Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on osaühingu Peppersack (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi T K vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks summas 2000 eurot. 02.01.2024 teavitas kostja kohut, et on hagejale tasunud 2000 eurot ning riigilõivu 315 eurot. Hageja esitas 07.01.2024 taotluse hagist loobumiseks ja poole riigilõivu tagastamiseks. Taotluse kohaselt on kostja tagastanud hagejale hagis nõutud 2000 eurot. Hageja loobub hagist seoses nõude tasumisega. Tuginedes TsMS § 150 lg 2 p-le 2 taotleb hageja tagastada hagejale pool riigilõivu summas 157.50 eurot OÜ Peppersack (pankrotis) arvelduskontole xxx Swedbank aktsiaseltsis. 11.01.2024 palus kohus hagejal täpsustada, miks on tasutud riigilõiv, kuigi hagi on RLS § 22 lg 2 p 51 alusel riigilõivust vabastatud. 02.02.2024 selgitas hageja kohtule, et on riigilõivu tasunud inimliku eksituse tõttu ja palub kohtul tagastada riigilõiv täies ulatuses. Hageja ei ole kostjalt nõudnud riigilõivu hüvitamist, kostja tasus riigilõivu hageja kontole enda initsiatiivil ja see kuulub kostjale tagastamisele. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on osaühingu Peppersack (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi T K vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks summas 2000 eurot. 02.01.2024 teavitas kostja kohut, et on hagejale tasunud 2000 eurot ning riigilõivu 315 eurot. Hageja esitas 07.01.2024 taotluse hagist loobumiseks ja poole riigilõivu tagastamiseks. Taotluse kohaselt on kostja tagastanud hagejale hagis nõutud 2000 eurot. Hageja loobub hagist seoses nõude tasumisega. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus osaühingu Peppersack (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagis T K vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks summas 2000 eurot nõudes.

2-23-17771 Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramine ja riigilõivu tagastamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kuna hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Arvestades, et hagejal menetluskulud puuduvad, jätab kohus menetluskulud kostja kanda menetluskulusid kindlaksmääramata. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. RLS § 22 lg 2 p 51 sätestab, et riigilõivu tasumisest on vabastatud pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel. Kuigi tegemist on tagasivõitmise hagiga, tasus hageja inimliku eksituse tõttu riigilõivu. Hageja palub kohtul vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1 tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot OÜ Peppersack (pankrotis) arvelduskontole xxx Swedbank AS-is. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 315 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt hageja soovile OÜ Peppersack (pankrotis) arvelduskontole xxx Swedbank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.