Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Hageja esitatud väited ja nõue Kostja ja Telia Eesti AS sõlmisid 11.01.2020 liitumislepingu nr. xxx, mille alusel kohustus Telia Eesti AS osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Telia Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid. Tasumata on 30.09.2020-30.11.2020 perioodil esitatud arved. Telia Eesti AS ütles lepingu üles 21.12.2020. Telia Eesti AS loovutas 27.05.2022 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 203,52 eurot, viivise 91,23 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt alates 25.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,066% päevas, millised nõuded võttis kohus menetlusse. 30.01.2024 esitas hageja hagi täpsustuse, milles teatas, et loobub põhivõlast 20 euro ulatuses ja viivisenõudest 4,50 euro ulatuses ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 183,52 eurot, viivise 86,73 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt alates 26.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,066% päevas. Kostja seisukohad Kostja hagile ei vastanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse osas, milles hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a osa, mis puudutab menetluskulude jaotamist. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole välja toonud, et hagist osalise loobumise tinginuks tema nõuete osaline rahuldamine pärast hagi esitamist kostja poolt. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 368,78 eurot, kuid nõuete hind osata, millest hageja loobus, olnuks 339,46 eurot, jagab kohus menetluskulud selliselt, et 92,05% menetluskuludest jääb kostja kanda ja 7,95% hageja kanda. Hagis märgitu kohaselt oli hageja menetluskuluks hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 420 eurot. Kohus leiab, et hageja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale ei üle 100 eurot (1h x 100 eur/h), kui maksekäsu kiirmenetlus jätkub hagimenetlusena, ei ole TsMS § 4842 kohaldamine põhjendatud. Hageja menetluskulu kokku on 240 eurot, millest kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja vastavalt menetluskulude jaotusele 220,92 eurot (240 x 92,05%). Otsuse kättetoimetamine avalikult Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastatud, et kostja ei ela rahvastikuregistri järgsel aadressil xxx. Kostja ema palus dokumendid saata aadressile xxx. Kostja ema selgituste kohaselt kostja sel aadressil alaliselt ei ela, kuid saab dokumendid sealt kätte. Varasemas menetluses on Soome kohus tagastanud aadressilt xxx, dokumendid 09.08.2022 märkega „dokumenti ei olnud ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest võimalik kätte toimetada/ aadress teadmata/ adressaadi elu- või asukoht teadmata“. Soome rahvastikuregistri andmetel ei ole kostjal registreeritud aadressi Soomes. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressil xxx, kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.