Võlgnik: XX (pankrotis, elukoht: xxx; e-post: xxx)
isikukood
xxxxxxxxxx;
Võlausaldajad: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040) Swedbank Liising AS (registrikood 10434248) Krediidimenetluse Keskus OÜ (registrikood 12360666) ERA Liisingu Inkassoteenused AS (reistrikood 10625474) Dominus Inkasso OÜ (registrikood 11449068) BB Finance OÜ (endine ärinimi Raha24 OÜ, registrikood 11306564) Maksu-ja Tolliamet Aktiva Finance Group OÜ (nõue omandatud Bigbank AS-ilt; registrikood 10746479) Placet Group OÜ (registrikood 11198910) Tallinna Transpordiamet (registrikood 75028252) Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXi taotlus kohustustest vabastamiseks.
2.Lõpetada XXi kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada XX kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 29.05.2015. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
5.Jätta menetluskulud XXi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
6.Käesolev määrus toimetada kätte võlgnikule ja võlausaldajale ning avaldada XXi kohustustest vabastamise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 29.05.2015 määrusega kuulutati välja XXi pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 11.04.2016 määrusega lõpetati XXi pankrotimenetlus ning algatati XXi suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. XXi kohustustest vabastamise menetluses nimetati usaldusisikuks võlgnik. 05.04.2022 määrusega pikendas kohus XXi kohustustest vabastamise menetlust kuni 11.04.2023.
2.Võlgniku 24.10.2017 esitatud aruande kohaselt puudus võlgnikul töökoht. Võlgnik õppis XXX turundust. Väljamakseid võlgnik perioodil 23.10.2016–23.10.2017 võlausaldajatele ei teinud. 20.12.2018 esitatud aruande järgi puudus võlgnikul samuti töökoht. Võlgnik oli alates 13.12.2018 arvel Töötukassas ning otsis töökohta. Perioodil 24.10.2017–20.12.2018 tegi võlgnik võlausaldajatele väljamakseid kokku 59,44 eurot. 16.02.2021 aruande kohaselt oli võlgniku töötasu alates 2020. aasta veebruarist 601,28 eurot. Perioodil 01.01.2020-16.02.2021 tegi võlgnik võlausaldajatele igakuiselt väljamakseid summas 156,57 eurot. 07.04.2022 aruandest nähtuvalt oli võlgniku töötasu perioodil 01.01-2021-26.12.2021 601,28 eurot. Võlgnik tegi nimetatud perioodil võlausaldajatele väljamakseid kokku 1652,37 euro ulatuses. 10.04.2023 aruande kohaselt oli võlgniku töötasu perioodil 26.12.2021–10.04.2023 689,92 eurot. Võlgnik tegi 10.04.2023 võlausaldajatele väljamaksed summas 1132,6 eurot. 10.04.2023 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.19.04.2023 kohustas kohus võlausaldajaid esitama enda seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise osas. Tallinna linn on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamiseks ei ole alust, sest võlgnik on enda kohustusi Tallinna linna ees täitnud osaliselt. Võlgnik on tasunud 22,12 eurot alates 2015. aasta pankrotimenetluse algusest Tallinna linnale võlgnetavast summast 31 eurot ja võla jääk on 8,88 eurot. Aktiva Finance Group OÜ seisukoha kohaselt loovutas võlausaldaja Bigbank AS 19.08.2022 võlgniku vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le. Aktiva Finance Group OÜ toob välja, et võlgnik on 5328,61 euro suuruse võlgnevuse katteks tasunud 1747,68 eurot. Aktiva Finance Group OÜ leiab, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Swedbank AS ja Swedbank Liising AS jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Swedbank AS-i nõude katteks on laekunud menetluse jooksul kokku 1326,81 eurot ning nõude jääk on 1864,76 eurot. Swedbank Liising AS-i nõude katteks on laekunud menetluse jooksul kokku 144,54 eurot ning nõude jääk on 95,37 eurot. Ülejäänud võlausaldajad ei ole enda seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et nimetatud seadust kohaldatakse pärast selle jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus
on algatatud 11.04.2016, s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
6.Võlausaldajad Tallinna linn ja Aktiva Finance Group OÜ leiavad, et võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest vabastamata.
7.PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).
9.Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTK lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTK 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).
10.Kohus ei ole tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Võlgnik ei töötanud perioodil 23.10.2016–20.12.2018. Alates 13.12.2018 oli võlgnik arvel Töötukassas ning otsis töökohta. Alates 2020. aasta veebruarist on võlgnik töötanud ning võlgniku sissetulek oli vahemikus 601,28–689,92 eurot kuus. 22.09.2015 määruse kohaselt oli võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid 15 048,16 euro ulatuses. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 5324,53 eurot. Kohtu hinnangul on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid oma võimaluste piires. Võlgnik ei ole oma vara varjanud. Võlgnik on esitanud nõuetekohaseid aruandeid enda kohustuste täitmise kohta. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada suuremas ulatuses kui võlgnik seda tegi. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud enda kohustusi ja võlausaldajate huve kahjustanud.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et XX tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
12.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
13.PankrS § 176 lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
14.Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
15.PankrS § 175 lg 6 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud. PankrS 175 lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
17.Menetluskulud asjas jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kohus menetluskulusid kindlaks ei määra.
18.PankrS 175 lg 7 kohaselt tuleb avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.