Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-2122
Kohtuasi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X (X) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isikud: X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Tallinn, Vikerlase tn 10 korteriühistu (registrikood 80107002), seaduslikud esindajad HK, OR, TO
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31.01.2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 10.02.2021 maakohtule avalduse X (puudutatud isik I) vastu, milles palus puudutatud isikult I välja mõista kahjuhüvitise 7448,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1046,50 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda. Avaldaja oli kindlustusandja, kes kindlustas Cga (kindlustusvõtja) sõlmitud kindlustuslepingu (kodukindlustuse poliis nr 536890438) alusel korteriomandi aadressil XXX, Tallinn. 01.02.2019 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 2019. aasta jaanuaris XXX korteris veekahju. Köögis jooksis laest vesi, elutoa tapeet oli kahjustatud ning samuti olid veekahjud esikus ja vannitoas. Avaldaja tegi Tallinn, V korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. Q (korteriühistu majahaldur/juhatuse liige) selgituse kohaselt sai veeleke alguse korterist nr 17, kus purunes kraanikausi sooja vee vooliku ühenduse tihend. Avaldaja vaatas kahjustada saanud korteri üle 12.02.2019, koostas vara ülevaatuse akti ja korteri skeemi. Vara ülevaatuse akti kohaselt sai korteris nr 13 kahjustada köögi, esiku, magamistubade ja elutoa lagi ja seinad. Kahjustused parandas Vesrax OÜ, kes esitas pärast parandustööde lõppu avaldajale remondiarved, kokku 7448,73 eurot (kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus oli 100 eurot), mille avaldaja hüvitas. Kuna avaldaja on kindlustusandja, läks kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses üle avaldajale. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule I kuuluvast korterist aadressiga XXX, esitas avaldaja 24.04.2019 puudutatud isikule I kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik I sai kahjunõude kätte, kuid ei nõustunud avaldajale kahju hüvitama. Avaldaja hinnangul rikkus puudutatud isik I korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Korteriomanikul oli kohustus hoida korras eriomandi ese ja hoiduda selle kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Tarbevee survevoolik oli eriomandi ese, mistõttu oli selle korrashoiu kohustus korteriomanikul. Kuna puudutatud isiku I korteriomandi ese purunes, siis rikkus ta KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Avaldaja tõendas, et veekahju sai alguse korterist nr 17. Puudutatud isikul I oli võimalik ette näha, et hoone osaks olev tehnosüsteem (tarbevee survevoolik) võib puruneda, purunenud survevoolikust võib välja voolata vesi, mis võib tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist korteriomanikku. Puudutatud isiku I seisukoht
2.Puudutatud isik I palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik I täitis korteriomanikuna oma kohustusi kohaselt, sh vaidlusaluse vooliku osas. Asja õigel lahendamisel ja vastutuse hindamisel omas mh tähtsust asjaolu, mis põhjusel tarbevee survevoolik purunes. Majahalduri selgituste kohaselt toimus vahetult enne leket hoone soojussõlmes automaat-regulaatori rike, mille tõttu tõusis süsteemis sooja vee temperatuur tavaliselt 65 kraadilt 90 kraadile. Kuivõrd sooja vee voolik purunes vahetult peale eelviidatud sündmust, oli ilmne, et rikke tõttu toimunud temperatuuri tõus ning sellega kaasnenud veesurve oluline tõus oli korteris nr 17 tarbevee vooliku purunemise põhjus. Eelnevat tõendas ka korteriühistule avariiteenust pakkunud firma PLM Hoolduse osaühingu 30.04.2019 akt. Samal päeval purunesid soojussõlme automaatregulaatori rikke tõttu tarbevee voolikud veel vähemalt kolmes-neljas korteris. Avaldaja ei tõendanud, et vooliku purunemise põhjustas muu asjaolu. Eeltoodust tulenevalt ei saanud puudutatud isikule I ette heita kohustuse rikkumist, sest tarbevee survevoolik purunes põhjusel, mida ta kontrollida ei saanud. Hoone soojussõlm kuulus korteriomanike kaasomandisse. Isegi kui asuda seisukohale, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust, rikuti kohustust vääramatu jõu tõttu ning rikkumine oli vabandatav.
Väidetava rikkumise ja kahju vahel puudus põhjuslik seos. Kui hoone soojussõlmes ei oleks toimunud automaat-regulaatori riket, siis ei oleks korteris nr 17 sooja vee voolik purunenud ja kahjujuhtumit ei oleks toimunud. Kahju ei põhjustanud korteris nr 17 vooliku purunemine, vaid korteriomanike kaasomandisse kuuluva soojussõlme automaat-regulaatori rike. Nii hoone soojussõlm kui tarbevee voolikud olid V elamu kõigi kaasomanike ühiskasutuses ning elamu kõik kaasomanikud vastutasid ühiselt soojussõlme ja tarbevee voolikute korrasoleku eest. Olukorras, kus veekahju põhjustas V elamu soojussõlmes oleva automaat-regulaatori rike, tuli korteri nr 13 omaniku (ja avaldaja) nõuet selle tagajärjel tekkinud veekahju hüvitamiseks pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Väidetav veekahju ei saanud olla niivõrd ulatuslik, kui toodi esile vara ülevaatuse aktis. Tõendamata oli väide, nagu oleks vesi mööda laepaneele jooksnud mitmetesse tubadesse. Enne käesolevat juhtumit on viimase paarikümne aasta jooksul veetorustiku püstikus (kuhu kuulub ka korter nr 13) toimunud suured veeuputused vähemalt kahel korral ning oli ilmne, et korteri nr 13 fotodel toodud kahjustused pärinesid varasematest veeuputustest. Samuti ei kaasatud puudutatud isikut I kui väidetavat kahju tekitajat korteri nr 13 kahjustuste ülevaatusele, millega võeti temalt hea usu põhimõtet rikkudes võimalus veenduda väidetavate kahjustuste ulatuses ja olemasolus. Korteri nr 13 fotodelt nähtus, et korteris ei olnud vähemalt paarkümmend aastat remonti tehtud, korter oli amortiseerunud ja kapitaalremonti vajavas seisundis. Menetluse edasine käik
3.Puudutatud isiku I taotluse alusel kaasas maakohus 28.06.2021 määrusega Tallinn, V korteriühistu puudutatud isikuna II menetlusse ning korteriühistul tuli esitada kirjalik seisukoht avalduse ja menetluses esitatud seisukohtade kohta.
4.Puudutatud isik II seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
5.Maakohus jättis 31.01.2023 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu hinnangul sai kahju kannatajal (nõude ülemineku tõttu avaldajal) olla puudutatud isiku I vastu esmajoones võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. Vaidlus puudus selles, et korteris nr 17 purunes voolik ning vooliku korrashoiukohustus oli puudutatud isikul I. Kohus märkis, et mh omas tähtsust asjaolu, mis põhjusel voolik purunes. Puudutatud isiku II majahalduri selgitustest järeldus, et avariiteenust pakkuv firma PLM Hoolduse osaühing avastas rikke korteris nr 17, kus purunes kraanikausi sooja vee vooliku ühenduse tihend ja kuum vesi pritsis kraanikausi alusesse kappi. Samuti nähtus, et enne avalduse aluseks oleva juhtumi ilmnemist avastas majahaldur umbes kell 06.30 soojussõlmes asuva automaat-regulaatori rikke, mille tõttu tõusis süsteemis sooja vee temperatuur tavaliselt 65 kraadilt 90 kraadile. PLM Hoolduse osaühingu 30.04.2019 aktist nähtuvalt tegi ühistu juhatuse liige 22.01.2019 kell 11.45 väljakutse, et korter nr 17 uputab korteri nr 13 kööki. Avariibrigaad tegi kindlaks, et vee läbijooksu põhjustas korteris nr 17 purunenud sooja tarbevee voolik. Akti kohaselt võis vooliku purunemisele kaasa aidata elamu soojussõlmes rikkiläinud sooja tarbevee automaatika torusisene andur, mille tagajärjel tõusis sooja tarbevee temperatuur 90 kraadini. Kohus oli esitatud asjaolude ja tõendite valguses seisukohal, et puudutatud isik I ei rikkunud oma KrtS § 31 lg 1 p 1 kohast kohustust. Antud juhul puudus põhjus kahelda PLM Hoolduse osaühingu selgituses, et temperatuuri tõusmisel tõuseb ka veesurve, mistõttu on eluliselt usutav, et selle tõttu purunes puudutatud isiku I korteris olnud sooja vee voolik. Eelnevale viitas ka sündmuste ajaline lähedus. Kohtule ei esitatud andmeid selle kohta, et korteris nr 17 asunud
voolik lekkis enne 22.01.2019, samuti ei hakanud voolik lekkima oluliselt hiljem kui toimus rike elamu süsteemis. Asjaolude tuvastamisel tuli lähtuda ühelt poolt sellest, et kahjustatud isik teavitas lekkest 22.01.2019 enne lõunat ja rike elamu süsteemis avastati sama päeva hommikul umbes kell 06.30 ja teiselt poolt sellest, et eluliselt usutav oli, et elamu süsteemi rike tekitas veesurve suurenemise tõttu kahjustuse puudutatud isiku I korteris asunud voolikule. Eluliselt vähemusutav oli, et sündmustel puudus seos ja tegu oli kokkusattumusega. Kuigi veeleke pärines puudutatud isiku I korterist, siis sai selle põhjuseks pidada riket elamu veesüsteemis, mis oli korteriomanike kaasomandis. Seega ei rikkunud puudutatud isik I oma kohustusi. Isegi, kui korteris olnud voolik oli vananenud ja oleks vajanud vahetust, siis puudusid andmed selle kohta, et voolik lekkis varem. Kui voolik ei pea vanuse või muude asjaolude tõttu vastu ebatavalistes tingimustes, ei ole see etteheidetav puudutatud isikule I ja võimalik kohustuse rikkumine oleks vabandatav. Eelnevast tulenevalt ei olnud täidetud VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldused ja avaldus tuli jätta rahuldamata. Määruskaebus
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kohus kohaldas valesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Samuti hindas maakohus PLM Hoolduse osaühingu 30.04.2019 akti tõendina ebaõigesti. Aktis selgitati, et veesurve tõusule ei pruugi vastu pidada vananenud voolikud. Tõendist ei olnud võimalik teha järeldust, et veesurve tõusuga oleksid purunenud ka korras ning puudusteta veevoolikud. Ükski teine voolik hoones ei purunenud (sh voolikud, mis asusid soojussõlmes ning soojussõlmele lähemal). Kuivõrd purunes vaid puudutatud isiku I korteris asuv voolik, oli see viide vooliku puudusele. Kohus jättis arvesse võtmata aktis toodud väite, mille kohaselt võis vooliku purunemisele kaasa aidata elamu soojasõlmes rikkiläinud sooja tarbevee automaatika torusisene andur. Eelnevast järeldus, et vooliku purunemise põhjus ei olnud teada ning PLM Hoolduse osaühingu arvamus oli oletuslik. Samuti möönis kohus ise, et vooliku purunemise põhjus ei olnud teada ning üheselt ei saanud kindlaks teha, kas enne hakkas lekkima voolik või toimus rike elamu süsteemis. Käesoleval juhul tuli eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust ning vastupidine tuli tõendada. Kohus ei selgitanud välja, milline asjaolu viis vooliku purunemiseni. Puudutatud isik I ei saanud tõendamiskoormisest vabaneda põhjendusel, et ühe sündmuse esinemine oli usutavam kui teise. Toimikus olevate tõendite põhjal ei olnud võimalik teha järeldust, et veevooliku purunemise puudutatud isiku I korteris tingis veesurve. Seetõttu oli ebaõige kohtu järeldus, et puudutatud isik I ei rikkunud oma kohustust. Samuti ei küsinud kohus korteriühistu seisukohta võimaliku vastutuse osas. Menetluse edasine käik
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks.
8.Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik II seisukohta ei esitanud.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
11.Avaldaja ei toonud määruskaebuses välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus jättis avalduse põhjendamatult rahuldamata ning et puudutatud isik I rikkus oma kohustust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas tõendamiskoormise menetlusosaliste vahel ja tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
12.Käesoleval juhul esitas kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitisnõude puudutatud isiku I kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Korteriühistu vastu avaldaja nõuet ei esitanud. Määruskaebemenetluses vaieldi jätkuvalt selle üle, kas kahju tekkis selle tõttu, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust. Maakohus leidis, et antud juhul ei rikkunud puudutatud isik I oma kohustust ning isegi, kui ta oleks kohustust rikkunud, oleks rikkumine vabandatav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et veeleke sai alguse puudutatud isikule I kuuluvas korteris nr 17 toimunud sooja vee vooliku purunemisest, mille tagajärjel sai kahjustada korter nr 13, ning avaldaja hüvitas kindlustatud korteri nr 13 omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju). Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle.
14.Avaldaja märkis määruskaebuses, et kuivõrd vooliku purunemise põhjus ei olnud teada, tuli eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust. Samuti tõi avaldaja esile, et PLM Hoolduse OÜ arvamus vooliku purunemise põhjuste kohta oli oletuslik ja puudusteta voolik ei oleks sellises olukorras purunenud.
15.Ringkonnakohus märgib, et kahjustatud korteri omanikul (mh kindlustusandjal VÕS § 492 lg 1 alusel) on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega.
16.KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
17.Maakohus viitas õigesti Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud
korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21).
18.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et veeleke lähtus puudutatud isiku I korteriomandist. Kuivõrd kahjustav asjaolu lähtus korteri nr 17 eriomandi piirest, milleks antud juhul oli veeleke, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et puudutatud isik I rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Seega pidi puudutatud isik I vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei rikkunud oma kohustusi või rikkumine oli vabandatav.
19.Käesolevalt leidis tõendamist asjaolu, et 22.01.2019 umbes kell 06.30 hommikul avastas majahaldur soojussõlmes asuva automaat-regulaatori rikke, mille tõttu tõusis süsteemis sooja vee temperatuur tavaliselt 65 kraadilt 90 kraadile (tl 12, 48). 22.01.2019 ennelõunal helistas majahaldurile korteri nr 13 omanik ja teatas vee tilkumisest kraanikausi kohal olevast köögilaest (tl 48). PLM Hoolduse osaühingu avariibrigaad tegi kindlaks, et vee läbijooksu põhjustas korteris nr 17 purunenud sooja tarbevee voolik ja märkis, et vooliku purunemisele võis kaasa aidata elamu soojussõlmes rikkiläinud sooja tarbevee automaatika torusisene andur, mille tulemusena tõusis sooja tarbevee temperatuur 90 kraadini. Kuivõrd nii kõrge temperatuuri juures kasvas sooja tarbevee süsteemis oluliselt veesurve, ei pruukinud voolik veesurvele vastu pidada (tl 49).
20.Eelnevast tulenevalt tegi puudutatud isik I eluliselt usutavaks, et antud juhul tulenes kahjustav asjaolu korteriomanike kaasomandiesemest, s.o hoone soojussõlmest ning ta ei rikkunud korteriomanikuna oma kohustusi. Maakohus lähtus õigesti asjaoludest, et vooliku purunemine puudutatud isiku I korteris toimus vahetult pärast automaat-regulaatori rikke toimumist hoone soojussõlmes ning asjas puudusid tõendid selle kohta, et voolik oleks lekkinud varem. Samuti puudusid tõendid selle kohta, et puudutatud isiku I korteris purunenud sooja vee voolik oli puudustega. Ringkonnakohus märgib, et korteriomanikule ei saanud olla ettenähtav elamu soojussõlmes tekkinud rikke toimumine ja selle tagajärjel toimunud veesurve oluline tõus ja sooja tarbevee vooliku purunemine. Puudutatud isikul I ei ole kohustust vastutada hoone soojussõlmes tekkivate rikete eest. Kaasomandi eseme koosseisu kuuluva hoone soojussõlme seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine on eeskätt korteriühistu kohustus. Samuti ei saa eeldada, et kaasomandis paiknevate süsteemide seisukord püsib ajas muutumatuna, st veesüsteemides võib tekkida aja jooksul rikkeid ja selliste rikete ärahoidmine on eelkõige korteriühistul. Kuigi veeleke pärines puudutatud isiku I korterist, sai eeltoodust tulenevalt lekke toimumise aluspõhjuseks pidada riket elamu veesüsteemis, mis on korteriomanike kaasomandis.
21.Vastuseks avaldaja määruskaebuses esitatud etteheitele, et maakohus ei küsinud puudutatud isiku II seisukohta võimaliku vastutuse osas märgib ringkonnakohus, et maakohus kaasas puudutatud isiku II 28.06.2021 määrusega menetlusse ning andis talle korduvalt võimalusi seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik II menetluses seisukohta ei esitanud. Kuivõrd avaldaja ei esitanud puudutatud isiku II vastu nõuet, puudub ringkonnakohtul vajadus analüüsida võimalikku korteriühistu vastutust.
22.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik I ei rikkunud oma kohustusi ning avaldus jäi põhjendatult rahuldamata.
23.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust.
24.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lgs 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.