Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 8 lg 2 kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud seitse aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldajad E AS, Riigi Tugiteenuste Keskus, I AG ja I OÜ kinnitasid kohtule, et võlgnik on võla täies ulatuses tasunud. Võlausaldaja kohtutäitur K. P. ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldajad N AS, K. A. ja kohtutäitur R. S. ei esitanud kohtule oma sisulist seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise alusena ette vaid võlgniku kohustustest vabastamise või sellest keeldumise. Tulenevalt PankrS § 2 teisest lausest on kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on PankrS §-s 2 nimetatud eesmärk osade nõuete puhul juba täidetud, puudub kohtu hinnangul vajadus nende nõuete osas kaaluda võlgniku kohustustest vabastamist. Seega kõigi võlausaldajate osas, kes on kohtule kinnitanud võlgniku poolt nõuete rahuldamist, tuleb kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning lõpetamise alusena tuleb kohaldada analoogia korras PankrS § 159, mis annab aluse pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotialuse äralangemise tõttu. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu või, et teda ei ähvarda maksejõuetus, kui pankrot kuulutati välja seetõttu, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline. Kuivõrd võlgnik M. L. on tasunud mitmete pankrotimenetluses tunnustatud nõuded võlausaldajate ees täies ulatuses, lõpetab kohus E AS, Riigi Tugiteenuste Keskus, I AG ja I OÜ nõuete osas M. L. kohustustest vabastamise menetluse seoses kohustuste täitmisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendati kohtu 22.02.2022 määrusega kuni 10.11.2023. Menetlust pikendati võlgniku enda taotlusel, et ta saaks oma võlad tasutud. Kuigi võlgnik sooviks menetlust pikendada veel ühe aasta võrra, et tasuda lõpuni ka elatisevõlg, siis

juhindudes PankrS §r 175 lg 51 teisest lausest ei ole käesolevat menetlust võimalik rohkem pikendada, kuivõrd see on kestnud üle seitsme aasta. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on enamike võlausaldajate nõuded rahuldanud. Seejuures ei ole kõik võlausaldajad siiani kohtunõudele vastanud ega oma võla jääki esitanud. Ainult võlausaldaja kohtutäitur K. P. on võlgniku vabastamisele vastu, kuid selgeid sisulisi põhjendusi selle kohta esitanud ei ole. Võlgnik on täitnud talle ettenähtud kohustusi nõuetekohaselt. Ta on esitanud aruandeid ja teinud võlausaldajatele väljamakseid. Ühtlasi käib ta regulaarselt tööl ja otsinud menetluse kestel tulusama töökoha. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav, esitanud regulaarselt aruandeid koos täiendavate selgituste ja vajalike lisadega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku M. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb M. L. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku M. L. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Kohus märgib täiendavalt, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate M. L. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.