Tartu Maakohus
Kohtunik
Maili Riisenberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. veebruar 2024, Viljandi
Tsiviilasja number
2-22-130203
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
699,14 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nendeHageja Renovum OÜ (registrikood 11542046, aadress Tartu mnt 50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju maakond; e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) Kostja K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress xxxxxxxx xx xxxx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)
Riisenbergi menetlusse.
eurot.
rahuldamata.
ulatuses Renovum OÜ kanda.
(173,25 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
Riisenbergi menetlusse.
põhivõla 460 eurot, intress 84,79 eurot, seisuga 26.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 33,11 eurot ja sissenõudmiskulud summas 20 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.09.2023. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohta, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.
korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
TsMS § 405 lg-le 1.
TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2678287166, millega võimaldati kostjale laenu summas 500 eurot (dtl 40-50). Vastavalt laenutingimustele võttis kostja laenu 32 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli 2(5)
kogulaenuperioodi eest 687,06 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas (dtl 48). Tagasimakseid on kostja teinud kokku 40 eurot (dtl 34). Krediidiandja saatis 25.04.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 62-63). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Monefit Estonia OÜ lepingu üles 28.07.2022.a. (dtl 64). Krediidiandja on nõude loovutanud hagejale 02.08.2022 (dtl 65).
on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
riiklikest registritest tehtud päringutele. Samuti on hageja kinnitanud, et krediidiandja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet perioodi 21.06.2021 – 20.12.2021 kohta. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja keskmine sissetulek oli 797 eurot ning kohustusi summas 330 eurot + 162 eurot majapidamiskulud.
Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja keskmiseks töötasuks on 708 eurot kuus. Kostjal on laenukohustusi ESTO AS-i, Bondora AS-i, AS-i Inbank ning BB Finance OÜ ees (dtl 99530). Nimetatud perioodil on kostja laenu võtnud ligi 11 000 eurot. Krediidiandja ei ole kulude hulka arvestanud detsembri kuus võetud laenu (4900 eurot) tagasimakseid, seega on kostja igakuised kulud tunduvalt suuremad kui 330 eurot. Lisaks ei saa kohus nõustuda krediidiandja poolt väljatoodud majapidamiskuludega summas 162 eurot. Kohtu hinnangul on kostja majapidamiskulud, kulud toidule, transpordile jms suuremad kui 162 eurot kuus. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks arvestanud alaealise ülalpeetava kuludega. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja väljaminekud ületavad tunduvalt tema sissetulekuid, seda isegi olukorras kus kostja on 6 kuu jooksul võtnud ligi 11 000 eurot laenu. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet.
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 43,20% aastas, (vt dtl 48). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
tagasimakseid vastavalt arvetele. Kostja on tagasimakseid sooritanud kokku summas 40 eurot (dtl 34). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 460 eurot (500 - 40), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 403 4 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega on seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6 sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud, et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma tagastamist ning alanenud määras intressi. 3(5)
Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat. S.t kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Niisiis on VÕS § 403 4 lg 7 teine lause oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud intressinõude. Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest summas 20 eurot ja õigusabikulust summas 360 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.
hüvitada hagejale menetluskuludena 225 (175 + 50) * 77% = 173,25 eurot.
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni 4(5)
tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (173,25 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.