1.Rahuldada D. K.i maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja D. K. pankrot 09.02.2024 kell 14.00.
2.Nimetada D. K.i pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Ly Müürsoo (isikukood xxxxxxxxxxx, telefon 50 97 383, OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn, e-post: [email protected]).
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 28.02.2024 kell 10.15. Üldkoosolek toimub Lubja 4, Tallinn saalis 2021.
4.Kohustada võlgniku ilmuma vande andmiseks 28.02.2024 kell 10:00 Lubja 4 kohtusaali 2021. Selgitada, et vande andmise kohustuse rikkumisel võib kohus määrata trahvi, kohaldada sundtoomist või aresti.
5.Algatada võlgniku D. K. kohustustest vabastamise menetlus FIMS § 45 lg 1 kohaselt. Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Ly Müürsoo, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 09.02.2025.
6.Võlgnik on kohustatud täitma FIMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuset otsutatakse kolme aasta möödumisel.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.D. K.i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13.Jätta menetluskulud võlgniku D. K. kanda.
14.Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasu suuruseks 1190,00 eurot, millele lisandub käibemaks 261,80 eurot, so kokku 1451,80 eurot.
15.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks ja usaldusisiku tasust 820,00 eurot, mille lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot, maksta välja riigi vahenditest ja kanda OÜ-le Sentire M.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s).
16.Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 451,40 koos (koos käibemaksuga) mõista välja pankrotivara arvelt.
17.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
18.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebekord Pankrotimääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad avaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud
1.D. K. (avaldaja/võlgnik) esitas 06.11.2023 Harju Maakohtule maksejõuetuse avalduse.
2.Kohus võttis 02.01.2024 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise, määras asjaolude arutamiseks ärakuulamise 05.02.2024, peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik Ly Müürsoo esitas 01.02.2024 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja. Aruande kohaselt on usaldusisik tuvastanud, et võlgnik ei tööta, usaldusisikule teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 71 056,56 eurot. Võlgnikul on tekkinud maksejõuetuse olukord, mis on püsiva iseloomuga. Võimalikud vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused tuleb välja selgitada võimaliku pankrotimenetluse käigus. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolne mõtlematu käitumine kohustuste võtmisel, eriti käenduslepingute sõlmimisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu.
4.Kohus kutsus võlgniku ärakuulamisele 05.02.2024 kohtusse. Ärakuulamisel palus võlgnik kuulutada välja tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused
5.FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik ei tööta, võlgnikul likviidset vara ei ole, samas võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kogusummas vähemalt 71 056,56 eurot. Võimalikud vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused tuleb välja selgitada võimaliku pankrotimenetluse käigus. Kohus loeb tuvastatuks, et D. K. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
9.Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Ly
Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
10.Kohus kuulutab võlgniku D. K. pankroti välja 09.02.2024.a kell 14.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 28.02.2024 algusega kell 10.15.
11.PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma vande andmiseks kohtusse enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal.
12.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
13.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
14.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, Ly Müürsoo täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 09.02.2025. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg.3 nõue.
15.Kohus selgitab: • tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44) • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2) • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9)
16.Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
17.Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. Menetluskulud
18.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse
läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
18.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot.
19.Usaldusisik palub tasuks määrata 1190,00 eurot, millele lisandub käibemaks 261,80 eurot (arvestusega 8,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks), kokku 1451,80 eurot.
20.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud kokku 8,5 tundi. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 11900,00 eurot, millele lisandub käibemaks 261,80 eurot, kokku 1451,80 eurot
21.Usaldusisik taotleb võlgniku vara puudumise tõttu seaduses sätestatud ulatuses tasu väljamaksmist menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
22.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
23.01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so. 66 eurot tunnis). Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
24.Kohus leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 235,40 eurot,
kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ly Müürsoo taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks.
25.Menetlusabi kuutasu määra ületav osa tuleb välja mõista võlgnikult, s.o 451,40 eurot koos käibemaksuga. Kohus määrab usaldusisiku tasu summas 451,40 eurot (koos käibemaksuga) hüvitamisele pankrotivara arvelt. Tasu tuleb maksta OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s).
26.Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule ja avaldajale. Menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. väljamakse tegemiseks saadab kohus kohtumääruse täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.