) ja realiseeritavat vara talle ei kuulu. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Üldandmed
4.1.Võlgnik on perekonnaseisult vallaline. Tal on kaks alaealist last, kellele on elatise maksmise kohustus. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta ja tema ainukeseks teadaolevaks sissetulekuks on töövõimetushüvitis. Töövõimetus on võlgnikule määratud 22.06.2023 poole aastase pikendamise intervalliga, uus otsus jaanuaris 2024. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik 2020. aastal saanud tulu kokku 4213,76 eurot (neto) (töötasu, haigushüvitised), 2021. aastal 1540,80 eurot (neto) (töötasu) ja 2022. aastal 5653,03 eurot (neto) (töötasu, haigushüvitised). Seega keskmiselt on võlgniku tulu olnud alla seadusjärgse töötasu alammäära. Avalduse kohaselt on töösuhted lõppenud seoses töö puudumise ja tööandja pankrotiga. Võlgniku elukohaks on märgitud xxxxx xxx-xxxxxxx (3-toaline korter), mida võlgnik kasutab üürilepingu alusel. Üürileping on sõlmitud septembris 2018 ning üüriks on määratud 300 eurot kuus, millele lisanduvad jooksva kuu kommunaalid. Vara
4.2.Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Liiklusregistris on küll võlgniku nimele registreeritud sõiduk xxxxxxxxxx (registreerimismärk xxx xxx, väljalaske aasta xxxx), kuid võlgniku selgituse kohaselt on see tema poolt juba ammu müüdud (registrikanne peatatud 01.10.2014). Võlgnikul on arvelduskonto AS-s SEB Pank (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx), kuhu laekub võlgniku ainuke teadaolev tulu, so töövõimetushüvitis (2023 novembris 320,23 eurot). Kontol on kohtutäituri arest. Võlgnikule kuuluvad kohustusliku pensionikonto osakud: LHV Pensionifond XL 2079.285 osakut, mille väärtus on ca 4048,97 eurot, aga kohustusliku pensionikonto osakud ei ole samuti pankrotimenetluses realiseeritavad.
Kohustused
4.3.Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 26 698,52 euro ulatuses, sellest elatise võlgnevus 16 499,31 eurot, võlanõuded tsiviilasjades 7333,26 eurot (väike- ja tarbimislaenud) ning kohtutäiturite tasunõuded 2865,95 eurot. Võlausaldajate nõuded võivad muutuda, sest viiviste ja intressi arvestamine lõpetatakse pankroti väljakuulutamisel ning käesoleval ajal on teada, et kohtu poolt on välja mõistetud viivist põhinõudelt kuni nõude tasumiseni. Kõikide sissenõutavaks muutunud võlgade osas on alustatud täitemenetlus. Maksejõuetus
5.Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Käesolevalt puudub võlgnikul kohustuste täitmiseks vara ja sissetulek, mille arvel oleks võimalik vähegi arvestatavas ulatuses kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul ei ole võimalik saadava tulu arvelt tasuda isegi üüri ega kommunaalkulusid. Võlgnik kinnitas telefonivestluses, et igapäevaselt aitavad teda lähikondsed. Täitemenetluste registri andmetel on võlgniku suhtes tehtud jõustunud kohtulahendid 2020. aastal ja elatis esimese lapse kasuks on kohtu poolt välja mõistetud juba 2017. aastal. Seega on võlgnik ilmselgelt olnud püsivalt maksejõuetu juba mitmeid aastaid. Seejuures on usaldusisikule arusaamatu, miks on võlgnikul vaja üksinda elamiseks üürida 3-toalist korterit. Võlgnikul oleks mõistlik vaadata elamispind, mis oleks väiksem ning millega kaasneksid väiksemad kulud. Samuti tuleks võlgnikul aktiivselt otsida tööd, mida tema tervislik seisund võimaldab. Usaldusisiku arvates on alus välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Arvestades võlgniku sissetulekute suurust viimaste aastate jooksul, ei ole tõenäoline, et ta suudaks lähiajal teenida tulu, mille arvel täita nii jooksvaid kohustusi kui tasuda võlausaldajate nõudeid. Usaldusisiku hinnangul puudub võimalus võlgade ümberkujundamiseks, sest väike tulu ei võimalda tagada igakuiselt võlausaldajate nõuete tasumist ka põhivõla ulatuses. Isegi kui võlgnik naaseb tööle, siis arvestades ülalpeetavaid ja juba olemasolevat elatise võlgnevust, ei ole suure tõenäosusega võimalik edasises pankrotimenetluses ega ka jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses arestida võlgniku rahalisi vahendeid, mis arvestatavas osas kataks võlausaldajate nõudeid. Kuna elatise võlgnevusest ning jooksvast elatise nõudest ei ole võimalik võlgnikul vabaneda ka pärast kohustustest vabastamise menetluse läbimist, ei täida pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus suures osas võlgniku eesmärki, so vabaneda pärast kolme aastast menetlust kõikidest olemasolevatest nõuetest.
6.Kohus, vaadanud läbi A. L. maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (FIMS § 18 lg 2 p 4).
7.PankrS § 2 sätestab, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PankrS-s ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu ning füüsilisest isikust võlgnikule antakse võimalus vabaneda oma kohustustest. FIMS § 2 lg 4 kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kas A. L. suhtes on antud juhul võimalik PankrSst ja FIMS-st tulenevaid eesmärke saavutada, selleks tuleb hinnata tema vara ja kohustuste olemasolu ning kohustuste struktuuri.
7.1.Usaldusisiku aruande kohaselt on käesoleval ajal võlgniku sissetulekuks üksnes töövõimetoetus 230 eurot kuus (töötamise registris tänase seisuga aktiivsed kanded puuduvad), millest ei ole võlgnikul kahe alaealise ülalpeetava olemasolu arvestades võimalik teiste võlausaldajate nõuete katteks kinnipidamisi teha. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, samuti puuduvad vara tagasivõitmise ning -nõudmise võimalused. Samas on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus 26 698,52 eurot. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks sissetuleku ja vara arvel.
Samadel asjaoludel esineb võlgniku suhtes PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Viidatud sätte kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
7.2.FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on soovinud koos pankroti väljakuulutamisega kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid ka sellega ei ole seadusandja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hinnates võlgniku kohustuste struktuuri, selgub, et võlgniku 26 698,52 eurot kohustusest moodustab 62% (16 499,31 eurot) elatise võlgnevus, mis kasvab igakuiselt 200 euro võrra (Tartu Maakohtu 23.11.2020 kompromissimäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx), ning 38% (10 199,21 eurot) muud kohustused (7333,26 eurot võlakohustused tsiviilasjades ning 2865,95 eurot kohtutäiturite tasunõuded). Seega moodustab suurema osa võlgniku kohustustest tema alaealise lapse A. L. ülalpidamise kohustus. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on võlgniku vastu elatise nõude kohtusse esitanud ka tema alaealine laps E. L. (tsiviilasi nr x-xx-xxxxx). Kui üldjuhul lõpevad võlgniku kohustustest vabastamisel pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (FIMS § 50 lg 1), siis FIMS § 50 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seega ei vabaneks võlgnik antud juhul kohustustest vabastamisel 16 499,31 euro suurusest elatise kohustusest ega igakuisest elatise maksmise kohustusest. Võlgniku elatise kohustust on võimalik täita täitemenetluse seadustiku §-s 132 sätestatud korras ja muud kohustused (10 199,21 eurot) aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta.
8.Kuivõrd kohus kuulutab pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, aga antud juhul ei ole eespool toodud põhjendustel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud, jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata ning tühistab 30.11.2023 määruse osas, millega kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Usaldusisik on 28.12.2023 aruandes toonud välja, et käesoleval ajal toimub võlgniku suhtes kuus täitemenetlust. Usaldusisiku tasu
9.FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi, so 16 pooltundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu
hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2024 820 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra (kord) § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg (16 pooltundi) on põhjendatud ning T. K. tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 116,16 eurot (so alates 01.01.2024 22%), kokku 644,16 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb võlgnikule anda menetlusabi ja usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so xxxxxxx xxle.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Asja materjalidest nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.