Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

Harju Maakohtu menetluses on hageja CarAutoRent OÜ hagi A. S. vastu võla nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 20.12.2022 äritegevuseks kasutatava auto rendilepingu (koostöölepingu), mille järgi rentis kostja hageja autot enda majandustegevuse ehk taksoteenuse osutamiseks. Kostja sai auto reg.nr XXX kätte 20.12.2022. Auto üürihinnaks määrati nädalas 140 eurot. Hageja seisukohal tagastas kostja auto sellisel viisil, mille kohaselt teavitas telefoni teel lepingu lõpetamisest ning tuues auto parklasse ilma, et keegi oleks auto tagastamisel hageja poolt juures olnud. Hageja ei tuvastanud tagastatud autol puudusi. Kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingut, millest tulenevalt ei tasunud auto kasutamise eest üüri. Üürist tuleneva võla suuruseks oli ajavahemiku 20.12.2022 kuni 09.04.2023 eest 1065,61 eurot. Tulenevalt lepingust on viivise suuruseks 1% päevas tasumata summast. Hageja palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt A. S.lt välja hageja CarAutoRent OÜ kasuks põhinõue summas 1065,61 eurot. Lisaks sellele palub hageja välja mõista CarAutoRent OÜ-l tekkinud viivis 1065,61 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis 06.09.2023 tsiviilasja menetlusse. 16.10.2023 esitas kostja venekeelse dokumendi, mis kandis määruskaebuse nimetust. Kohus kohustas 18.10.2023 kostjat esitama eestikeelne dokument või dokumendi tõlge eesti keelde hiljemalt 23.10.2023. Kostja kohtu poolt antud tähtaja jooksul, ega hiljem dokumendi tõlget kohtule ei esitanud. 25.10.2023 esitas kostja kohtule kirja, mille kohaselt anti auto q-renti 04.10.2023. Firma töötajad keeldusid autot vastu võtmast, samuti keeldusid kostjale maksmiseks arvet väljastamast (tahtis sularaha kohapeal). Peale sõiduki üleandmist 10.04.2023 ei võta kostja selle kasutamise eest mingit vastutust. Kostja ei tea, kes ja kuidas autot kasutas pärast 04.10.2023 ja kostja ei kavatse pärast 04.10.2023 selle kasutamise eest maksta. 31.10.2023 esitas kohus kohtunõude kostjale, milles kohustas kostjat esitama eestikeelne tõlge kostja poolt esitatud määruskaebusele ning lisaks sellele tõi kohus välja, et kui kostja hagiavaldusega ei nõustu, tuleb tal esitada kõik vastuväited ja tõendid oma vastuväidete kohta. Kohus edastas antud kohtunõude kostjale 03.11.2023 ja 06.11.2023. Kostja vastust kohtule ei esitanud.

Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja esitas peale kohtu poolt hagiavalduse menetlusse võtmist 06.10.2023 venekeelse dokumendi nimetusega määruskaebus. Kohus on kostjale korduvalt esitanud nõude esitada antud menetlusdokument eesti keeles, aga kostja ei ole seda teinud kohtu poolt antud tähtaja jooksul ega peale seda. Tulenevalt TsMS § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi vastuväidetes, jätab kohus vastuväited tähelepanuta. Tulenevalt eelnevast ei ole kostja kõrvaldanud esitatud menetlusdokumendilt puudusi, millest lähtuvalt jätab kohus 16.10.2023 esitatud dokumendi tähelepanuta. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 360 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 350 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg 1 õigusabikulud summas 180 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 180 eurot välja mõista. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.