lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-13736/8

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 08.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-13736/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1865
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 407 lg 1, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 287 lg 1Viivisekokkulepe eluruumi üürimiselTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisVÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõisteVÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõueVÕS § 271Üürilepingu mõiste

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Nordic Capital OÜ10470416

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13736

Tsiviilasi

Nordic Capital OÜ hagi A. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3872,60 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Nordic Capital OÜ, registrikood 10470416; lepinguline esindaja Mihkel Nukka; kostja A. M. , isikukood xxxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Nordic Capital OÜ hagi A. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista välja A. M. Nordic Capital OÜ kasuks poolte 5. mail 2023 sõlmitud üürilepingu alusel põhivõlg 1748,88 eurot, kahjuhüvitis 200 eurot ning perioodil 7. mai 2023 kuni 27. september 2023 sissenõutavaks muutunud viivis 56,33 eurot.
3.Mõista välja A. M. Nordic Capital OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõude jäägilt (1948,88 eurot) alates
28.septembrist 2023 kuni nõude tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 272 lg 1Sätete kohaldamine elu- ja äriruumide üürimisel
VÕS § 292 lg 1Kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud
VÕS § 313 lg 1Üürilepingu erakorraline ülesütlemine
VÕS § 334 lg 1Üüritud asja tagastamine
4.
Jätta hagi ülejäänud nõuete osas rahuldamata.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud 42% hageja kanda ja 58% kostja kanda.
5.2.Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1295 eurot (s.o riigilõiv 455 ning õigusabikulu vajalikus ja põhjendatud ulatuses 840 eurot).
5.3.Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.4.Välja mõista A. M. Nordic Capital OÜ kasuks menetluskulude katteks 751,10 eurot.
1.1.Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post [email protected]). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

2.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ning ülejäänud osas jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
3.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
4.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 24. oktoobril 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
5.Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja 5. mail 2023 tähtajatu eluruumi üürilepingu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, VÕS § 272 lg 1 esimene lause). Pooled leppisid kokku, et kostja tasub eluruumi kasutamise eest üüri 535 eurot kuus ja kannab kõrvalkulud. Kostja on lepingu alusel tasunud hagejale maikuu üüri ja tagatisraha 535 eurot, kokku 915 eurot. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele ei ole kostja pärast lepingu sõlmimist lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, mistõttu ütles hageja üürilepingu erakorraliselt üles alates 8. augustist 2023. Kostja tagastas eluruumi hagejale 15. augustil 2023. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 1748,88 eurot, kahjuhüvitise 1605 eurot, leppetrahvi 53,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 56,33 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist.
6.VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Sama paragrahvi lõike 11 alusel eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiuja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kui üürnik ja üürileandja lepivad kokku, et üürnik kannab terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, on vastavate parenduste tõttu üüri tõstmine tühine.
7.VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama paragrahvi lõige 21 järgi võivad pooled eluruumi üürilepingu korral lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei kohaldu asjadele, mille üürileandja on andnud koos ruumidega üürniku kasutusse.

8.Kohus leiab, et VÕS § 271 ja § 292 lg 1 alusel on põhjendatud hageja nõue üüritasu, kasutuseeliste ja kõrvalkulude osas. Kohus leiab, et hagiavalduses toodu õigsust eeldades on poolte kokkuleppe ning VÕS § 334 lg 1 ja 21 alusel põhjendatud hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 200 eurot koristusteenuse kasutamise eest, kuid hageja nõuded leppetrahvi tasumiseks ja kahju hüvitamiseks saamata jäänud tulu osas pärast korteriomandi valduse tagastamist üürileandjale tuleb jätta rahuldamata.
9.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist kolme kuu üüritasu ulatuses, kuna kostja rikkumise tõttu esines alus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Hagiavalduse järgi on üürileandja üürilepingu VÕS § 313 lg 1 ja § 316 lg 1 p 1 alusel üles öelnud alates 8. augustist 2023 ning kostja tagastanud hagejale korteri valduse 15. augustil 2023. Hageja nõuab üürilepingu p 10.4 alusel kahjuhüvitisena kolme kuu saamata jäänud üüritulu, hageja ei ole esile toonud, et tal selles summas kostja tegevuse tõttu oleks kahju tekkinud. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtu hinnangul vastab poolte kokkulepe leppetrahvi tunnustele VÕS § 158 lg 1 mõistes, kuna tegemist on kokkuleppega tasuda lepingu rikkumise puhul kindel rahasumma tegelikust kahjust sõltumata.
10.Kohus leiab, et poolte leppetrahvi kokkulepe on tühine. Hagist nähtuvalt on üürileandja üürilepingu VÕS § 313 lg 1 ja § 316 lg 1 p 1 alusel erakorraliselt üles öelnud alates 8. augustist 2023, kuna kostja jättis tasumata kolme kuu üüritasu ja kõrvalkulude hüvitise ehk üürnik rikkus lepingust tulenevat rahalist kohustust. VÕS § 287 lg 1 sätestab, et kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse rahalise kohustuse rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine. Seega ei ole VÕS § 287 lg 1 järgi sellist kokkulepet lubatud sõlmida. Kohane õiguskaitsevahend on üürilepingu erakorraline ülesütlemine, mida üürileandja on ka teinud.
11.Hageja nõuab eluruumi üleandmisega viivitamise eest leppetrahvi 53,50 eurot. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja ei ole esile toonud, et ta on rikkumisega seonduvalt täitnud VÕS § 159 lg-s 2 nimetatud kohustust ja leppetrahvi nõudmisest kostjat teavitanud, seetõttu on ta minetanud õiguse leppetrahvi nõuda.
12.VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.Üürilepingu p 9.2. kohaselt on viivisemäär võrdne võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määra kolmekordse väärtusega (lepingu sõlmimise hetkel 0,066% päevas). Hagiavalduses (p 7) nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 1748,88 eurot alates 7. maist 2023 kuni 27. septembrini 2023 summas

56,33 eurot ehk 12% aastas, mis vastab ligikaudu seadusjärgse viivise määrale (seadusjärgne viivisemäär alates 1. jaanuarist 2023 on 10,5%). Kuna üürileandjal on lepingu järgi õigus on küsida kolmekordset seadusjärgset viivist, siis tuleb hagi selles osas rahuldada.

14.Edasiulatuva viivise nõude osas märgib kohus järgmist. Hageja on lähtunud viivisenõude arvutamisel, hagihinna märkimisel ja hagihinnalt arvestatava riigilõivu tasumisel hagi esitamise ajal kehtinud Euroopa Keskpanga intressimäärast 4% aastas, korrutades selle kolmega (12%). Samuti on hageja palunud indekseerida viivise intressimäära järgi (hagiavalduse p 8.3 ja 8.4). Kohtu hinnangul ei ole selline nõue poolte kokkuleppega kooskõlas. Kuna rahalise kohustusega viivitamise puhul on võlausaldajal seadusest tulenev õigus nõuda viivist seadusjärgses määras, mõistab kohus edasiulatuva viivise välja seadusjärgses määras.
15.Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude nõuetelt, mille kohus jätab rahuldamata. Menetluskulud
16.Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1, määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.
17.Arvestades nõude rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 42% hageja kanda ja 58% kostja kanda.
18.Hageja menetluskulud on taotluse järgi 1925 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv ja lepingulise esindaja õigusabikulud 1470 eurot ilma käibemaksuta (10,5 tunni eest 140 eurot/tund).
19.Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 30. jaanuaril 2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele tähtaegselt vastuväiteid esitanud.
20.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Juristi teenuse tunni hind 140 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga. Arvestades nõude olemust, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus hageja õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks 6 tunni ulatuses ehk kokku 840 eurot.
21.Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 1295 (455 + 840) eurot, millest 58% ehk 751,10 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
22.Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja