2-23-15970/9 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Thorn Plus OÜ esitas 10.11.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei kata võlgniku vara kõiki võlausaldajate nõudeid. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku ajutised makseraskused kujunenud täiendava kapitali kaasamise nurjumise tõttu püsivaks maksejõuetuseks. Võlgniku äritegevus on turuhäire tõttu tugevalt takistatud ja puudub kindlus turu taastumisele lähiajal. Eelnevast asjaolust tulenevalt ei kata tänane ega ka lähituleviku käive võlgniku tegevuskulusid, sealhulgas on ebaõnnestunud täiendavate investeeringute kaasamine. Avalduse kohaselt koosneb võlgniku vara põhiliselt kontol olevast rahast ja nõuetest, st võlgniku arvelduskontol on rahalisi vahendeid summas 88,34 eurot, laekumata arveid on summas 35 262 eurot ja ettemaksed litsentsitasudelt, mis ei ole võlgniku tegevuse lõppemisel realiseeritavad, on summas 23 800,9 eurot. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 392 342,46 euro ulatuses. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankroti. Harju Maakohtu 16.11.2023 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Andres Tootsman. 05.12.2023 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi summas 393 992,91 eurot, kuid vara väärtus on 35 350,34 eurot. Aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetus püsiv, kuivõrd omakapital on negatiivne ja käive ei kata tegevuskulusid. Seisuga 16.11.2023 on bilansis vara kogusummas 35 763 eurot, sellest 26 832 eurot nõuded ostjate vastu ja 8931 eurot on tulevaste perioodide kulud. Aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul muu vara, sh puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes, väärtpaberid ning sõidukid. Lisaks puuduvad likviidsed vahendid võlgniku arveldusarvel. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksuvõla suuruseks 38 637 eurot. Aruande kohaselt kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgniku võlgadele veel viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et juhtorgani liikmed oleksid äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses. Haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuseni viis nn turuhäire – paljud arendustegevused on ehitussektori kriisi tõttu peatatud või edasi lükatud. Majandustegevust ei saa jätkata teadmisega, et kahjum jätkub ka tulevikus. Aruandest nähtuvalt puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed puuduvad. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4500 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 22.12.2023 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 4500 eurot hiljemalt 03.01.2024 ning avaldas 22.12.2023 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. 10.01.2024 kirjaga tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

05.02.2024 teavitas maksejõuetuse teenistus kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Thorn Plus OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi summas 393 992,91 eurot, kuid vara väärtus on 35 350,34 eurot. Aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetus püsiv, kuivõrd omakapital on negatiivne ja käive ei kata tegevuskulusid. Aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses. Haldur nõustus võlgnikuga, et maksejõuetuseni viis nn turuhäire – paljud arendustegevused on ehitussektori kriisi tõttu peatatud või edasi lükatud. Aruandest nähtuvalt puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed puuduvad. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4500 eurot. Deposiiti ei tasutud. Kohus nõustub ajutise halduri poolt väljatooduga ja loeb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse teenistus on teavitanud kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Thorn Plus OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.01.2024 on töötasu alammääraks 820 eurot, kuid aruande esitamise ajal oli 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär oli seega aruande esitamise ajal (725:5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 16 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 120 eurot, mis jääb alla halduri tasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1920 eurot (16 h x 120). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise Kodukontor AT OÜ arveldusarvele nr xxx. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 720 eurot. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära.